Korteriomandiõigus

Tere, korter kuulub ühele inimesele, aga soojusega varustamise lepingu on sõlminud teine inimene, kes on korterisse sisse kirjutatud. Kas sellisel juhul on õigus võlgnevust sisse nõuda korteri omanikult või konkreetselt tarbijalt, kelle nimele on sõlmitud leping?Antud juhul majas korteriühistu puudub ja leping on sõlmitud otse soojavarustus ettevõttega.

Tere!
Korter hallitab, üks sein on pea täiesti must. Hallitus tekkis väga lühikese ajaga. Kas mul on õigus nõuda, et ühistu sellega tegeleks ning hallituse likvideeriks?

Milliseid dokumente selleks täitma peaks või millistele seadustele tuginedes seda nõuda?

Tänud ette!

Tere,
Meil on maja milles on korterid ning kaks väikest äripinda (kauplus). Korteriomanike notariaalse kokkuleppega on 4.a. tagasi ära jagatud ning korteriomanditena kinnistusraamatusse kantud mõnede korteriomandite juurde kuuluvatena mitteeluruumid (panipaigad) keldris ning mõned garaažid maja soklikorrusel ning õues, osadel korteriomanditel neid ei ole. Alates 1999.a. tegutseb KÜ.
KÜ üldkoosolekul kaks aastat tagasi tsiteeris koosoleku juhataja (kinnisvarafirma töötaja, KÜ liige ei ole) KOS § 13 lg 1 sätet, mille järgi korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Heas usus, et seadus nii sätestab, otsustas üldkoosolek ühehäälselt edaspidi jagada kõik maksed majandamiskuludeks kaasomandite proportsioonide järgi, sealhulgas arvesse võttes nii keldriruumide kui garaažide ruutmeetrid.
Tänaseks on selgunud, et "kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates
korteriühistuseaduse järgi" (KOS § 8 lg 1).

KÜS kohaselt tuleks kõik kulutused aga jagada mitte kogu kaasomandi suuruse vaid eluruumi üldpinna proportsioonide järgi kui põhikirjas ei
sätestata teisiti (KÜS § 151 lg 1). Meie põhikiri ei sätesta teisiti, põhikiri sätestab täpselt samamoodi – "majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed võrdeliselt nende omandiks oleva korteri üldpinna suhtega elamu üldpinda".

Kuigi tänaseks on paljud garaažiühistud ümber kujundatud korteriühistuteks ning tahtmise korral võib väita, et garaaž on seega ka korter, ei olnud meil 1999.a. KÜ põhikirja vastu võttes kindlasti tahet hakata garaaže võrdsustama korteritega ning seadus seda ka ei lubanud. Termin "korter" meie põhikirjas tähendab eluruumi ja ainult eluruumi. Kuni eelmise aastani toimuski kulude jagamine korterite s.t. eluruumide üldpinna proportsioonide järgi.

Palun selgitage, kas seadust ning põhikirja järgides ning millistele sätetele tuginedes peaksime kulusid jaotama eluruumide proportsioonide järgi või kogu korteriomandite proportsioonide järgi.

Tere,
Sain hiljuti vanema korteri (70m2) omanikuks, millele on ehitatud katuse arvelt terrass (20m2). Kas see on õige, et maksan üld: -elektrit, -prügi, -vett, laenu jne. 90m2 pealt, mitte elamispinna pealt.
Kas on õige ja seaduslik võtta nii üldkulusid?

Tere!
Meil on korteriühistul väga probleemne korter. Nimelt on eelmiselt korteriomanikult välja mõistetud kohtu teel võlad, kuid kuna võlanõudjaid veel teisigi, siis korteri müügist ei laekunud ühistule mitte midagi. Uus omanik oli teadlik korteri võlgnevustest ühistu ees, kuid ühistule on tehtud 1 makse 700€ ulatuses, võlgnevus aga praeguseks kokku juba 4000€, omanik ei ole asunud tasuma ka enda jooksvaid arveid. Veel on korteriühistul nõue perioodi eest, millel ei ole kohtulikku lahendit (periood eelmise omaniku kohtusse antud perioodi lõpust kuni korteri üleminekuni uuele omanikule). Ühesõnaga arveid 3 perioodi jagu. Millised õigused on nüüd ühistul kohtus neid võlgasid välja nõuda. Kas need arved mis jäid 2 perioodi vahele (kohtuotsusest kuni uue omaniku tekkeni) on ka väljanõutavad. Ja eelmise omaniku kohtuotsuses olid väljanõutavad ka viivised, kas ka uuelt omanikult on õigus välja nõuda eelmise võlgniku viiviseid. Kas siin saab hakkama kiirmenetluse korras või on vaja ikka pöörduda kohtusse. Nii palju küsimusi aga olukord on väga keeruline ja võlg suur, lisaks meil ainult 18 korteriga maja.
Ja üks oluline küsimus veel, kas korteriühistul on õigus sellisel korteril sulgeda küte ja vesi kui kõikide ülejäänud korterite omanikud seda nõuavad. Nad ei ole nõus enam maksma teise korteri poolt tekitatud arveid.
Kas korteriühistutel, kes ei ole võimelised õigusabi eest maksma, on võimalus ka tasuta õigusabile.
Küsimusi on palju, kuid kuidagi on vaja ju see ühistu koos hoida ja abi oleks teretulnud.
Tänan juba ette!

Tere!
Kui on tuvastatud, et juhatuse liikmed on tekitanud korteriühistule kahju MTÜS § 32 mõttes, kes siis on üldse pädev esitama juhatuse liikmete vastu hagi, kui juhatuses on sama juhatus, kes on kahju tekitanud?

Mure selline, et meie väikeses ühistus lahkus manalateele kevadel korteriomanik. Pärandilepingut tehtud ei olnud, õigusjärgsed pärijad olemas, kuid ei ole veel suutnud toiminguid lõpetada. Registris ikkagi omanikuna märgitud lahkunud eelmine omanik. Kui kaua nad võivad seda pärandi vastuvõtmist viivitada ja mida ette võtta sellise võlas oleva korteriga. Ka on teada, et üks pärandi vastuvõtjast peaks kevadel kaitseväkke teenima minema. Kuidas peaks toimima? Tänan!

Tere! Kolisime hiljuti uude korterisse. Kütteperioodi algusega seoses on ilmnenud, et ühe toa radiaator on tunduvalt leigem kui teistes eluruumides ja sealne temperatuur keskmiselt 17° C. Samas on ilmnenud, et samas majas on selline mure ka teistel korteriomanikel ja nad on korduvalt ühistult abi palunud aga ühistu pole midagi ette võtnud. Teine mure on selles, et äsja hakkas vannitoas asuv siugtoru lekkima. Helistasin ühistu esindajale aga tema vastas, et temal pole aega ega kohustust sellega tegeleda ja et radiaatorid ja siugtorud on korteriomaniku enda probleem. Aga milleks meile siis ühistu ja milleks me peame tasuma igakuiselt remondifondi? Kas ühistu esimees hoiab oma kohustustest kõrvale või mida me sel juhul teha saaksime?

Elan 18 korteriga paneelmajas. Minu korteri 3 seina on välisseinad, mis on soojustamata ja üks sein on vastu kütmata koridori. Toa temperatuuriks on 15 soojakraadi praegu. Ei tea, mis talvel saab. On olnud ka talvi, kus köögis on vesi külmunud. Olen pöördunud aastaid korteriühistu poole, nad on minu murest teadlikud. Soovitavad korteri küttest välja lõigata, kuid siis pole ju ka seda +15 kraadi. Olen teinud ettepaneku,et maksan pool küttest, kuid nad pole nõus.

Tere
Mis õigused oleksid korteriühistul, kui maja sisehoovis, kus ei jätku parkimiskohti isegi kõigile korteritele, on nüüd juba kuu aega parkinud oma autot inimene, kes enam antud majas ei ela (ei olnud korteriomanik, vaid üüris seda).
Meie ja naabermaja 3 sissesõitu on meil kahasse kolme tõkkepuuga eraldatud. Meie majas sai iga korteri omanikule, kes soovis, antud 2 pulti tõkkepuude avamiseks/parkimiseks, soovitusega pulte üüriliste mitte jagada ning üle ühe auto korteri kohta hoovis mitte parkida.
Nüüd on samas korteris uus üüriline, kes samuti pargib hoovis. Ning siit ka küsimus, mida saab ette võtta eelmise üürilisega, kes endiselt kasutab parkimist tõkkepuuga/puldiga avataval alal. Meil on tekkinud kahtlus, et endine üüriline on endale lasknud teha/kodeerida uue lisapuldi, sest korteriomanik väitis, et 1 pult on tema enda käes ning teine on uue üürilise käes.
Kas olemegi jõuetud ega saagi midagi ette võtta? Ise meil selle endise üürilisega pole olnud võimalust rääkida, kõik me käime tööl ega ole suutelised 24 h valvama, millal ta ära sõidab ning jälle tagasi tuleb.

Ette tänades