Korteriomandiõigus

Tere!
Kas ja kelle käest on vaja luba õhksoojuspumba paigaldamiseks kortermajas, kus on küll ühistu, kuid see ei toimi väga? Majas 8 korterit ja kui alumine naaber paigaldab omale pumba, kas peaks olema ka ülemiste naabrite kirjalik luba? Õhksoojupump on paigaltatud täpselt kahe akna vahele, seega kui see müra tegema hakkab siis see kostub nii lapse kui ka minu magamistuppa. Kas selline isetegevus on üldse lubatud, et tehakse ja paigaldatakse mis tahetakse ? Kui ei, siis kelle poole peaks pöörduma?

Tere.
Kortermaja akende vahetusel 2011. aasta septembris on kahjustatud korterite viimistlus suuremal määral, kui tavaliselt sarnaste tööde korral. Ühistu juhatus leiab, et nõutav remont peab toimuma korteriomanike kulul, mitte remondifondi arvel. Kas võimalik kahjunõue ühistu või juhatuse liikme vastu aegub septembris 2014 või 1.jaanuaril 2015 (kolme aastaga)? Või hoopis viie aastaga (vastavalt Mittetulundusühingute seaduse §32 lg3), arvestades seda, et akende vahetuse ja pooliku töö vastuvõtu korraldas juhatuse esimees lohakalt, puuduliku järelevalvega, oodatava hoolsuseta (Mittetulundusühingute seaduse §32, lg1)?
Tänud arvamuse eest.

Tere, elame 2-korruselises 9-korteriga vanas puumajas, kõik on erastatud või ostetud korterid. Mina olen siin elanud 15 aastat. 10 aastat tagasi hakati lisama kommunaalmaksudele, mis on kuskil 8-9 eurot, maja remondiraha 38.80, muidugi siis tulid need masuajad, töökoha kaotamised jne. 2011 aastast on mul võlg (muidugi kommmunaalmaksud, mida oli vaja maksta sai makstud iga kuu).
Meil on eraldi sissekäik ja on ainsana veranda esimesel korrusel, see tilgub aastaid läbi, lõpuks eelmine aasta, kutsuti siis ehitusmehed, 3x käisid aga ei leidnud lekke kohta ja nüüd lausa voolab ja varsti on lagi sees, meil ei ole enam 2012-aastast majahaldajat ja nüüd ka majavanemat, tahtsime ise ära teha aga milleks, kui on korjatud aastaid remondiraha ja senini. On 2012-aastast raamatupidaja. Eelmine aasta tegin päringu võla kohta, oli 820 ja nüüd tegin uuesti kuigi olen maksnud 100 euro kaupa.
Ning nüüd on asi veel hullem, raha kogutakse, aga peame ise oma kuludega ja kirjadega parandama, olgu ta katus või mistahes.
Ma saan aru, et võlg tuleb ära maksta aga nüüd küsimused.
1. Kas meil on õigus loobuda remondirahast, kui peame nii või naa ise töömehed otsima ja maksma?
2. Kas mul on võimalus peatada viivised, mis igapäev lisanduvad võlale, et saaksin ära maksta võla, kui saaksin loobuda remondiraha maksmisest?
Mina seadusi ei tunne ja ei taipa sellest midagi, asi ongi selles, et siin majas ei ole absoluutselt mitte midagi tehtud ja ei tehtagi, miks peaksime remondiraha õhku maksma, parem selle eest teen juba ise ja olen kindel, et on tehtud.
Ma ei tea mida teha ja kuhu pöörduda, palun aidake, kas mul on õigus keelduda remondirahast, nagu ma mainisin ei ole meil kedagi kelle poole pöörduda.
Ootan väga Teie vastust.
Lugupidamisega

Tere,
Meil on väike ühistu. Probleem on ühe korteri omanikuga, kelle pere juba aastaid on kogunud kõikvõimalikku kraami, mis asub kuurides ja nende ümber.
Oleme teinud ettepanekuid ja ühistu koosolekul otsuseid, olukord ei parane. Eelmisel aastal saime vallast ettekirjutuse risustuse lõpetamiseks.
Sel kevadel võtsid ülejäänud 7 korterit ette suure töö ja nüüdseks oleme palju jõudnud sorteerida ja koristada. Järgmine etapp on nüüd prahivedu - kõik töös osalenud olid seda meelt, et ekstra prahivedu peaks minema selle korteri arvele, kelle praht see oli.
Meie plaan oleks nii: KÜ tellib konteineri ning tasub ka arve, edaspidi järgnevatel kuudel on ühel korteril lisaks tavalisele prügiveole veel paarkümmend eurot lisaks, kuni summa tasutud. Kas seadus lubab sellist käiku? Nõusolekut pole mõtet küsidagi.

Lugupidamisega

Tere! Varasemalt on loodud MTÜ. Nüüd, kui kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, soovitakse luua selle asemele korteriühistut. Kuidas see protsess välja näeb? Kas on võimalik säilitada kõik vanad MTÜ rekvisiidid?

Tere,
Kevadel tekkisid meile korteri lakke niiskuskahjud, mille ümbert läks hallitama ning mis siiani edasi levib, ka mööda seinu. Elame kortermaja viimasel korrusel otsakorteris. Teavitasime sellest kohe ühistut, kes väidab, et see on meie korteri probleem. Ka käis kohal korterikindlustus, mille ekspertiisi otsus oli, et korterikindlustus ei kata kahjusid, mis on tingitud läbi hoone konstruktsioonide tunginud veest. Lisaks tellisime mükoloogia ekspertiisi, mille ühistu juhatuse esimees lubas maksta ühistu eelarvest, kuid paraku leidsime selle nüüd enda kommunaalarvelt- mükoloogia arve on suunatud edasi meile maksmiseks.
Mükoloogia ekspertiis tuvastas, et toaniiskus on normi alampiiril. Aga hallitav sein ning laeosa on niisked, lubatust kohati enam kui kaks korda märjemad.
Siit küsimusedki. Kes peab selle probleemiga tegelema? Kes katab kahjud? Kas meil on õigus mükoloogia ekspertiisi arve maksmisest keelduda (arvele on märgitud korteriühistu rekvisiidid vastavalt juhatuse esimehe korraldusele)?
Ühistu tahab nüüd tellida ehitusekspertiisi, kuid meil on kahtlustus, et tegemist ei ole objektiivse osapoolega. Kas meil on õigus sellest ekspertiisist loobuda ning pakkuda välja omapoolne ettepanek? Nimelt meie sooviks on, et ekspertiisi viiks läbi riiklikult tunnustatud ekspert. Oluline pole, kes neist, aga et tal oleks lihtsalt vastav litsents.
Palun abi, kuna ühistu endiselt veeretab seda palli meie kaela ega taha selle probleemiga tegeleda.

Tere!
Sooviksin teada, kas korteriühistul on õigus märkida maja ees olevale parklale korterinumbrid, kes kuhu parkima peaks, parkla kuulub korteriühistule. Ise ostsin korteri ja sain hiljem teada, et mina pean parkima parkla kõige kaugemasse nurka (elades ise maja teises otsas). Kuna mind korteri ostu hetkel sellest ei teavitatud pole ma ka rahul selle parkimiskohaga. Kas saan keelduda sellest ja nõuda uut loosimist, kuna kohtade jaotamine toimus loosimise teel? Kuid kellelgi pole selle kohta näidata allkirjaga paberit. Nt juhul, kui nad siiski nummerdavad kohad, kas mul on õigus parkida suvalisele vabale kohale, kus on kellegi teise korteri number?

Tere,
Kas korteriühistu (korteriomanikud) saavad takistada ja piirata ühistusse kuuluva äriruumi omanikul ruume välja rentida ja seada tingimusi, et me ei taha siia näiteks kohvikut?
Kas äriruumi üürniku on õigus ruum välja rentida kellele tahes ja mistahes tegevusvaldkonna ettevõttele?
Mida teha, kui korteriühistul ei ole õigus piirata, kuid ilma ühistuta ei saa ju ka ventilatsiooni ega muid kommunikatsioone ühendada?

Mida peab korteriühistu tegema ja nõudma, kui üks korteriomanik soovib teha oma vannituppa elektrikerisega sauna? Mis dokumendid peavad olema? Millised kooskõlastused peavad olema? Tänades vastuse eest!

Tere
Kas on kehtestatud seadus, mille alusel korteriühistu peaks esitama igakuise arve parkimiskoha rentnikule parkimismaja kõrvalkulude kohta?
Kui ei, siis mille alusel teeb korteriühistu kõrvalkulude arve parkimismaja rentnikule?
Kas kõrvalkulud peaksid olema lahti selgitatud parkimiskoha rendilepingus ja mitte ainult lisana: kõrvalkulud?
Tänan