Korteriomandiõigus

Praegu on igakuisetel arvetel ainult remondifond, mis sisaldab ka laenumakset pangale. Tahan näha laenu suurust/jääki oma korteri pinna ulatuses eraldi ilma remondifondita.

Tere
Meil gaasiga majas on korteris eelmiste elanike poolt gaas ära lõigatud ja toru ots kinni keevitatud. Soov oleks lasta panna toru otsa kuulkraan ning hakata kasutama gaasipliiti. Kes peaks selle kinni maksma kas ühistu või omanik.
Tänud

Oleme korteri pärijad (5 last). Pärimismenetlus on pooleli, kuna üks lastest on surnud Venemaal ja sellekohast dokumenti pole õnnestunud aasta jooksul saada. Notar pärimistunnistust ei väljasta. Kuidas saaksime sellest korterist lahti ja kas meil on õigus nõuda KÜ arvete tasumist antud vara arvelt (juhul kui KÜ nõuab arvete tasumist kohtu kaudu) st KÜ võib korteri realiseerida kuna meil seda õigust pole?

Tere
Kuidas sellest aru saada, et ehitusloa taotluse esitab korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel kui majas on 10 korterit ja 6 omanikku. 5 omanikku on nõusoleku andnud, 6-s omanik, kes omab viite korterit, ei anna, samuti omab ta majas rohkem m2.
Kuidas peaks talitama?
Tänud

Olen mures oma vennale kuuluva maaosa ja keldri pärast. Minu vend sai pärandina endale korteriühistusse kuuluva korteri ning sellega kaasneva keldri ja aiamaa. Kuna tema ise elab välismaal, siis on ta andnud loa aiamaa hooldamiseks ja sealt saagi korjamiseks (õunad, marjad jne) naabrile. Nüüd aga selgus teiste naabrite jutust, et kogu aiamaa on niiöelda "vallutatud" (oma käe järgi ümber kujundatud ning peetakse seal suviti ka sünnipäevi ja muidu grillimisi) selle isiku poolt, kellele hooldamiseks luba anti ning ta käivat ka keldris askeldamas. Aiamaa kõrval asuvas garaažis on samuti juba tema asjad sees.
Olen kunagi kuulnud (nt. aiamaa kohta), et kui selle omanik ise ei ole aastaid selle eest hoolt kandnud, vaid seda on teinud keegi teine ühistu liige, siis teatud aja möödudes on tal võimalik see maa omale saada. Kas see vastab tõele? Mida oleks võimalik näiteks minul (kui korter jm. kuuluvad minu vennale) antud olukorras ette võtta?

Tere!
Kas korteriühistul on õigus/võimalus piirata elanike ligipääsu maja väljaehitamata pööningule? (näiteks lukustades ligipääsu ja vajadusel seda võimaldades; maja on 3-korruseline)

Tere!
Kuidas vormistada, et endine ühe korteri ainukasutuses olnud lahuspind, kaasomandi pinnal asuv käimla, 0,9 ruutmeetrit, liita ühe korteriomandi reaalosaga, et rajada kuivkäimla asemele veega WC?
Selleks vaja eemaldada ka üks saepuruplaadist mittekandev vahesein, et ligipääs WC-sse oleks otse korterist, mitte väliskoridori kaudu.

Tere
Minu kommunaalarvel on kirjas ka parkimismajaga seotud kõikvõimalikud kulud. Oman korterit majas, aga mitte parkimiskohta parkimismajas. Kes otsustab need küsimused? Korteriühistu? Kus peaks see kirjas olema?
Samas rendin Parkimismajas parkimiskohta, mille eest tasun igakuiselt 64.-€.
Kas need lisakulud ei peaks igakuises rendisummas juba sisalduma? Tean, et sarnaseid küsimusi on juba esitatud, aga olen väga tänulik, kui saaksin isikliku vastuse.
Tänan abi eest

Tere.
Meie kortermajas on ühisus ja kunagi on hakanud arendaja ise haldama. Valitsejat ei ole. Nüüd küsime haldajalt, mille alusel ta tegutseb, ta ei vasta. Palume tõendada kommunaalarvete kulusid, ta vastab, et mille alusel temalt seda nõuate. Täpsemalt vastas ta nii "Palume selgitada, mille alusel nõuate ühelt kaasomanikult erinevate dokumentide, sh majanduskavade, esitamist ning millest tulenevalt peaks AS-l ... Teie poolt välja toodud dokumendid olemas olema.

Selgitame, et majanduskava koostamise kohustus on KOS § 22 lg-st 1 tulenevalt valitsejal. AS ... ei ole aga valitseja, vaid kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa kinnistust. Kuna AS ... ei ole kaasomandi eseme valitseja, on Teie nõuded suuresti põhjendamatud ning nende rahuldamiseks puudub igasugune materiaalõiguslik alus."
Kas minul, kui ühisuse liikmelt, on õigus küsida sellelt, kes saadab mulle arveid (kommunaalarveid), tõendada kulusid ja mille alusel see õigus mul on. Kommunaalarved on meie majas kõrgemad kui tavaliselt, üldkoosolekuid ei ole tehtud juba 5 aastat ja haldaja infot majandamise kohta ei anna.

Tere,
Korteriühistu 3-liikmeline juhatus on sõlminud töövõtulepingu ühe oma juhatuse liikmega elektritööde teostamiseks. Lepingu on allkirjastanud tööandja rollis juhatuse esimees ja 1 juhatuse liige ning töövõtja on siis see kolmas juhatuse liige. (Leping on venekeelne). Revisjonikomisjon ei oska võtta seisukohta, kas antud töövõtuleping on ikka seaduslik, kuna kõik kolm juhatuse liiget saavad niigi ühistus igakuist töötasu ja on sõlminud nüüd omakorda omavahel lepingu.
Palun selgitage, kas selline leping on seaduslik. Seda enam, et antud hetkeks on juhatuse liikmed omavahel tülis, esimees ei nõustu välja maksma eelnimetatud lepingu alusel tasu ja juhatuse liige kavatseb pöörduda kohtusse raha väljanõudmiseks. Meid huvitab asjaolu, et ühistu ei peaks kandma lisakulutusi (kohtukulusid).

Ette tänades!