Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas korteriühistu võib kommunaalmaksete võla tõttu elektri välja lülitada?24.05.2013
Tere
Mul on kommunaalmaksete võlg, olen püüdnud seda maksta, vahel saan rohkem ja vahel tuleb juurde, olen teavitanud ka KÜ sellest. Korter on minu nimel ja seal elab minu 18-aastane laps, kes käib keskkooli, mina maksan maksud. Ise elan ja töötan Soomes, olen ka siia sisse kirjutatud. KÜ koosolekust anti mulle nii hilja teada, et ei saanud sinna minna, otsus tehti minu seljataga, et elekter välja kui makstud pole 31.05. Kas kõik on seaduslik ja kas nad tõesti võivad mu lapsel elektri välja lülitada? Teada anti mulle meili teel 20.05, kas etteteatamisaega ei ole mingit kindlat, selle puhul on 11 päeva ja ma ei suuda seda korraga maksta. Jään ootama Teie vastust.
Mul on kommunaalmaksete võlg, olen püüdnud seda maksta, vahel saan rohkem ja vahel tuleb juurde, olen teavitanud ka KÜ sellest. Korter on minu nimel ja seal elab minu 18-aastane laps, kes käib keskkooli, mina maksan maksud. Ise elan ja töötan Soomes, olen ka siia sisse kirjutatud. KÜ koosolekust anti mulle nii hilja teada, et ei saanud sinna minna, otsus tehti minu seljataga, et elekter välja kui makstud pole 31.05. Kas kõik on seaduslik ja kas nad tõesti võivad mu lapsel elektri välja lülitada? Teada anti mulle meili teel 20.05, kas etteteatamisaega ei ole mingit kindlat, selle puhul on 11 päeva ja ma ei suuda seda korraga maksta. Jään ootama Teie vastust.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Elektrienergia vahendamise korral saab mõistliku etteteatamise tähtaja tuletada ka elektrituruseaduse paragrahvist 90, mis lubab võrguettevõtjal võlgnevuse korral teenuse osutamise peatada 15 päevase etteteatamisega. Elektrituruseaduse leiate aadressilt: https://www.riigiteataja.ee/akt/830279?leiaKehtiv
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Küsimus: Kui palju peab olema majas kortereid, et saaks moodustada korteriühistu?16.05.2013
Kas saab moodustada korteriühistut 10 korteriga majas, mis on kaasomandis ja millel on kasutuskord seadmata/seatud? Kas on määratud minimaalne korterite arv, et korteriühistut moodustada?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas äripindade omanikud saavad ehitusloa alusel teostada lammutustöid, ilma teiste korteriomanike nõusolekuta?14.05.2013
Kas äripindade omanikud, kes asuvad kortermaja esimesel korrusel, saavad ehitada ja lammutada maja ühist osa, kui neile on väljastatud linnavalitsuse poolt ehitusluba, ilma teiste kinnisvara omanike nõusolekuta, kuigi seda nõuab linnavalitsuse korraldus.
LV 10.01.2005 korralduse nr 17 punkt 3:
"Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks detailplaneeringu järgse hoone ehitamiseks Tallinna tn ... krundile on vajalik kõigi kinnistu omanike nõusolek hoone ehitusprojektiga, sealhulgas omanike nõudmisel Tallinna tn ... ja ...a kruntide liitmine või Tallinna ...a krundi koormamine reaalservituudiga olemasolevate juurdepääsude tagamiseks Tallinna ... kinnistu kasuks."
Kas sellest võib järeldada, et ehitusluba on väljastatud ebaõiglaselt ja peaks olema siis õigustühine? Ja selle tulemusena ei ole neil õigust ei ehitada ega lammutada.
LV 10.01.2005 korralduse nr 17 punkt 3:
"Ehitusloa väljastamise eeltingimuseks detailplaneeringu järgse hoone ehitamiseks Tallinna tn ... krundile on vajalik kõigi kinnistu omanike nõusolek hoone ehitusprojektiga, sealhulgas omanike nõudmisel Tallinna tn ... ja ...a kruntide liitmine või Tallinna ...a krundi koormamine reaalservituudiga olemasolevate juurdepääsude tagamiseks Tallinna ... kinnistu kasuks."
Kas sellest võib järeldada, et ehitusluba on väljastatud ebaõiglaselt ja peaks olema siis õigustühine? Ja selle tulemusena ei ole neil õigust ei ehitada ega lammutada.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui haldusarvele on lisatud summa vee tarbimise eest, kuigi ma korteri ei ela ja vett ei tarbi?14.05.2013
Kas KÜ esimehel on õigus mulle jagamata vee eest esitada mitu kuud üle 6 EUR arve, kui minu veetarbimine mitme kuu jooksul on 0, sest pole korteris elanud ja vett tarbinud. Teavitasin mitmel korral maili teel, et korteris ei ole elatud ja vee tarbimine puudub, aga iga kord lisandub üle 6 EUR tarbimata vesi minu kommunaal- ja halduskulude arvele.
Meie majas on üle 100 korteri ja kui iga kuu saab iga korter sellise arve, mis teeks üle 600 EUR iga kuu.
Kas mul on õigus nõuda teiste korterite kommunaal- ja haldusarveid näha ja kas ühistu esimees peab neid mulle näitama, kui avaldan selleks soovi?
Jagamata vee eest on mulle kirjutatud ainsana selline summa, kuna pole vett tarbinud, eelmise aasta lõpus jäid jagamata vee arved 1 EUR kanti, jääb mulje, et sellest ajast kui veetarbimine on O leidis tema võimaluse mulle jagamata vett niipalju kirjutada. Mida ette võtta?
Meie majas on üle 100 korteri ja kui iga kuu saab iga korter sellise arve, mis teeks üle 600 EUR iga kuu.
Kas mul on õigus nõuda teiste korterite kommunaal- ja haldusarveid näha ja kas ühistu esimees peab neid mulle näitama, kui avaldan selleks soovi?
Jagamata vee eest on mulle kirjutatud ainsana selline summa, kuna pole vett tarbinud, eelmise aasta lõpus jäid jagamata vee arved 1 EUR kanti, jääb mulje, et sellest ajast kui veetarbimine on O leidis tema võimaluse mulle jagamata vett niipalju kirjutada. Mida ette võtta?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomandiseaduse paragrahv 13 lõige 1 kohaselt tuleks veekulu jagada korterite vahel lähtudes korterite üldpinnast. Seega ei tee korteriomandiseadus kulude jagamisel vahet vahet sellel, millises koguses korteriomanik vett tarbib, mistõttu puudub Teil alus esitada korteriühistule vee mittetarbimisel põhinev vastuväide.
Kui korteriühistu ei kogu korteriomanikelt makseid kinnitatud majanduskava, vaid tegeliku kulu alusel (vee-, kütte- ja elektrikulude puhul on viimane Eestis samuti tavapärane praktika), siis on Teil õigus nõuda, et korteriühistu esitab Teile koos kuluarvega kontrollimiseks ka arved, mille alusel Teie maksmisele kuuluv summa välja arvestati.
Kokkuvõttes, kui KÜ esitab Teile 6 eurose veearve, ilma, et summa tuleneb kinnitatud majanduskavast, siis peab KÜ võimaldama Teil ka kontrollida oma arvestuse õigusust. Eelkõige peab Teile esitatud veearve suurus olema proportsioonis KÜ-le esitatud veearve- ja Teie kaasomandi suurusega.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisavarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on seaduslikku alust nõuda hüvitist, kui lõhun kortermaja esises parklas jääaukudes oma sõiduki?10.05.2013
Tere
Kortermaja parklas parkides vajusid minu sõiduki esimesed rattad jää aukudesse, mille tulemusena purunesid sõidukil põhja alt mõningad plastikdetailid. Kortermaja ostab haldusteenust firmalt, kes omakorda ostab heakorrateenused (lume lükkamine, muru niitmine) kolmandalt firmalt.
Vahetult peale juhtumit sai koheselt helistatud ka meie majale haldusteenust pakkuva firma esindajale, kes ei saanud kohale tulla, kuid soovitas teha pildid. Ülejärgmisel päeval saadeti sealt firmast mulle ka kahjunõude blankett. Kokkuleppe kohaselt ostsin purunenud detailid vallasvara ostu-müügi lepinguga (mille blankett mulle samuti saadeti) eraisikult. Saatsin neile e-mailiga kõik nõutud dokumendid: vallasvara ostu-müügi leping, kahjunõude ja autoremondi töökoja arve, et antud detailid on vahetatud.
Hiljem olen saatnud ka mõned pildid, mis mul kohapeal soovitati teha. Asi tundus nagu sujuvat, kuid nüüd öeldi, et a´la kui teehooldaja majahaldajale ei hüvita antud kahju, siis maja haldaja ei hüvita ka mulle tekitatud kahju.
Siit ka küsimus, et kas on olemas konkreetne seaduse säte, mis kohustab majahaldajat hüvitama kahju teenuse ostjale ehk siis minule?
Igaks juhuks lisan, et sündmus leidis aset Jõgeval, kortermajal on 3-me liikmeline nõukogu, puudub ühistu ja majavanem. Sõidukil puudub kasko kindlustus ning kahjunõue on 115.-.
Loodan, et ei tulnud väga segase sisuga kiri.
Parimat soovides
Kortermaja parklas parkides vajusid minu sõiduki esimesed rattad jää aukudesse, mille tulemusena purunesid sõidukil põhja alt mõningad plastikdetailid. Kortermaja ostab haldusteenust firmalt, kes omakorda ostab heakorrateenused (lume lükkamine, muru niitmine) kolmandalt firmalt.
Vahetult peale juhtumit sai koheselt helistatud ka meie majale haldusteenust pakkuva firma esindajale, kes ei saanud kohale tulla, kuid soovitas teha pildid. Ülejärgmisel päeval saadeti sealt firmast mulle ka kahjunõude blankett. Kokkuleppe kohaselt ostsin purunenud detailid vallasvara ostu-müügi lepinguga (mille blankett mulle samuti saadeti) eraisikult. Saatsin neile e-mailiga kõik nõutud dokumendid: vallasvara ostu-müügi leping, kahjunõude ja autoremondi töökoja arve, et antud detailid on vahetatud.
Hiljem olen saatnud ka mõned pildid, mis mul kohapeal soovitati teha. Asi tundus nagu sujuvat, kuid nüüd öeldi, et a´la kui teehooldaja majahaldajale ei hüvita antud kahju, siis maja haldaja ei hüvita ka mulle tekitatud kahju.
Siit ka küsimus, et kas on olemas konkreetne seaduse säte, mis kohustab majahaldajat hüvitama kahju teenuse ostjale ehk siis minule?
Igaks juhuks lisan, et sündmus leidis aset Jõgeval, kortermajal on 3-me liikmeline nõukogu, puudub ühistu ja majavanem. Sõidukil puudub kasko kindlustus ning kahjunõue on 115.-.
Loodan, et ei tulnud väga segase sisuga kiri.
Parimat soovides
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Üldreegel on, et ehitise puudusest tuleneva kahju hüvitamise nõudega tuleb pöörduda ehitise omaniku poole. Arvestades, et haldaja ei ole üldjuhul ise hallatava asja omanik, siis antud juhul võib tema ilmselt võimalike kahjunõude adressaatide ringist välistada.
Loodetavasti Teil sellist olukorda tulevikus ei teki, kuid kui peaks, siis soovitan kutsuda sündmuskohale politsei, kellest on abi nii kahju tõendamise kui vastutava isiku väljaselgitamisel.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas ühistu juhatus tohib lõpetada koostöö haldusfirmaga ilma, et oleks korraldatud üldkoosolek?10.05.2013
Sain e-kirja meie korterelamu haldusfirmalt, kes teatas, et meie ühistu juhatus otsustas nendega lõpetada koostöö. Kas on seaduslik, et ühistu juhatus otsustab lõpetada koostöö haldusfirmaga ilma, et oleks korraldatud üldkoosolek, kus seda arutatud oleks?
Hetkel on seis selline, et koostöö lõpetati 30.04.13 ja siiani pole ühistu sellest mind (ega ilmselt ka teisi elanikke) teavitanud.
Ühistu kontakte korteriomanikele ei jagatud - probleemide korral käis suhtlus läbi haldusfirma. Nüüd pole aga haldusfirmat ega ka ühtegi kontakti kuhu probleemide korral pöörduda.
Viimane ühistu koosolek oli juulis 2012 ja uus peaks siis tulema ilmselt selle aasta juulis, eeldusel, et kord aastas peab koosolek toimuma.
Mind häirib see teadmatus, et mis toimub ja miks näiteks lõpetati koostöö haldusfirmaga. Kust saada infot? Tänud ette!
Hetkel on seis selline, et koostöö lõpetati 30.04.13 ja siiani pole ühistu sellest mind (ega ilmselt ka teisi elanikke) teavitanud.
Ühistu kontakte korteriomanikele ei jagatud - probleemide korral käis suhtlus läbi haldusfirma. Nüüd pole aga haldusfirmat ega ka ühtegi kontakti kuhu probleemide korral pöörduda.
Viimane ühistu koosolek oli juulis 2012 ja uus peaks siis tulema ilmselt selle aasta juulis, eeldusel, et kord aastas peab koosolek toimuma.
Mind häirib see teadmatus, et mis toimub ja miks näiteks lõpetati koostöö haldusfirmaga. Kust saada infot? Tänud ette!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas lasub juhatusel ka kohustus informeerida korteriomanikke lepingupartnerite vahetumisest tulenevatest muudatustest.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri ruumide kasutusotstarbe muutmiseks peab olema korteriühistu nõusolek?07.05.2013
Tere
Elan 2-toalises korteris. Kui soovin ehitada köögi elutuppa ja olevast köögist soovin teha lapsele toa, siis kas mul on antud toiminguteks vaja KÜ-lt nõusolekut? Ma ei soovi maha võtta ühtegi seina.
Ette tänades,
Elan 2-toalises korteris. Kui soovin ehitada köögi elutuppa ja olevast köögist soovin teha lapsele toa, siis kas mul on antud toiminguteks vaja KÜ-lt nõusolekut? Ma ei soovi maha võtta ühtegi seina.
Ette tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Nüüd juhul, kui Teil on soov eelnimetatud projektis või plaanis sätestatud ruumide kasutusotstarvet muuta, siis on see käsitletav varasemalt korteriomanike vahel sõlmitud kokkuleppe muutmise soovina, mille jõustumiseks on vajalik kõikide korteriomanike nõusolek. Korteriühistu ei ole antud juhul nõusoleku andmiseks õigustatud isik, kuna tema ei ole korteriomanik.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui üks korteriomanik ei tee koostööd ega soovi korteriomandeid vormistada?07.05.2013
Tere, soovime 5 omaniku käes oleva kaasomandis maja korteriomanditeks jagada, et teha ühistu ja alustada remonditöid. Üks korteriomanik aga ei vasta kirjadele ega ilmuta huvi notariaalselt tehingu tegemiseks. Kas on mingeid õiguslikke vahendeid kuidas teda selleks sundida, kui kõik teised korteriteomanikud soovivad kaasomandit korteriomandieteks teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on õigus nõuda maja-aluse parklaga seotud kulude tasumist ka neilt, kel ei ole parklakohta?03.05.2013
Tere,
Elan kortermajas, kus puudub ühistu. Kortermaja haldab haldusfirma. Nad kutsusid kokku koosoleku, kuhu ei tulnud kokku piisavalt inimesi koosoleku läbiviimiseks. Seega kutsuti kokku uus koosolek, kus osales alla 1/3 korteriomanikest. Koosolekul võeti hääletamise teel (poolt ja vastu hääled) vastu otsus, et maja-aluse parklaga seotud kulud (uksemootori remont, koristuskulu, hoolduskulu firmale, kes tegeleb garaažidega jne) tuleb tasuda kõigi korteriomanike poolt. Samuti tuleb tasuda kõigi poolt tõkkepuudega seotud kulu. Parklakohad on korteriomandi osa. Minul puudub parklakoht, ka ei kasuta ma tõkkepuud, sest mul ei ole parkimiskohta hoovis. Isikud, kes ei oma parklakohta maja-aluses parklas, ei oma sinna ka juurdepääsu.
Palun öelge:
1. Kas selline otsus on seaduslik?
2. Kas on õigus sellise hääletuse teel võtta vastu sellist otsust (poolt oli 17 isikut, vastu 13 ja kohal kokku oli u 62 isikut)?
2. Kas ja kuidas saan otsuse vaidlustada?
Ette tänades
Elan kortermajas, kus puudub ühistu. Kortermaja haldab haldusfirma. Nad kutsusid kokku koosoleku, kuhu ei tulnud kokku piisavalt inimesi koosoleku läbiviimiseks. Seega kutsuti kokku uus koosolek, kus osales alla 1/3 korteriomanikest. Koosolekul võeti hääletamise teel (poolt ja vastu hääled) vastu otsus, et maja-aluse parklaga seotud kulud (uksemootori remont, koristuskulu, hoolduskulu firmale, kes tegeleb garaažidega jne) tuleb tasuda kõigi korteriomanike poolt. Samuti tuleb tasuda kõigi poolt tõkkepuudega seotud kulu. Parklakohad on korteriomandi osa. Minul puudub parklakoht, ka ei kasuta ma tõkkepuud, sest mul ei ole parkimiskohta hoovis. Isikud, kes ei oma parklakohta maja-aluses parklas, ei oma sinna ka juurdepääsu.
Palun öelge:
1. Kas selline otsus on seaduslik?
2. Kas on õigus sellise hääletuse teel võtta vastu sellist otsust (poolt oli 17 isikut, vastu 13 ja kohal kokku oli u 62 isikut)?
2. Kas ja kuidas saan otsuse vaidlustada?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Mis puutub maa-aluse parklaga seotud kulusid, siis tuleb kortermaja vaadata kui ühtset tervikut ning sellest tulenevalt tuleb maa-alust parklat hoida korras samamoodi nagu iga teist kortermaja osa, ning korteriomanikud on kohustatud nendest kuludest osa võtma sõltumata sellest, kas nad maa-alust korrust kasutavad. Juhul, kui maa-alusel korrusel asuvad parkimiskohad on korteriomandite koosseisus, siis peavad parkimiskohad osalema samamoodi kõikide kortermaja kulude (sh.küte, remont jne) kandmisel ehk siis kokkuvõttes kannavad nemad kaudselt "vastutasuks" teiste korruste kulusid.
Korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks tuleb kohtusse pöörduda 1 kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui korteriomanikel on kahtlus, et majavalitseja ei kasuta raha sihipäraselt?03.05.2013
Tere,
Meie maja valitseb korteriomanike ühisus ehk erafirma. Kahtlus on (majaelanikud teavad, et raha remondifondis peaks aastatega kogunenud olema palju rohkem), et valitseja on meie maja remondifondist rahasid kõrvale pannud. Kuid reaalseid tõendeid meil ei ole, sest viimase 5 aasta kalendriaasta aruanded puuduvad - neid lihtsalt ei esitata. Majarahvas nõuab küll, kuid valitseja ei korralda siis ka üldkoosolekuid. Ka kaustale, kus on maja dokumendid tehtud töödest ehk väljaminekud, ligipääsu majavanemale ei võimaldata. Valitseja lihtsalt väldib, e-mailidele ei vasta, telefonidele ei vasta, kontoris teda kunagi ei ole - tabada on võimatu.
Kas mõni politseiosakond tegeleb selliste probleemidega, et vihje või avalduse peale keegi asja uurib?
Meie maja valitseb korteriomanike ühisus ehk erafirma. Kahtlus on (majaelanikud teavad, et raha remondifondis peaks aastatega kogunenud olema palju rohkem), et valitseja on meie maja remondifondist rahasid kõrvale pannud. Kuid reaalseid tõendeid meil ei ole, sest viimase 5 aasta kalendriaasta aruanded puuduvad - neid lihtsalt ei esitata. Majarahvas nõuab küll, kuid valitseja ei korralda siis ka üldkoosolekuid. Ka kaustale, kus on maja dokumendid tehtud töödest ehk väljaminekud, ligipääsu majavanemale ei võimaldata. Valitseja lihtsalt väldib, e-mailidele ei vasta, telefonidele ei vasta, kontoris teda kunagi ei ole - tabada on võimatu.
Kas mõni politseiosakond tegeleb selliste probleemidega, et vihje või avalduse peale keegi asja uurib?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Oluline on siiski mõista, et muutuste algatamiseks peavad eelkõige korteriomanikud ise aktiivsust välja näitama ning peale seda saavad neid aidata teised isikud.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ