Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas pean tasuma kommunaalteenuste võla, kuigi mul on kirjalik kinnitus võlgnevuste puudumisest?01.08.2013
Tere,
Probleem järgnev, 2012 aasta jaanuaris ostsin korteri. Majas asuvast korteriühistust küsisin kinnituse, et eelmise omaniku suhtes puuduvad rahalised nõuded ja võlad. KÜ esitas kirjalikult kinnituse, et kõik võlgnevused ja kohustused on tasutud. Kirja näitasin ka notarile, kes müügitehingu kinnitas.
2013. aastal valiti uus KÜ juhatus koos raamatupidajaga, kes leidis vea 2011. aastal esitatud arvete osas, mis nüüdseks minu korteri kohta käib ning nõuavad minult selle tasumist sh. viivistega.
Siiani olen tasunud kõik arved, mis mulle on esitatud ning olen olnud teadmises, et võlga pole.
Siit küsimus, kuidas peaksin käituma?
Kas mul on kohustus nii pikalt tagasiulatuvate maksete tasumiseks, isegi siis kui ma omanik polnud ning võlgade puudumise kinnitus on olemas.
Kui oleks võlg olnud, siis oleks see notaris tasaarveldatud, kuid kuna oli kinnitus, et võlga pole siis ei osanud seda ka karta.
Ette tänades
Probleem järgnev, 2012 aasta jaanuaris ostsin korteri. Majas asuvast korteriühistust küsisin kinnituse, et eelmise omaniku suhtes puuduvad rahalised nõuded ja võlad. KÜ esitas kirjalikult kinnituse, et kõik võlgnevused ja kohustused on tasutud. Kirja näitasin ka notarile, kes müügitehingu kinnitas.
2013. aastal valiti uus KÜ juhatus koos raamatupidajaga, kes leidis vea 2011. aastal esitatud arvete osas, mis nüüdseks minu korteri kohta käib ning nõuavad minult selle tasumist sh. viivistega.
Siiani olen tasunud kõik arved, mis mulle on esitatud ning olen olnud teadmises, et võlga pole.
Siit küsimus, kuidas peaksin käituma?
Kas mul on kohustus nii pikalt tagasiulatuvate maksete tasumiseks, isegi siis kui ma omanik polnud ning võlgade puudumise kinnitus on olemas.
Kui oleks võlg olnud, siis oleks see notaris tasaarveldatud, kuid kuna oli kinnitus, et võlga pole siis ei osanud seda ka karta.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui KÜ peaks oma tahteavalduse tagasi võtma, siis tuleb olukorda uuesti hinnata - kas tahteavaldust sai tagasi võtta? Kas tahteavalduse tagasivõtmine on põhjendatud? Kes vastutab Teile tahteavalduse tagasivõtmisega tekitatud kahju eest? jne.
Mis puutub KÜ nõude aegumisse, siis KÜ puhul toimub see üldises korras 3 aasta jooksul, kusjuures jooksvat aastat aegumisel ei arvestada, st 2009 ja varasemast perioodist pärinevad nõuded on aegunud.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas keldriboks korteri endiselt omanikult kätte saada?31.07.2013
Tere! Kuidas saada kätte keldriboks endiselt omanikult? Omanik müüs oma korteri, aga kasutab keldriboksi oma asjade hoidmiseks ikka edasi. KÜ põhikirja järgi on üldkasutatavad ruumid omanike kasutada ja korrastada. Olen saatnud talle tähitud kirja, mille ta on ka kätte saanud aga ta lihtsalt ei koli oma asjadega sealt välja ja kõik. Keldriboksi uks on lukus ja ise seda lihtsalt lahti murda ei julge ja pole ka vist seadusega kooskõlas. Kuid nüüd tuleb keldriakende vahetus ja ka seda tööd takistab, kuna selles boksis asub ka aken, mis vajab vahetamist. Mida teha?
Lugupidamisega,
Lugupidamisega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu liikmetel on korteri ostu eesõigus?31.07.2013
Tere. Meil on ridaelamu (8 korteriboksiga). Müügis on korteriühistu viimane korter (nr 8). Kas naabritel on ostueesõigus või ainult korteril nr 7? Mis seadus seda reguleerib?
Lugupidamisega
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui tihiti on lubatud samas küsimuses läbi viia KÜ üldkoosolekul hääletus?29.07.2013
Eelmine korteriühistu üldkoosolek oli ca 1 kuu tagasi. Üritati ühistu põhikirja muuta. Foorum saadi kokku, aga õnneks muutmine ebaõnnestus. Muuta soovitakse punkti, kus on kirjas, et kütte arvestamine toimub ruutmeetri alusel. KÜ juhatus soovis selle asemele panna, et juhatus võib muuta arvestusmeetodit.
Sellega seoses tekkis kaks küsimust.
1. Kui tihiti on võimalik sooritada hääletus põhikirja muutmises osas, kas tõesti saavad nad igal üldkoosolekul uuesti hääletamist nõuda kuni hääletatakse vastavalt nende soovidele või on ka mingisugune ajaline piirang selliste asjade suhtes?
2. Kas neil on üldse õigus nõuda sellist muudatust. Nii saavad nad ju igale korterile oma soovide järgi arveid kirjutama hakata.
Sellega seoses tekkis kaks küsimust.
1. Kui tihiti on võimalik sooritada hääletus põhikirja muutmises osas, kas tõesti saavad nad igal üldkoosolekul uuesti hääletamist nõuda kuni hääletatakse vastavalt nende soovidele või on ka mingisugune ajaline piirang selliste asjade suhtes?
2. Kas neil on üldse õigus nõuda sellist muudatust. Nii saavad nad ju igale korterile oma soovide järgi arveid kirjutama hakata.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Konkreetsete küsimuste osas oleksid vastused järgmised: üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle päevakorra määramine on juhatuse pädevuses ning seadus ei näe ette vastava õiguse piiramise võimalust. Seega on juhatusel igal ajal õigus uus koosolek sama päevakorraga uuesti kokku kutsuda. Mis puutub konkreetsesse päevakorrapunkti, kus sooviti juhatusele anda õigus ise otsustada küttekulu jagamise arvestusmetoodika üle, siis näen sellises ettepanekus seadusega vastuolu kahes kohas. Esiteks puudub kortermajades põhjendus sellel, et küttekulusid tuleb jagada teisiti, kui m2 alusel. Seda põhjusel, et küttekulu näol ei ole tegu korteri (reaalosa) vaid kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku kuluga, kaasomandi esemega seotud kulusid tuleb aga jagada vastavalt kaasomandi suurusele ehk korteri m2-st lähtudes. Kuna kaasomandi korrashoiuks vajalik küttekulu ei ole seoses reaalosaga vaid kaasomandi esemega, siis on igasugune muu kulude jagamise kord eelduslikult vastuolus hea usu põhimõttega. Teiseks ei saa korteriühistuseaduse paragrahvis 15 primm sätestatud kulude jagamise üldregulatsioonist erineva korra kehtestamise otsustusõigust delegeerida juhatusele. Viimases küsimuses on oma seisukoha välja öelnud ka Riigikohus, kes on oma 25.mai 2011 lahendi nr 3-2-1-28-11, punktis 11 märkinud, et juhul kui kaldutakse kõrvale korteriühistuseaduse § 15 primm lg 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest, siis peab korteriühistu põhikirjas endas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kellele kuuluvad korteriühistuga majas elektrijuhtmestikud?26.07.2013
Tere
Kellele kuuluvad kortermajas olevad elektrijuhtmed:
1. juhtmed mis tulevad peakilbist korterite elektri arvestisse (keldri peakilbist korrustel asuvasse kilpidesse)?
2. juhtmed mis lähevad korteri elektri arvestist korteri elektri kaitsmetesse?
3. juhtmed mis lähevad elektri kaitsmetest korterisse (koridori kilbist korterisse)?
4. korteri seina sees oleva elektri juhtmed?
Igal korteri omanikul on tehtud EE leping ja omanikud arveldavad otse EE'ga. Elektri arvestid kuuluvad EE-le ja need on plommitud - neid hooldab samuti EE.
Ette tänades
Kellele kuuluvad kortermajas olevad elektrijuhtmed:
1. juhtmed mis tulevad peakilbist korterite elektri arvestisse (keldri peakilbist korrustel asuvasse kilpidesse)?
2. juhtmed mis lähevad korteri elektri arvestist korteri elektri kaitsmetesse?
3. juhtmed mis lähevad elektri kaitsmetest korterisse (koridori kilbist korterisse)?
4. korteri seina sees oleva elektri juhtmed?
Igal korteri omanikul on tehtud EE leping ja omanikud arveldavad otse EE'ga. Elektri arvestid kuuluvad EE-le ja need on plommitud - neid hooldab samuti EE.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida peaksime tegema, kui trepikojas ööbib purjus ja haisev naaber, keda korterisse ei lasta?26.07.2013
Meie trepikojas elab perekond, kus peremees on korralik inimene aga naisterahvas on nn asotsiaal, kes ei ela siin igapäevaselt vaid enamus ajast ööbib tänaval. Vähemalt paar korda nädalas ilmub ta aga trepikoja ukse taha haisvana ja juua täis. Võtmeid tal ei ole ja mees teda tavaliselt sisse ei lase. Siis ta haiseb, jaurab ja magab trepikojas. Kogu trepikoda on sellist lehka täis, et korteri ust ei saa avadagi ilma, et kogu see lehk tuppa ei tuleks. Lapsed ei julge samuti liikuda, kui keegi magab keset treppi. Ülemistele korrustele pääsemine eeldab üle tema astumist.
Mida saab sellise naabriga teha? Mees on ju korralik, maksab arveid jne aga naine lihtsalt ära pööranud.
Kas ühistu peab ja saab midagi ette võtta. Siiani laiutatakse ainult käsi.
Mida saab sellise naabriga teha? Mees on ju korralik, maksab arveid jne aga naine lihtsalt ära pööranud.
Kas ühistu peab ja saab midagi ette võtta. Siiani laiutatakse ainult käsi.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas selgust saada, kas pädev on korteriühistu uus juhatus või vana, kelle volitused peaksid olema lõppenud?26.07.2013
Korteriühistu asutatu 1999 ja siis valiti esimene juhatus. Põhikirjas volituste aega märgitud ei ole, mistõttu võiks eeldada, et volitused aegusid 3a hiljem.
Järgmise juhatuse valis KÜ 2007. aastal. Mingil põhjusel uut juhatust registrisse ei kantud, kuigi sisuliselt toimetas. Alates 2009.a registrisse kantud aastaaruannetele on allkirja andnud aga vana (esimene) juhatus, kel registrikande tõttu oli võimalus (kuid siiski mitte ju õigus) seda teha. Kas selline teguviis on põhjendatud ja õiguspärane (üldkoosolek aruandeid näinud ja eelnevalt kinnitanud ei olnud)?
Vahepeal üldkoosolekuid toimunud pole. Nüüd valiti ühistule taas uus juhatus. Koosoleku kutsus kokku ühistu liige, kes oli nö esimeses juhatuses. Protokollijaks oli kutsutud väline isik (EKÜL esindaja), mida osalejad ka aktsepteerisid. Koosolek oli tuline, hõlmas ka mõne liikme pahameelt volitusteta tegutsemise kohta. Valiti uus juhatus. Paraku on protokolli kantud aga ka otsus, mida seal ei tehtud - otsus esimese juhatuse tagasikutsumiseks. Otsus on väidetavalt langetatud kõigi liikmete poolthäältega. Kuna aga see juhatus ei olnud üldse juhatus (ja ka viimati valitud juhatuse volitused olid juba aegunud), siis ei oleks saanud neid tagasi kutsuda.
Protokollija peab seda ja teisi märkusi liiga ebaoluliseks, et protokolli ümber teha ja uuesti allkirjastada.
Kas selline otsus annab esimesele juhatusele mingi õigustatuse vahepeal esitatud aruannete esitamiseks? Kas selle "otsuse" kajastamine omab mingit muud tähendust? Kas ja kuidas peaks sellise otsuse tühistama?
Järgmise juhatuse valis KÜ 2007. aastal. Mingil põhjusel uut juhatust registrisse ei kantud, kuigi sisuliselt toimetas. Alates 2009.a registrisse kantud aastaaruannetele on allkirja andnud aga vana (esimene) juhatus, kel registrikande tõttu oli võimalus (kuid siiski mitte ju õigus) seda teha. Kas selline teguviis on põhjendatud ja õiguspärane (üldkoosolek aruandeid näinud ja eelnevalt kinnitanud ei olnud)?
Vahepeal üldkoosolekuid toimunud pole. Nüüd valiti ühistule taas uus juhatus. Koosoleku kutsus kokku ühistu liige, kes oli nö esimeses juhatuses. Protokollijaks oli kutsutud väline isik (EKÜL esindaja), mida osalejad ka aktsepteerisid. Koosolek oli tuline, hõlmas ka mõne liikme pahameelt volitusteta tegutsemise kohta. Valiti uus juhatus. Paraku on protokolli kantud aga ka otsus, mida seal ei tehtud - otsus esimese juhatuse tagasikutsumiseks. Otsus on väidetavalt langetatud kõigi liikmete poolthäältega. Kuna aga see juhatus ei olnud üldse juhatus (ja ka viimati valitud juhatuse volitused olid juba aegunud), siis ei oleks saanud neid tagasi kutsuda.
Protokollija peab seda ja teisi märkusi liiga ebaoluliseks, et protokolli ümber teha ja uuesti allkirjastada.
Kas selline otsus annab esimesele juhatusele mingi õigustatuse vahepeal esitatud aruannete esitamiseks? Kas selle "otsuse" kajastamine omab mingit muud tähendust? Kas ja kuidas peaks sellise otsuse tühistama?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks tuleb korteriühistuseaduse paragrahv 13 lõige 3 kohaselt pöörduda kohtu poole 3 kuu jooksul alates otsusest teadasaamisest.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui kommunaalteenuste eest ei saadeta mulle juba mitu kuud arveid?20.07.2013
Tere,
Mis moodi peaksin käituma, kui ei ole haldusfirmalt saanud kommunaalteenuste arveid juba 5 kuud? Majas on KÜ, olen saatnud igal kuul e-kirja, et sooviksin arvet, kuid mida pole seda pole. Arveid saadetakse meie majas juba aastaid e-postiga. Mis siis saab, kui KÜ minult kohtu kaudu võlga nõudma hakkab? Kas nad saavad seda teha kui mulle teadlikult arved saatmata jäetakse? Probleem seisneb siin tegelikult selles, et eelmisel üldkoosolekul juhtisin tähelepanu kahtlaste rahaliikumiste ja juhatuse sõlmitud lepingute kohta ühe juhatuse liikme perefirmaga. Ja sellele reageeriti nii, et mulle enam arveid ei saadeta. Kuni selle koosolekuni oli kõik korras ja arved saabusid ja said ka makstud.
Mis moodi peaksin käituma, kui ei ole haldusfirmalt saanud kommunaalteenuste arveid juba 5 kuud? Majas on KÜ, olen saatnud igal kuul e-kirja, et sooviksin arvet, kuid mida pole seda pole. Arveid saadetakse meie majas juba aastaid e-postiga. Mis siis saab, kui KÜ minult kohtu kaudu võlga nõudma hakkab? Kas nad saavad seda teha kui mulle teadlikult arved saatmata jäetakse? Probleem seisneb siin tegelikult selles, et eelmisel üldkoosolekul juhtisin tähelepanu kahtlaste rahaliikumiste ja juhatuse sõlmitud lepingute kohta ühe juhatuse liikme perefirmaga. Ja sellele reageeriti nii, et mulle enam arveid ei saadeta. Kuni selle koosolekuni oli kõik korras ja arved saabusid ja said ka makstud.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui Teile ei ole teatavaks tehtud KÜ üldkoosoleku otsust majanduskava kinnitamise kohta, mis kõnealust perioodi puudutab, ega esitatud tõendeid kaasomandi eseme kulude kandmise kohta, siis ma Teie seisukohalt muretsemiseks otsest põhjust ei näe, küll aga teeb antud olukorras muret KÜ jätkusuutlikkus.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ
Küsimus: Kas rõdude remondi eest peavad tasuma ainult rõdudega korterite omanikud või kõikide korterite omanikud?20.07.2013
Elan 86 korteriga korterelamus, ühistut meil ei ole. Eelmisel aastal otsustati teha rõdude remont ja otsaseinte soojustamine. Valitseja otsustas korteriomanikelt remondiraha koguda nii, et otsaseinte soojustamise eest maksavad kõik korteriomanikud võrdselt, aga rõdude remondi eest ainult rõdudega korterite omanikud ehk 48 korteriomanikku. Rõdu ei ole mainitud maja eksplikatsioonil ühegi korteri koosseisus ega ka korteriomandite kinnistamisotsuses, kuigi maja plaanil on rõdud värviliselt märgitud vastavate korteritega kokku.
Väidetavalt olevat nüüd rõdude remondist raha üle jäänud ja see kantakse korterelamu remondifondi, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, kuigi raha maksavad ainult rõdudega korterite omanikud.
Kas Valitseja on toiminud õigesti? Kas antud juhul on rõdu korteriomandi osa või on ta kõigi korteriomanike kaasomandis ja rõdude remondi eest peaksid samuti kõik korteriomanikud võrdselt maksma?
Kui raha üle jäi, kas ei peaks seda siis konkreetsetele maksjatele proportsionaalselt tagasi maksma?
Väidetavalt olevat nüüd rõdude remondist raha üle jäänud ja see kantakse korterelamu remondifondi, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, kuigi raha maksavad ainult rõdudega korterite omanikud.
Kas Valitseja on toiminud õigesti? Kas antud juhul on rõdu korteriomandi osa või on ta kõigi korteriomanike kaasomandis ja rõdude remondi eest peaksid samuti kõik korteriomanikud võrdselt maksma?
Kui raha üle jäi, kas ei peaks seda siis konkreetsetele maksjatele proportsionaalselt tagasi maksma?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud olukorras peaks valitseja selgitama välja, milliste korteriomanike käest nõuti remondiraha rohkem kui seadus ette näeb, ning tagastama neile enamkogutud summa.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kust läheb piir, millised otsused on korteriühistu juhile lubatud ja millised on üle volituste?20.07.2013
1.Ühistu nõuab remondi käigus trepikojas mitte liikumist 24 tundi. Kas selline asi on mõeldav, kui käin õhtuses vahetuses tööl ja pole pärast enam kuhugi minna?
2.Kas ühistu esinaisel on õigus keelata vastasmaja lastel hoovis jalgrattaga liigelda ja seal mängida?(Unikivist katte pärast)
3.Ühistu esinaine paigaldab kõikjale lillepotte koos lilledega ja paljud lastega pered ei saa akna alla lastevankreid panna. On selline käitumine lubatud?Tegemist siiski ühistu remondifondiga?
4.Kas ühistu esinaisel on õigus muuta elanike arvu üürilehel kui käiakse külas ja ei viibita iga päev korteris?
5.Tõstataks veel kord ka küsimuse parkimise teemal. Kui parkla on uuendatud ja kõigile kohti ei jätkunud, siis kas ühistu esinaisel on õigus kutsuda politsei ja keelata külla tulnud inimestel hoovialas parkida, parkimiskohad on märgitud korteri numbritega. Kusjuures vana parkla ümberehituseks puudus kõikide korterite nõusolek.
Ootan huviga küsimustele vastuseid ja tänud juba ette!
Kaunist suve!
2.Kas ühistu esinaisel on õigus keelata vastasmaja lastel hoovis jalgrattaga liigelda ja seal mängida?(Unikivist katte pärast)
3.Ühistu esinaine paigaldab kõikjale lillepotte koos lilledega ja paljud lastega pered ei saa akna alla lastevankreid panna. On selline käitumine lubatud?Tegemist siiski ühistu remondifondiga?
4.Kas ühistu esinaisel on õigus muuta elanike arvu üürilehel kui käiakse külas ja ei viibita iga päev korteris?
5.Tõstataks veel kord ka küsimuse parkimise teemal. Kui parkla on uuendatud ja kõigile kohti ei jätkunud, siis kas ühistu esinaisel on õigus kutsuda politsei ja keelata külla tulnud inimestel hoovialas parkida, parkimiskohad on märgitud korteri numbritega. Kusjuures vana parkla ümberehituseks puudus kõikide korterite nõusolek.
Ootan huviga küsimustele vastuseid ja tänud juba ette!
Kaunist suve!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1. Trepikoja kasutamise 24 tunniks keelamine on korteriühistu poolt väga äärmuslik käik, mis peab olema kindlasti põhjendatud. Kuigi minu üle 15 aastase praktika jooksul ei ole sellist vajadust kordagi ette tulnud, ma selle võimalust siiski päris välistada ka ei julge. Igal-juhul on aga Teie kirjeldatud olukord käsitletav korteri kasutamise takistamisega, mis tuleb korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 3 kohaselt korteriühistul Teile hüvitada.
2. Korteriühistu juhatuse liikmel puudub õigus korteriomanike kaasomandi kasutust keelata isegi siis, kui ta teab, et konkreetne isik ei ole korteriühistu liige või korteriühistu liikme perekonnaliige.
3. Kaasomandi eseme kasutamise sihtotstarbe määramisel tuleb lähtuda hoone projektist. Kui hoone projekt jätab konkreetse küsimuse reguleerimata, siis mõistlikkuse põhimõttest.
4. Kulude jagamise aluse sätestab korteriühistu põhikiri, millest tuleks juhatuse õigused seoses kulude jagamisega üle kontrollida.
5. Kuna parkla näol on tegu korteriomanike kaasomandiga, siis kattub minu vastus punktis 1. antud vastusega.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ