Korteriomandiõigus
Küsimus: Kes peaks välja tõstma korteris elavad inimesed, kui korter on müüdud võlgad kattes?09.04.2014
Korter on kohtutäituri poolt võlgade katteks müüdud ja uus omanik on kinnistusraamatusse kantud. Korteri elanikud ei koli välja, et tee üldse välja. Kes peaks neid välja tõstma? Kas välja kolima peab ainult korteriomanik? Mis saab tema perest, kas nemad peavad ka vabastama korteri?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mille järgi käib prügi eest tasumine korteriühistus, kas elanike arvu või korteri pinna järgi?05.04.2014
Hiljuti oli ühistul koosolek ja paraku seoses tööga ma sellest osa võtta ei saanud. Koosolekul on otsustatud, et senise elanike arvuga maksustatav prügivedu asendatakse eluruumide suurusega. Lisaks on otsustatud, et korteriomanik peab vahetama praegused veearvestid ümber kaugloetavate vastu ja liituma vastava süsteemiga.
Siit minu küsimused.
1.Kas selline prügiveo tasu muutmine on seaduslik, sest igati loogiline on, et makstakse elanike aga mitte eluruumide suuruse järgi?
2.Kas saab nõuda sellist veenäitude vahetamist, kui kõik elanikud pole sellega nõus?
Lugupidamisega
Siit minu küsimused.
1.Kas selline prügiveo tasu muutmine on seaduslik, sest igati loogiline on, et makstakse elanike aga mitte eluruumide suuruse järgi?
2.Kas saab nõuda sellist veenäitude vahetamist, kui kõik elanikud pole sellega nõus?
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kuna majanduskulude jagamise korda puudutava üldkoosoleku otsuse kehtivuse alused võivad olla väga erinevad (ei saa ka välistada, et seni oli kulusid valesti jagatud), siis konkreetse otsuse (nii veemõõtjate- kui prügikulu) puhul ei ole mul võimalik hinnangut anda.
Mis puutub veemõõtjate väljavahetamise otsusesse, siis seda saab korteriühistu üldkoosolekul otsustada kohalolijate lihthäälteenamusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kelle poole pöörduda kui ühe korteri omanik korjab sinna prügi ja peab prussakate kolooniat?05.04.2014
Tere
Probleem selles, et üks naaber (naine) korjab omale korterisse prügi (5-korruseline maja). Kui ta korteri ukse lahti teeb, siis hakkab terve trepikoda haisema. Samuti on tal toas väga palju prussakaid jne, mis tulevad teiste naabrite korteritesse.
Kuna ta on ülevalt naaber, siis me ei saa suvel kauaks ajaks akent lahti teha, kuna tema juurest tulevad prussakad aknast sisse ja hais samuti. Oleme ise kõikvõimalikud tõrjed ära proovinud. Oleme rääkinud probleemist ühistule. Ühistu esimees on temaga mitu korda ka rääkinud.
On ka tellinud/teinud terves majas prussakatõrjet, (selle aasta jaanuaris) ja just see naaber läks sel päeval ära, seega sellest tõrjest ei olnud kasu. Ikka on sama situatsioon.
Ühistu on pakkunud abi ka selles suhtes, et tellib suure prügikonteineri ja kutsub töölised, et nad puhastaksid ta korteri ära, aga naaber keeldub, koguaeg ütleb et "ei ole vaja, ma koristan ise".
Situatsioon on selline, et lihtsalt tõrjest tema korteris ei ole kasu, kuna tal korteris suured prügimäed, mis lagunevad ja haisevad ja nende sees elavad ja paljunevad prussakad.
Kelle poole peab pöörduma kui ka ühistu ei suuda aidata?
Kas meil on mingid õigused?
Ette tänades!
Probleem selles, et üks naaber (naine) korjab omale korterisse prügi (5-korruseline maja). Kui ta korteri ukse lahti teeb, siis hakkab terve trepikoda haisema. Samuti on tal toas väga palju prussakaid jne, mis tulevad teiste naabrite korteritesse.
Kuna ta on ülevalt naaber, siis me ei saa suvel kauaks ajaks akent lahti teha, kuna tema juurest tulevad prussakad aknast sisse ja hais samuti. Oleme ise kõikvõimalikud tõrjed ära proovinud. Oleme rääkinud probleemist ühistule. Ühistu esimees on temaga mitu korda ka rääkinud.
On ka tellinud/teinud terves majas prussakatõrjet, (selle aasta jaanuaris) ja just see naaber läks sel päeval ära, seega sellest tõrjest ei olnud kasu. Ikka on sama situatsioon.
Ühistu on pakkunud abi ka selles suhtes, et tellib suure prügikonteineri ja kutsub töölised, et nad puhastaksid ta korteri ära, aga naaber keeldub, koguaeg ütleb et "ei ole vaja, ma koristan ise".
Situatsioon on selline, et lihtsalt tõrjest tema korteris ei ole kasu, kuna tal korteris suured prügimäed, mis lagunevad ja haisevad ja nende sees elavad ja paljunevad prussakad.
Kelle poole peab pöörduma kui ka ühistu ei suuda aidata?
Kas meil on mingid õigused?
Ette tänades!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriomanik, kes oma korterisse prügi korjab, rikub selle tegevusega korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt on korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eelnimetatud sätte rikkumine annab teistele korteriomanikele õiguse nõuda tema korteriomandi võõrandamist. Korteriomandi võõrandamisnõude esitamine toimub korteriomandiseaduse § 14 sätestatud alustel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis õigused on meil nõuda/küsida terve püstaku veetorude vahetust, sest ainult meie osa vahetusega asi ei lahene?05.04.2014
Tere,
Ostsime korteri, remondi käigus avastasime, et püstak on omadega täisesti läbi ja veetorustik vajaks ka vahetamist. Saime ühistu esimehelt loa ära vahetada oma püstaku osa. Püstaku remondi käigus tuli välja, et alumise naabri püstakus on pragu. Saime osaliselt enda osa vahetatud. Praegu ei saa meie oma püstakut lõpuni vahetada, kuna alumine naaber ei ole sellega nõus. Veetorudest niipalju, et on teatud roostes kohad ja 2 korda on meil suvalisel hetkel nendest vett nirisenud. Hetkel on ühistu esimees reisil ja asi seisab, et küsida, mis tema asjast arvab. Mina sooviks teada, mis õigused on meil nõuda/küsida püstaku ja veetorude vahetust. Võib olla kindel, et kui nad sellest keelduvad, siis lähima poole aasta jooksul hakkab seal kindlasti midagi lekkima ja selleks asjaks on meil tehtud ka remont ning siis tuleks jälle sein maha lammutada.
Ette tänades
Ostsime korteri, remondi käigus avastasime, et püstak on omadega täisesti läbi ja veetorustik vajaks ka vahetamist. Saime ühistu esimehelt loa ära vahetada oma püstaku osa. Püstaku remondi käigus tuli välja, et alumise naabri püstakus on pragu. Saime osaliselt enda osa vahetatud. Praegu ei saa meie oma püstakut lõpuni vahetada, kuna alumine naaber ei ole sellega nõus. Veetorudest niipalju, et on teatud roostes kohad ja 2 korda on meil suvalisel hetkel nendest vett nirisenud. Hetkel on ühistu esimees reisil ja asi seisab, et küsida, mis tema asjast arvab. Mina sooviks teada, mis õigused on meil nõuda/küsida püstaku ja veetorude vahetust. Võib olla kindel, et kui nad sellest keelduvad, siis lähima poole aasta jooksul hakkab seal kindlasti midagi lekkima ja selleks asjaks on meil tehtud ka remont ning siis tuleks jälle sein maha lammutada.
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Eeltoodud sätete kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Teil omakorda on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning nõuda teistelt korteriomanikelt, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.
Korteriühistu tegudele sundimine on juba keerulisem kuna otseselt ühtegi selleks kohustavat õigusakti ei ole olemas.
Tervitades.
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui Tarbijakaitse laadset asutust korteriomanikele pole, siis millal see luuakse?03.04.2014
Tere
Kui tarbijal tekib probleeme kaupade või teenustega, siis on tal võimalus pöörduda tarbijakaitsesse, kus tarbijat juhendatakse.
1. etapp - kaebus tarbijakaitseametile.
2. etapp - TKA juures tegutsev tarbijakaebuste komisjon.
3. etapp - kohus.
Nüüd minu küsimus:
Kuidas peab käituma korteriomanik, kui tekivad arusaamatused ja lahkarvamused korteriomanike ja juhatuse vahel?
Kas võimalusteks on ainult televisioon ja/või kohus? Kommentaariks nii palju, et mitmeid probleeme on üldsusele teavitatud nii "Kaua võib" kui ka "Pealtnägija" saates. Ka maakondade ajalehtedes on ühistuprobleeme valgustatud. Enamuses ikka negatiivsest küljest.
See aga viitab asjaolule, et miski lahkhelide lahendamisel ja lahenduste pakkumisel on jäänud seaduste tegijatel kahe silma vahele!
Kui Tarbijakaitse laadset asutust korteriomanikele pole, siis miks ja millal see luuakse?
Tänan vastuse eest
Kui tarbijal tekib probleeme kaupade või teenustega, siis on tal võimalus pöörduda tarbijakaitsesse, kus tarbijat juhendatakse.
1. etapp - kaebus tarbijakaitseametile.
2. etapp - TKA juures tegutsev tarbijakaebuste komisjon.
3. etapp - kohus.
Nüüd minu küsimus:
Kuidas peab käituma korteriomanik, kui tekivad arusaamatused ja lahkarvamused korteriomanike ja juhatuse vahel?
Kas võimalusteks on ainult televisioon ja/või kohus? Kommentaariks nii palju, et mitmeid probleeme on üldsusele teavitatud nii "Kaua võib" kui ka "Pealtnägija" saates. Ka maakondade ajalehtedes on ühistuprobleeme valgustatud. Enamuses ikka negatiivsest küljest.
See aga viitab asjaolule, et miski lahkhelide lahendamisel ja lahenduste pakkumisel on jäänud seaduste tegijatel kahe silma vahele!
Kui Tarbijakaitse laadset asutust korteriomanikele pole, siis miks ja millal see luuakse?
Tänan vastuse eest
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Küsimus: Kas kinniehitatud lodža korral on vaja taotleda ka kasutusluba?29.03.2014
Elan kortermajas, kus on lodža kinniehitatud ja soojustatud. Kas on vaja lisaks veel taotleda lodža kasutamisluba?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lähtudes eeltoodust ning samuti EhS paragrahv 32 lõikes 1 primm sätestatud kasutusloa eesmärgist, mille kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile, siis tuleb asuda seisukohale, et lodza kinniehitamise seadustamiseks on (muuhulgas) vajalik kasutusluba.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks või uue juhatuse valimiseks?29.03.2014
Korteriühistul on kolmeliikmeline juhatus, esimees nimetamata. Juba kahel aastal pole üldkoosolekut kokku kutsutud, aastaaruandeid ühistu liikmetele esitatud. Oleme pöördunud ettepanekuga ühe juhatuse liikme poole sooviga koosolek kokku kutsuda, pole reageeritud. Raamatupidamisele on mitmed ühistu liikmed teatanud soovist saada ülevaadet eelarvelistest kulutustest, milleks ühistu liikmetel õigus on. Ühtki vastust pole.
Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks, uue juhatuse valimiseks.
Milliseid meetmeid on korteriühistu liikmetel võimalik kasutada juhatuse korralekutsumiseks, uue juhatuse valimiseks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

MTÜS par 20 lg 3 ütleb, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lõige 4 täiendab, et juhul kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kelle poole pöörduda, kui naabri uus televiisor kostab valjusti läbi õhukese laudseina, kusjuures naaber on ise ühistu esimees?27.03.2014
Tere!
Elan alates 2000. aastast vanas (1938 ehitatud) majas, minu ja naaberkorteri magamistubade vahel on õhuke laudsein. 12 aastat oli kõik korras, konsulteerisime naabriga vastastikku teemadel, kas miski segab, kas telekas (tal oli vana analoog) või raadio pole liiga vali jne. Mina olen alati tema kodurahuga arvestanud ja tal pole kunagi mingeid kaebusi olnud.
2012 suvel ostis ta uue televiisori, loomulikult digiheliga ja nüüd kostab iga sõna läbitungivalt minu korterisse, magamistuppa, kus on mu arvuti ja kus ma teen ka tööd.
2013 kevadel võtsin väga viisakalt teema üles, ta sai täiesti aru ja kuulas suveni telekat normaalse valjusega. Suvel oli ta suvilas ja kui 2013 sügisel tagasi linna tuli, hakkas periooditi jälle väga valjult kuulama. Sestsaadik olen mitu korda üritanud veel rääkida, aga ta ei võta enam mingit juttu kuulda, hakkab karjuma.
Kummaline on see, et ta võib mitu päeva kuulata täiesti normaalse valjusega, aga mingil hetkel keerab väga valjuks, miks, ei saa aru ja ta ei põhjenda. Ta on nüüd üle 80 ja võib-olla on tegemist ealiste probleemidega, sest ta jääb tihti varakult magama ja telekas jääbki ööseks mängima. Veel eile (24.03.14) helistasin, et temaga kokku saada ja asja arutada, aga ta keeldus.
Probleem on selles, et ta on meie ühistu esimees, nii et justkui pole rohkem kellegi poole pöörduda.
Olen proovinud harjuda, kuid see pole võimalik, heli on liiga läbitungiv, sest ilmselgelt polnud maja ehitatud tuleviku digitehnikat silmas pidades.
Mida ma peaksin tegema, et jälle rahulikult elada, töötada ja puhata saaksin?
Ette tänades
Elan alates 2000. aastast vanas (1938 ehitatud) majas, minu ja naaberkorteri magamistubade vahel on õhuke laudsein. 12 aastat oli kõik korras, konsulteerisime naabriga vastastikku teemadel, kas miski segab, kas telekas (tal oli vana analoog) või raadio pole liiga vali jne. Mina olen alati tema kodurahuga arvestanud ja tal pole kunagi mingeid kaebusi olnud.
2012 suvel ostis ta uue televiisori, loomulikult digiheliga ja nüüd kostab iga sõna läbitungivalt minu korterisse, magamistuppa, kus on mu arvuti ja kus ma teen ka tööd.
2013 kevadel võtsin väga viisakalt teema üles, ta sai täiesti aru ja kuulas suveni telekat normaalse valjusega. Suvel oli ta suvilas ja kui 2013 sügisel tagasi linna tuli, hakkas periooditi jälle väga valjult kuulama. Sestsaadik olen mitu korda üritanud veel rääkida, aga ta ei võta enam mingit juttu kuulda, hakkab karjuma.
Kummaline on see, et ta võib mitu päeva kuulata täiesti normaalse valjusega, aga mingil hetkel keerab väga valjuks, miks, ei saa aru ja ta ei põhjenda. Ta on nüüd üle 80 ja võib-olla on tegemist ealiste probleemidega, sest ta jääb tihti varakult magama ja telekas jääbki ööseks mängima. Veel eile (24.03.14) helistasin, et temaga kokku saada ja asja arutada, aga ta keeldus.
Probleem on selles, et ta on meie ühistu esimees, nii et justkui pole rohkem kellegi poole pöörduda.
Olen proovinud harjuda, kuid see pole võimalik, heli on liiga läbitungiv, sest ilmselgelt polnud maja ehitatud tuleviku digitehnikat silmas pidades.
Mida ma peaksin tegema, et jälle rahulikult elada, töötada ja puhata saaksin?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla?12.03.2014
Tere,
Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla? Kas korteriomanikul on õigus esimehelt küsida erinevaid ühistuga seotud dokumente vaadata? Kas korteriomanikul on õigus teada, kui palju saavad palka esimees/raamatupidaja/koristaja?
Kas esimehel peab olema nädalas üks päev, kus ta võtab korterielanikke vastu seoses nende muredega jne?
Kui mitu ametiaega järjest võib korteriühistu esimees ametis olla? Kas korteriomanikul on õigus esimehelt küsida erinevaid ühistuga seotud dokumente vaadata? Kas korteriomanikul on õigus teada, kui palju saavad palka esimees/raamatupidaja/koristaja?
Kas esimehel peab olema nädalas üks päev, kus ta võtab korterielanikke vastu seoses nende muredega jne?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kõik ühistu liikmed peavad maksma kohtukulusid, kui kohus mõistis menetluskulud ühistult välja?11.03.2014
Möödunud suvel oli meie korteriühistus üldkoosolek, kus osade liikmete arvates võeti vastu korteriühistu liikmeid liialt koormavaid kohustusi. Andsite head nõu siinses rubriigis 19.06.2013.aastal, läksime kohtusse tühistama üldkoosoleku otsust kaugküttele üleminekuks, pangast laenu võtmiseks ja majanduskulude hüppeliseks suurendamiseks. Maakohus lahendas asja kõigis kolmes punktis meile positiivselt ning mõistis menetluskulud ühistu kanda. Kui ühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub õigusvaidluse pidamise otsustamine, siis seda otsust möödunud aastal ei tehtud. Ühistu juhatus pöördus tol ajal Korteriühistute Liidu juristi poole.
Kohus on otsuse teinud, lahend veel ei ole jõustunud. Kuid on küsimus, kas kõik ühistu liikmed peavad hakkama maksma kohtukulusid?
Kohus on otsuse teinud, lahend veel ei ole jõustunud. Kuid on küsimus, kas kõik ühistu liikmed peavad hakkama maksma kohtukulusid?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kui menetluskulu kandmise nõue on korteriomanikule pandud (A) korteriühistu üldkoosoleku otsusega, (B) menetluskulu on seotud elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toiminguga, (C) küsimuse võis lahendada häälteenamusega, (D) otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega, (E) otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastuvõtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega, ning (F) otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud, siis kuulub kohtu poolt väljamõistetud menetluskulu jagamisele kõikide korteriomanike vahel.
Konkreetsel juhul, vaatamata sellele, et õigusvaidluse pidamise otsust üldkoosolekul ei arutatud, välistaksin võimaluse vältida menetluskulu kandmist punktides B, C ja D toodud alustel. Seega tuleb Teil edasiste sammude otsustamiseks oodata ära üldkoosoleku otsus (A), selgitada seejärel välja, kas sellel esineb tühisuse aluseid (E) ning juhul, kui viimatinimetatud tühisuse aluseid ei leidu, kuid leides, et vastuvõetud otsus rikub siiski Teie õiguseid, siis pöörduda kohtusse korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise taotlusega. Sama ring.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ