Korteriomandiõigus

KÜ juhatus ei teavitanud KÜ liikmeid enne üldkoosolekut ei päevakorras ega lisatud materjalides, et juhatusel on kavas laenutariif ühendada remondifonditariifiga, kuna laen sai tasutud. Üldkoosoleku protokollist selgus, et võeti vastu otsus laenutariif ühendada remondifondiga, kuigi üldkoosolekul seda ettepanekut juhatuse poolt ei tehtud ega ka ei arutatud. Seni oli laen ja remondifond arvetel eraldi. Juhatus oma selgitustes ütleb, et üldkoosolekul asja arutati ja hääletati, kahju kui mõned ei kuulnud jne. Teine põhjendus on selline, et midagi ju ei muutunud, ega te raha ju rohkem ei maksa, nüüd on lihtsalt remondifond suurem.

Tervist,
Meie pea 100 korteriga majja on tekkinud viimasel ajal (üle poole aasta tagasi) mingitlaadi müra, mis kandub ilmselt seinakonstruktsioonidega osadesse korteritesse. Müra on hästi vaikne ja halvema kõrvakuulmisega inimene suure tõenäosusega ei kuulegi, teised aga küll ja see häirib neid. Avaldub ta kerge õhu võnkumisena, võimalik, et tegu ei ole mingi mootoriga, pigem meenutab elektri alajaama rütmilist pininat. Isegi iseloomustada on seda ausaltöelda raske. On perioode, kui müra pole, teinekord on ta veidi valjem, vahest vaiksem.
Nüüd küsimus: kuidas seda müraallikat tuvastada ja millise asutuse poole pöörduda?

Tere,
Ühistu vahetab kortermajas radiaatoreid ja vee- ning kanalisatsioonitorusid. Korteris on tehtud eelnevalt kapitaalremont. Tööde käigus lõhutakse nüüd seinad ja laed. Kes vastutab ja taastab remondieelse seinte ja lagede seisukorra?

Kas korteriühistul on õigus lubada kortermaja ees parkida ainult omanikel ja keelata seal parkimine kõigil teistel? Me oleme korteris üürnikud ja meil keelati ära maja ees parkimine. Samuti on keelatud maja ees parkimine aastakümneid majas elavatel inimestel, sest korter on vanaema nimel, aga auto on noorema põlvkonna nimel. Mis siis, et elatakse samas korteris. Väidetavalt olevat see KÜ üldkoosoleku otsus. Mul on olemas ka foto vastavast teatest teadetetahvlil.
Mulle tundub selline keeld minu, kui korteris elava inimese, õiguste rikkumisena. Tegelikult tundub see ka korteri omanike õiguste rikkumisena. Kas tõesti saab omanikult võtta ära õiguse otsustada ise, kas ta täna lubab oma emal või lapselapsel maja eest parkida, kui omanik ise selleks ajaks oma auto mujale pargib?
Kas selline otsus ei ole mitte õigustühine, kuna rikub erinevate osapoolte õigusi?
Oleksin väga tänulik, kui saaksite minu küsimust kommenteerida!

Kas korteriühistul on mingeid võimalusi mõjutada korteriomanikku, et ta viiks oma sõidukõlbmatu auto elamu eest ära? Auto seisab maja ees juba 3 aastat, omanik põhjendab auto hoidmist - aga teistel on samuti kaks autot.

Ostsin Tallinnas ühetoalise korteri, mille juurde KÜ esimehe sõnul ei kuulu keldrit. Kortermaja on 45-korteri ja täiskeldriga ehitatud 1971.a. Korteri müüjaks oli pank, kes toetus ühistu esimehe sõnadele. Erastamisel pidi aga kõikide korterite juurde kuuluma ka kelder, kui kaasomandis olev lahuspind.
Kuhu ja mis alusel kadus minu korteri kelder? Kuidas kontrollida ühistu esimehe väite õigsust?

Tere,
Meie majas on elanik, kes on elanud siin maja rajamisest saadik (ca. 25-30 aastat). Ajapikku on ta hõivanud mitmed keldri ruumid (lisaks kuulub talle ka keldriboks). Kuna ta on juhatuse liige, siis on tal ka selleks kõik vajaminevad võtmed. Nüüd oleks meil võimalik keldris olevaid ruume rendile anda, mis majale kasumit teeniksid. Kas korteriühistul on õigus nendel ustel lukud ära vahetada ja temalt need omavolilised kasutusõigused ära võtta? Kui jah, siis kuidas peaks selline protseduur toimima, et kõik oleks seaduslik? Mitmed elanikud kurdavad, et kuidas saab ühel elanikul olla ca. 80 m2 keldripinda ja teistel ainult 3-5 m2. Ta ise väidab, et nii sai omal ajal koperatiivi ajal jagatud.
PS! Ühes ruumis on lausa soojasõlm ja teises elektrikilp.

Lugupidamisega

Tere!
Minu emal on korter majas, kus on valla sotsiaalkorterid. Nende korterite elanikud on tülikad, lärmakad (öörahu jne) ja joobes olekus on nad ohtlikud ning kipuvad inimesi ähvardama. Ema on seal majas üks väheseid normaalseid kodanikke. Mitu korterit kuulub vallale. Tean sundvõõrandamisest ja politsei poole pöördumise võimalustest. Vald on teadlik nendest probleemidest ja tundub, et nad on pigem huvitatud, et see maja jääks n-ö sotsmajaks. Ema soovib sealt majast kolida nende sotsiaalkorterite tõttu. Ta on hirmul. Minu küsimus oleks, et millised õiguslikud nõuded on emal valla vastu? Kas näiteks kompensatsioon või valla kohustus see korter temalt n-ö hea hinnaga ära osta? Või korterite vahetus ...? Kas nõue tuleks esitada tsiviilvaidluse vormis?
Ema on juba võtnud ühendust vallaga, et võimalusi arutada.
Aitäh nõuande eest!

Tere!
2012 kevadel tehti majale fassaadi remont ja soojustati väljastpoolt maja. Läbi korruste veeti uued küttetorud. Paar kuud hiljem tegi oma siseruumides remondi meie korteri all keldris tegutsev kingsepp. Sama aasta suvel kolisime ise elama välismaale. Aegajalt meie korteris viibides panid meie sugulased tähele meie eluruumides levivat liimilõhna. Kuna ise viibisime korteris tol ajal väga põgusalt, ei saanud me olukorra tõsidusest aru. Asjast käisin esimest korda kingsepaga rääkimas eelmisel suvel. Peale jutuajamist sõitsime kohe jälle välismaale. 2014 talvel tuli meie korterisse ajutiselt elama mu õde oma perega ja lastega. Kuna ka tema tundis pidevalt liimilõhna hakkasime rohkem kingsepa jutul käima. Rääkimas käisid kingsepaga peale minu õe ja tema mehe veel minu mehe isa ja mõned korteriühistu liikmed. Väidetavalt on kingsepp pidevalt enda tööruumide olusid parandanud ja laes olevad praod kinni "mätsinud".
Meil endal on hetkel ühest pisemast toast põrand osaliselt üles võetud kust põhiliselt haisu sisse ajab. Sealt on näha, et ehitusmehed on oma tööd lohakalt teinud ja küttetorude ümber olev suur tühimik oli lohakalt makrofleksiga täidetud. Meil on seda põrandat kolm asjatundjat vaatamas käinud, kes kõik väidavad, et augu kinni pannes peaks probleem lahenema. Hetkel on auk korralikult täidetud ent liimilõhna on ikkagi tunda. Korteriühistu juhatus tellis ehitusinsenerilt akti ruumide tehnilise ülevaatuse kohta. Insener märgib aktis, et kingsepa ruumides olev loomulik ventilatsioon ei tööta. Ruumis on küll veel kaks ventilaatorit ent need on ebapiisavad: tööstusruumide normeeritud õhuvahetus on 5,4m3/t ruutmeetri pinna kohta, antud ruumis 231m3/tunnis. Samuti ei lasknud kingsepp teha oma ruumidesse õhutusavasid ja tema ruumidesse ei tulegi kusagilt värket õhku. Samuti on vent.väljaviske avad suunatud õhutusavadega seina poole, mis pole lubatud. Samuti peaks tööruumis olema hermeetiline kapp ainete ja jalanõute jaoks ja puudub sissepuhke ventilatsioon. Ehitusregistris on antud tööruum registreeritud bürooruumina ja ehitusregistris puudub ka kasutusloa väljastamise registreering. Kingsepp on korduvalt kinnitanud, et tema seda akti ei aktsepteeri. Seejärel tellis ta vastavast firmast õhu saaste uuringu, mis näitab, et tema ruumide vent.süsteem on piisav.
Kuidas on see võimalik, et kingsepp sai ise otsustada, et õhutusavasid oma ruumidesse ei soov? (tema ruumid on erastatud ja kuuluvad ta firmale). Samuti on korteriühistu eeskirjades kirjas, et kemikaale ei või ruumides hoida.
Kes sellises olukorras meie põranda remondi kinni maksab ja mida teha töökoja omanikuga, kes omalt poolt pole nõus rohkem investeerima teiste heaolusse ent kelle tööruumid ilmselgelt ei vasta nõuetele? Kas on mingi võimalus panna töökoja omanik kohe tegutsema kuna meie tervis on iga päev ohus?

Ostsin märtsis 2014.a. korteri. Korter ise asub teisel korrusel ja muret tekitav ruum paikneb 0-korrusel. Maja 0-korrusel asuvas ruumis veemõõdusõlm, kus on rõhutõste pumbad. Probleem selles, et tugev müra kostub mulle korterisse nii päeval kui ka öösel. Arvatavasti mööda ühte seina tuleb müra üles, sest korteri ühest seinast on kosta tugevamat vibratsiooni. Müra on kuulda nii avatud köök-elutuppa kui ka magamistuppa. Müra ehk vibratsiooni on korterisse kuulda kogu aeg ehk siis 24/7. Ühesõnaga 0-korrusel asuva ruumi tehnika toodab müra 24 tundi ööpäevas. Ühistu ja haldusfirma on probleemist teadlikud. Paraku on asi liiga pikale veninud ja tulemust pole. Aus vastus vist oleks, et antud olukorraga ei tegeleta (seisab). Paraku ei anta ka mingit tagasisidet või siis pideva küsimise peale saab vaevu ebamäärase vastuse. Mis edasi tegema peaks, kui haldusfirma keeldub asjaga tegelemast. Kas tõesti kohtusse peab minema. Kas pean tegema oma kulul korteris mõõtmised ja andma haldusfirma kohusse? Kas eelmist omanikku on võimalik vastutusele võtta? Kas on võimalik talle korter tagasi müüa kohtu kaudu (hetkel möödas 3 kuud)? Või on veel mingeid lahendusi? Nt kui ma korteri maha müün, kas siis uuel omanikul on õigus mult midagi nõuda või ikkagi on see ühistu ja haldusfirma ülesanne?

tänud vastamast