Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas parkimiskorra kehtestamiseks kortermaja parklas on vaja kõigi kaasaomanike nõusolekut?02.10.2013
KÜ juhatus on võtnud vastu otsuse kehtestada kinnisasja territooriumil parkimise tingimused ja on sõlminud lepingu AS Ühisteenustega, kes teostab kontrolli parkimise üle. KÜ ei keela parkida majaelanikel, kuid vaatamata sellele on saanud maja elanikud leppetrahve. KÜ otsuse eesmärgiks on keelata parkimist kõrvalistele isikutele. Minu hinnangul on KÜ ületanud oma pädevuse piire (korra kehtestamiseks oleks vaja kõigi kaasaomanike nõusolekut).
KÜ on enda arvates käitunud kooskõlas seadusega ja lähtub põhikirjast. Põhikirja järgi on: ühistu liige kohustatud kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast.
Palun Teie õiguslikku arvamust. Minu hinnangul on põhikirja punkt ka vastuolus õigusega.
KÜ on enda arvates käitunud kooskõlas seadusega ja lähtub põhikirjast. Põhikirja järgi on: ühistu liige kohustatud kinni pidama juhatuse poolt kehtestatud elamu ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade kasutamiskorrast.
Palun Teie õiguslikku arvamust. Minu hinnangul on põhikirja punkt ka vastuolus õigusega.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt on tühised ka maja elanikele tehtud parkimistrahvid.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu peab kinni maksma korteri veeavariist tingitud kindlustuse arve?30.09.2013
Elan kortermajas, kus hiljuti toimus veeavarii 3. korrusel seoses dušikabiini vahetusega. See avarii ujutas üle 2 alumist korrust. Kõik 3 korterit olid/on kindlustatud. Nüüd, peale korterite remonttöid (ühistu kasutas juhust vahetada selle remondi käigus ka püstaku torustiku), tuli ühistule kindlustuselt arve veeavarii kohta.
Kas/miks peab ühistu (st teised korteriomanikud) kinni maksma kindlustuse/te arve? Avarii põhjustajaks oli ju korteriomanik?! või saan ma asjadest valesti aru?
Vastuse eest ette tänades
Kas/miks peab ühistu (st teised korteriomanikud) kinni maksma kindlustuse/te arve? Avarii põhjustajaks oli ju korteriomanik?! või saan ma asjadest valesti aru?
Vastuse eest ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Sageli apelleerib kindlustusselts korteriühistule saadetud kahjunõudes sellele, et korteriühistu vastutab kaasomandi seisukorra eest. Samas ei toeta sellist seisukohta kohtupraktika.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on nii, et üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont on kaasomandi säilitamise kulud?22.09.2013
Korteriühistu võttis vastu uue põhikirja, üldkoosolekust võttis osa 2/3 korteriomanikest. Põhikirja vastu hääletas neist 2 ja erapooletuks jäi 1. Kvoorum oli piisav, et võtta vastu põhikiri, kuid korteriomanike kokkulepe korteriomandi seaduse mõttes puudus. Põhikiri sisaldas majandamiskulude jaotust erinevalt kui KÜS § 15', mida saab häälteenamusega otsustada põhikirjas teisiti. Samuti sisaldus põhikirjas, et siugtoru küte ja koridoride küte jaotatakse korterite vahel võrdselt. Samuti, et veetorustiku ning elektrisüsteemi remondikulu jaotatakse vastavalt tarbimisele.
Kas ma saan õigesti aru, et need (siug, üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont) on korteriomandiseaduses sätestatud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu, mitte reaalosa kulu, ning nende kulude jaotamine korteriomanike vahel teisiti kui vastavalt kaasomandi suurusele eeldab korteriomanike kokkulepet (st kõik peavad olema nõus) ning seda ei saa ka korteriühistus otsustada häälteenamusega põhikirjas?
Riigikohus on öelnud, et otsust, mida saab teha ainult kokkuleppega, ei peagi vaidlustama, sest häälteenamusega otsus ei ole kokkulepe KOS mõttes. Kuid põhikirjas sisalduvad mh sätted, mida sai otsustada ainult kokkuleppega.
Mida teha, kui arveid esitatakse põhikirja järgi?
Kas kohtule esitada hagi otsuse puudumise kindlaks tegemiseks nendes põhikirja punktides ja tunnustada korteriomaniku õigust mitte maksta rohkem kui oma osa suurus ehk m2? Või toimuks see hagita menetluses?
Kas ma saan õigesti aru, et need (siug, üldküte, torustiku ja elektrisüsteemi remont) on korteriomandiseaduses sätestatud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu, mitte reaalosa kulu, ning nende kulude jaotamine korteriomanike vahel teisiti kui vastavalt kaasomandi suurusele eeldab korteriomanike kokkulepet (st kõik peavad olema nõus) ning seda ei saa ka korteriühistus otsustada häälteenamusega põhikirjas?
Riigikohus on öelnud, et otsust, mida saab teha ainult kokkuleppega, ei peagi vaidlustama, sest häälteenamusega otsus ei ole kokkulepe KOS mõttes. Kuid põhikirjas sisalduvad mh sätted, mida sai otsustada ainult kokkuleppega.
Mida teha, kui arveid esitatakse põhikirja järgi?
Kas kohtule esitada hagi otsuse puudumise kindlaks tegemiseks nendes põhikirja punktides ja tunnustada korteriomaniku õigust mitte maksta rohkem kui oma osa suurus ehk m2? Või toimuks see hagita menetluses?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui te korteriühistu üldkoosoleku otsusega põhikirja muutmise kohta ei nõustu, siis soovitan esitada kohe hagi kohtusse, taotledes korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamist või alternatiivselt otsuse tühistamist.
Mis puutub Riigikohtu lahenditesse, siis on need antud küsimuses olnud küllaltki varieeruvad. Teie seisukoha kasuks räägib Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, mille punktis 22 loetles Riigikohus alljärgnevad alused, mille puhul on korteriühistu otsus korteriomaniku suhtes kohustuslik:
1. otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine;
2. küsimuse võis lahendada häälteenamusega;
3. otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega;
4. otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega;
5. otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud.
Seega juhul, kui korteriühistu põhikirja muutmise tulemusena suurenes Teie maksekoormus ning otsuse poolt hääletanud korteriomanike maksekoormuse vähenes, siis on selline olukord vastuolus heade kommetega, mis omakorda on otsuse tühisuse aluseks.
Samas on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-28-11 punktis 10 märkinud, et juhul kui tegu on mõõdukate summadega, siis ei tulene korteriühistu otsusest vastuolu heade kommetega. Riigikohus kahjuks ei täpsusta, millest alates või kelle sissetulekust heade kommetega vastuolus olev "mõõt" lähtub.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib otsustada, mitu inimest korteris elab, et selle järgi siis teenuste raha küsida?19.09.2013
1. Kas korteriühistu juhatusel on õigus määrata korteris elavate elanike arv ja esitada arveid juhatuse määratud elanike arvu järgi?
Omaniku väitel elab korteris 3 inimest, kuid KÜ juhatus on arvamusel, et elab 4.
Põhikirjas ei ole juhatusele vastavaid volitusi antud, põhikirja järgi korteriomanik teatab juhatusele elanike arvu.
2. Mis võimalused on KÜ juhatusel vaidluse korral tuvastada, mitu elanikku korteris tegelikult on?
Omaniku väitel elab korteris 3 inimest, kuid KÜ juhatus on arvamusel, et elab 4.
Põhikirjas ei ole juhatusele vastavaid volitusi antud, põhikirja järgi korteriomanik teatab juhatusele elanike arvu.
2. Mis võimalused on KÜ juhatusel vaidluse korral tuvastada, mitu elanikku korteris tegelikult on?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korteriomanik oma õigust kuritarvitab, siis toimub probleemi lahendamine korteriühistu üldkoosoleku otsuse kaudu.
Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas maja haldajal on õigus korteriomaniku loata siseneda keldriboksi küttetrassi remonttööde tegemiseks?19.09.2013
Tere!
Kas maja haldajal on õigus siseneda korteriomaniku loata korteriomaniku keldriboksi remonttööde tegemiseks? Nimetatud keldriboksi läbivad maja peakütte trass ja samuti asuvad nimetatud boksis küttetrassi peaventiilid. Korteriomanik ise elab teises linnas, kuid majal on vaja enne kütteperioodi kontrollida-parandada ventiilid ja teha küttesüsteemi läbipesu.
Kas maja haldajal on õigus siseneda korteriomaniku loata korteriomaniku keldriboksi remonttööde tegemiseks? Nimetatud keldriboksi läbivad maja peakütte trass ja samuti asuvad nimetatud boksis küttetrassi peaventiilid. Korteriomanik ise elab teises linnas, kuid majal on vaja enne kütteperioodi kontrollida-parandada ventiilid ja teha küttesüsteemi läbipesu.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriomandi mõttelise suuruse hulka kuluvad rõdud ja lodžad?19.09.2013
Tere,
KÜ korteriomanikel tekkis küsimus remondifondi ja halduskulude arvestamise kohta. Nimelt arvestatakse kulusid korteri ruutmeetri kohta k.a. korteri ainuomandis oleva rõdude ja lodžade pindala.
KÜ Põhikirjas on sätestatud, et sihtotstarbeliste maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteromandi mõttelise osa suurusest. Kas korteriomandi mõttelise suuruse hulka kuluvad rõdud ja lodžad?
Kas selline arvestamine on korrektne?
Ehitisregistris on toodud eluruumi pind ja elamispind.
Ette tänades
KÜ korteriomanikel tekkis küsimus remondifondi ja halduskulude arvestamise kohta. Nimelt arvestatakse kulusid korteri ruutmeetri kohta k.a. korteri ainuomandis oleva rõdude ja lodžade pindala.
KÜ Põhikirjas on sätestatud, et sihtotstarbeliste maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteromandi mõttelise osa suurusest. Kas korteriomandi mõttelise suuruse hulka kuluvad rõdud ja lodžad?
Kas selline arvestamine on korrektne?
Ehitisregistris on toodud eluruumi pind ja elamispind.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas tagandada korteriühistu esimees, kes ei oska eesti keelt ja viib koosolekuid läbi ainult vene keeles?19.09.2013
Tere.
Elan majas, kus on 48 korterit. Juhatusse on valitud 5 liiget + esimees. Esimees aga riigikeelt ei oska suhtlustasandil. Samuti ole ole juhatusele teada raamatupidaja andmeid (temaga suhtleb vaid esimees).
Kuna majas on palju pensionäre, kes on räägivad vaid vene keelt, toimuvad koosolekud enamasti vene keeles ja kui palutakse tõlkida, toimub see väga segaselt.
Minu küsimused:
Kuidas tagandada juhatuse esimeest ja mis alustel?
Kas ühistul peab olema esimees või saaksid selle töö ära teha ka 5 juhatuse liiget koos?
Kui suur õigus on juhatuse liikmetel nõuda aruandeid rahalise liikumise, palkade maksmise esimehele ja koristajale ning koristaja töölepingu nägemiseks?
Elan majas, kus on 48 korterit. Juhatusse on valitud 5 liiget + esimees. Esimees aga riigikeelt ei oska suhtlustasandil. Samuti ole ole juhatusele teada raamatupidaja andmeid (temaga suhtleb vaid esimees).
Kuna majas on palju pensionäre, kes on räägivad vaid vene keelt, toimuvad koosolekud enamasti vene keeles ja kui palutakse tõlkida, toimub see väga segaselt.
Minu küsimused:
Kuidas tagandada juhatuse esimeest ja mis alustel?
Kas ühistul peab olema esimees või saaksid selle töö ära teha ka 5 juhatuse liiget koos?
Kui suur õigus on juhatuse liikmetel nõuda aruandeid rahalise liikumise, palkade maksmise esimehele ja koristajale ning koristaja töölepingu nägemiseks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhatuse liikmetel on õigus nõuda igal ajal korteriühistu majandustegevusega seotud aruannete esitamist.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohus võib anda võõrandamise tahteavalduse tõrkuva korteriomaniku eest ka juhul kui hoone kubatuur muutub?16.09.2013
Tere
Tekkis küsimus seoses Korteriühistus üles kerkinud probleemiga.
Lühidalt olukorrast:
KÜs on 11 korteriomandit. Üks korteriomanik soovib oma korterit laiendada tühjalt seisva pööningupinna arvelt, tasudes pinna eest turuhinda, mis läheks maja renoveerimise fondi.
Korteri laiendamiseks oleks kaks võimalikku varianti:
1) Laeindamine toimuks selliselt, et hoone väliskuju ei muutuks (projekt ja ehitusluba on olemas)
või
2) Laiendamine toimuks selliselt, et hoone kubatuur muutub, katusele ehitatava vintskapi arvelt (projekt ja ehitusluba on olemas).
Mõlemale variandile on vastu aga üks korteri omanik.
Teistel korteriomanikel on soov pöörduda kohtu poole Korteriomandiseaduse § 8 alusel, et kohus annaks võõrandamise tahteavalduse tõrkuva omaniku eest.
Siit aga küsimus, kas antud seaduse alusel saab kohus anda tahteavalduse vastuoleva korteriomaniku eest, kui sellega kaasneb hoone m3 laiendamine (ülal kirjeldatud variant 2) või saab antud seaduse järgi korteri laiendamise tahteavaldust nõuda vaid selliselt, et hoone kubatuur ei muutu (ülal kirjeldatud variant 1)?
Lugupidamisega
Tekkis küsimus seoses Korteriühistus üles kerkinud probleemiga.
Lühidalt olukorrast:
KÜs on 11 korteriomandit. Üks korteriomanik soovib oma korterit laiendada tühjalt seisva pööningupinna arvelt, tasudes pinna eest turuhinda, mis läheks maja renoveerimise fondi.
Korteri laiendamiseks oleks kaks võimalikku varianti:
1) Laeindamine toimuks selliselt, et hoone väliskuju ei muutuks (projekt ja ehitusluba on olemas)
või
2) Laiendamine toimuks selliselt, et hoone kubatuur muutub, katusele ehitatava vintskapi arvelt (projekt ja ehitusluba on olemas).
Mõlemale variandile on vastu aga üks korteri omanik.
Teistel korteriomanikel on soov pöörduda kohtu poole Korteriomandiseaduse § 8 alusel, et kohus annaks võõrandamise tahteavalduse tõrkuva omaniku eest.
Siit aga küsimus, kas antud seaduse alusel saab kohus anda tahteavalduse vastuoleva korteriomaniku eest, kui sellega kaasneb hoone m3 laiendamine (ülal kirjeldatud variant 2) või saab antud seaduse järgi korteri laiendamise tahteavaldust nõuda vaid selliselt, et hoone kubatuur ei muutu (ülal kirjeldatud variant 1)?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Vintskapi ehitamine eeldaks korteriomandiseaduse paragrahv 16 lg 1 kohaselt korteriomanike kokkulepet.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas end KÜ üldkoosoleku vähemusliikmena kaitsta?16.09.2013
Tegemist on 6-korterilise elamuga, millest 4 korterit on tänaseks ühe perekonna omandis (kõik eri omanikud). Seoses maja renoveerimisega otsustati (loe: peale üldkoosolekul häälteenamuse saavutamist) hakata realiseerima toretsevaid renoveerimisplaane. KÜ-na pangalaenu ei võeta, igaüks maksab ruutmeetrite alusel oma vahenditest. Saan aru elamu remondi vajalikkusest ja kasulikkuse tasemeni ning võtsin ka maja renoveerimislaenu, kuid paistab, et sellest ei ole neile küllalt, ambitsioonid aina suurenevad. KÜ haldamine on üsna läbipaistmatu. Üks "suuromanikest" on ka KÜ juhatuse ainuliige. Kuidas ennast ühistu vähemusliikmena kaitsta? Kas tõesti tuleks iga toretsev üldkoosoleku otsus vaidlustada kohtus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tean näiteks juhtumit, kus korteriühistu otsustas, et kõik korteriomanikud peavad maksma maja ees olevate autode valve eest, sõltumata auto olemasolust. Konkreetset otsust ignoreerinud korteriomanik on nii maakohtus kui ringkonnakohtus jäänud kaotajaks just põhusel, et ta ei pöördunud oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud aja jooksul kohtusse.
Teisel juhul (Riigikohtu lahend 3-2-1-28-11, punkt 10) on kohus jälle leidnud, et, kui tegu on mõõdukate summadega, siis ei ole tegu otsusega, mis võiks korteriomaniku õiguseid rikkuda, millest võiks välja lugeda, et naabrile ärategemine on lubatud - ainult mõõdukalt! Kelle sissetuleku järgi "mõõtu" arvestada, seda kahjuks kohus ei täpsusta.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saaksime lõpetada koostöö haldajaga, kui korteriühistu ei ole veel registreeritud?15.09.2013
Tere,
Oleme mitme majaga kinnistu, kokku 15 korterit. Kuna kõik korterid said kinnistul müüdud alles sel suvel, siis kokkuleppeliselt oli moodustatud korteriomanike ühisus ning samuti on kinnistul tegutsev haldusfirma. Kas haldusfirmal peab tegevuseks antud kinnistul olema kirjalik leping korteriomanike ühisusega või piisab üldkoosoleku otsusest? Haldaja ehk valitseja ning korteriomanike ühisuse vahelist suhet reguleerib korteriomanike seadus, kuid seal puudub info arvete esitamise õiguse kohta korteri omanikele. Nimelt on meil haldajalt saamata arved viimase 5 kuu kohta ning sooviksime teada, millistel tingimustel on haldaja kohustatud arveid esitama või millised õigused on meil korteriomanikel arveid saada. Milline juriidiline dokument seda reguleerib?
Samuti tegime viimasel üldkoosolekul otsuse moodustada korteriühistu, sellest on möödas 2 kuud. Kas pelgalt otsuse põhjal saab lähtuda korteriühistu seadusest või peab ootama kuni KÜ on ka juriidiliselt vormistatud? Kas otsusel on mingi periood, millal kehtivus kaob, sest KÜ ei ole juriidiliselt vormistatud?
Lepingut kinnistu haldamiseks ei ole haldaja meiega veel teinud, kuna KÜ ei ole juriidiliselt vormistatud, siis mille alusel ja kuidas lõpetada olematu leping haldajaga? Meil pole justkui millesti lähtuda lepingu lõpetamiseks. Kas piisab üldkoosoleku otsusest ja allkirjades või peab olema veel midagi juures?
Põhjuseks olematu haldusteenus, segased vastused teemal arved ning segased vastused teemadel remonditööd ja laen.
Kuna olen selles teemas algaja, siis loodan, et saate küsimustest aru ning oskate ka nõu anda:)
Oleme mitme majaga kinnistu, kokku 15 korterit. Kuna kõik korterid said kinnistul müüdud alles sel suvel, siis kokkuleppeliselt oli moodustatud korteriomanike ühisus ning samuti on kinnistul tegutsev haldusfirma. Kas haldusfirmal peab tegevuseks antud kinnistul olema kirjalik leping korteriomanike ühisusega või piisab üldkoosoleku otsusest? Haldaja ehk valitseja ning korteriomanike ühisuse vahelist suhet reguleerib korteriomanike seadus, kuid seal puudub info arvete esitamise õiguse kohta korteri omanikele. Nimelt on meil haldajalt saamata arved viimase 5 kuu kohta ning sooviksime teada, millistel tingimustel on haldaja kohustatud arveid esitama või millised õigused on meil korteriomanikel arveid saada. Milline juriidiline dokument seda reguleerib?
Samuti tegime viimasel üldkoosolekul otsuse moodustada korteriühistu, sellest on möödas 2 kuud. Kas pelgalt otsuse põhjal saab lähtuda korteriühistu seadusest või peab ootama kuni KÜ on ka juriidiliselt vormistatud? Kas otsusel on mingi periood, millal kehtivus kaob, sest KÜ ei ole juriidiliselt vormistatud?
Lepingut kinnistu haldamiseks ei ole haldaja meiega veel teinud, kuna KÜ ei ole juriidiliselt vormistatud, siis mille alusel ja kuidas lõpetada olematu leping haldajaga? Meil pole justkui millesti lähtuda lepingu lõpetamiseks. Kas piisab üldkoosoleku otsusest ja allkirjades või peab olema veel midagi juures?
Põhjuseks olematu haldusteenus, segased vastused teemal arved ning segased vastused teemadel remonditööd ja laen.
Kuna olen selles teemas algaja, siis loodan, et saate küsimustest aru ning oskate ka nõu anda:)
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
1. Kas valitseja peab sõlmima korteriomanikega lepingu või piisab korteriomanike üldkoosoleku otsusest?
Korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 17 lg 1 ja paragrahv 20 lg 1 kohaselt tekib lepinguline suhe valitseja ja korteriomanike vahel korteriomanike üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega. KOS paragrahv 8 lg 4 kohaselt kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ka korteriomaniku õigusjärglase suhtes.
2. Millistel tingimustel on valitseja kohustatud arveid esitama? Korteriomanike arveldusi reguleerib KOS paragrahv 22, mille kohaselt koostab valitseja üks kord aastas majanduskava, mille kinnitamisel on korteriomanikud kohustatud tegema perioodilisi ettemakseid. Seega KOS arve esitamise kohustust valitsejale ei pane.
3. Kas korteriühistuseaduse alusel saab hakata tegutsema alates korteriühistu asutamisotsuse langetamisest?
KOS paragrahv 8 lg 1 kohaselt saab korteriühistuseaduse alusel hakata korteriomandeid valitsema alates korteriühistu õigusvõime tekkimisest st korteriühistu registreerimisest.
4. Kas korteriühistu asutamise otsus aegub?
Korteriühistu asutamise otsus ei aegu.
5. Kuidas lõpetada lepinguline suhe valitsejaga?
Lepingu valitsejaga võib lõppeda kahel viisil: korteriühistu õigusvõime tekkimisega või korteriomanike üldkoosoleku otsusega.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ