Korteriomandiõigus

Kolm kodukorra rikkumist, KÜ esitab korteriomanikule trahvi 300 eurot
akt nr.1
1) koerale oli pandud õue kont puu alla
2) KÜ teritooriumil suitsetamine, õues.
akt nr.2
1) suitsetamine ühistu teritooriumil
2) lärm korteris 24.30-02.00 muusika
akt nr.3
1) öörahu rikkumine 23.30-02.00 muusika
2) külaliste auto viibimine KÜ hoovil
Trahv läheb hooldus ja halduskulude reserv-fondi.
Iga järgmise hoiatuse eest trahv 300 eurot.
Kas ühistul on õigus selliseid trahve teha.
Tänan!

Millised otsused võivad ühisuses olla vastu võetud lihthäälteenamusega ja milliste otsuste puhul peab olema kõigi korteriomanike nõusolek?
Ehk millised otsused jäävad tavapärase valitsemise piiresse?
Kas maja seinte soojustamiseks, keskküttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja katuse renoveerimises piisab üldkoosoleku häälteenamusest?

Tere,
Meil oli leping ühe haldusfirmaga, mis oli sõlmitud ehitaja poolt, nüüd aga me registreerisime oma korteriühistu ja saime sõlmitud uue lepingut uue haldusfirmaga, kuid vana tahab esitada meile viimased arved töötlemata, ehk lihtsalt arved, mis ta saab nt elektrilevist, gaasist jne - kuidas me neid jagame ja maksame, nemad ütlesid, et see juba meie probleem, samas uued lepingud, mis KÜ sõlmis, hakkavad kehtima ainult tänasest kuupäevast. Kas on antud firmal õigus niimoodi teha?
Samas teemas veel üks küsimus, kui reservfond asub siiamaani vana haldusfirma arvel ja KÜ arvel on 0 eurot, kas on õiguslik juhul kui korteriomanikud ei jõua õigeks ajaks maksta oma arved, aga arvete makstetähtajad on juba möödas, maksta puuduvad summat oma rahast ja hiljem neid tagasi saada?

Ilmad läksid jahedaks ja oli vaja elamu küte sisse lülitada. KÜ juhatuse liige läks küttesõlme, avas kraanid ja lülitas vajaliku pumba tööle. Kütte sisselülitamisest aga ei informeeritud korteriomanikke, mida varasematel aastatel aga alati tehti kui pandi infostendile sellekohase tegevuse eelteade välja. Elamu kõrgemate korterite radiaatoritel on ees kuulkraanid, milledel punased hoovad küljes. Millegipärast olid nimetatud kraanid avatud olekus ja elanikud ära. Kütte sisselülimine toimus keset tööpäeva. Enne kui päästeamet kohale jõudis ja korteri ukse maha lõhkus ning eelnimetud kuulkraani kinni keeras, tegi vesi pea tunni jooksul suurt kahjutööd ja seda kuni esimese korruseni välja.
Siit nüüd küsimus, et kes siis vastutab ja maksab vee poolt tekitatud kahjud kinni? Kas KÜ oma tegevusega, sest muuhulgas jättis ka elanikud ette hoiatamata või korteriomanik, kelle korteris asuva radiaatori õhutuskraan avatud olekus oli?

Tere.
Peame vahetama oma korteri amortiseerunud aknad küttekulude vähendamiseks ja normaalse temperatuuri tagamiseks. Palun selgitage:

1) kas ja millise õigusakti alusel peaksime täielikult tasuma tööde kulud ühistule, kui ta korraldab tööd remondifondi kulul või teisiti?

2) juhul, kui ühe korteri omanik plaanib vahetada aknad ise ning kulud peavad kandma teised korteriomanikud ühiselt "oma taskust" vastavalt KOS §-le 15 lg2, kuidas hüvitise nõudmine tegelikult käib mõistlikul viisil, kui majas on üle 100 korterit, kus omanikega pole võimalik ühendust saada enne töö alustamist ja pärast töö valmimist?

3) mida teha, kui juhatus, üldkoosolek või kaaskorteriomanikud otsustavad, et akende vahetamise kulud ei hüvitata meile, sest paljud omanikud on juba varem vahetanud aknad (omaalgatuslikult, kuigi uued plast- ja puitaknad segamini rikuvad elamu välisilmet)?

Tänud soovituste eest.

Meil on suur saja korteriga maja. Ühistu moodustati paar aastat tagasi. Aastakümnetega on majale kogunenud väga suur võlg soojamüüjale. Ühistul puudub leping soojamüüjaga, järelikult peaksid kehtima endised lepingud korteriomanikega (kellel see on, sest osa kortereid on vahetanud omanike ja uutel omanikel pole lepinguid soojamüüjaga). Kas soojamüüjal on õigus, ähvardades kütet mitte sisse lülitada ja võlgnev summa ühistult välja nõuda, või peab ta käima kohut korteriomanikega?

Ja mida peaks ühistu ette võtma, kui soojatootja eriti ei pingutagi võlgade sissenõudmisel, vaid tundub, et ootab uue korteriühistuseaduse rakendumist?

Minu korteri üldpinna sisse kuulub ka 10 m2 rõdu ja sellelt arvestatakse küttekulu. See tundub ebaõiglane, sest rõdu ju ei köeta. Kas seda on võimalik kuidagi muuta?

Probleem korterite kandmisest kinnistusraamatusse. Nimelt 8 korteriga majas on 1 omanik kättesaamatu juba aastaid, et vajalikke toiminguid teostada? Millised oleksid võimalused teistel korteriomanikel asjad lõpuni ajada?

Uusarendus on jaotatud: 5% korteritest äripinnaks, 95% elamupinnaks, kõik pinnad on ehitatud korteriteks. Kuidas muuta äripinnal olev korter elamispinnaks? Kas siin on vaja kõigi KÜ liikmete nõusolekut? Kas Linnaplaneerimise Amet saab sellest keelduda, kui korterit kasutataksegi ainult elamiseks? Mida ebameeldivat võib see kaasa tuua, et elan korteris, mis on äipind?

Tere,
Minu korter asub 4-korruselises telliskivi majas 4. korrusel, milles üks maja vundamendinurk on tugevasti vajunud ja kõik selle nurga neli korterit on ohtlikus olukorras. Seinas on suured praod, nii et läbi seina näeb välja ja vihmavesi jookseb sorinal sisse, laepaneelid ja põrandad on paigalt nihkunud. Köögi uue pakettakna hinge on surve purustanud ja üks tuba pole enam elamiskõlblik, sest seal pole vana aken vahetatud põhjusel, et maja nurk vajub pidevalt ja hetkel on olukord vastu talve selline, et see tuba on sisuliselt ilma aknata. Surve aknale purustas klaasid üle-eelmisel aastal. Klaase hoiab koos teip. Nüüdseks on sisemine klaas eest hoopis ära kukkunud ja ma ei tea kaua püsib teine teibitud klaas. Sisuliselt on üks tuba aknata ja see maja nurk varisemisohtlik. Ühistu pole suutnud kahekümne aastaga maja vundamenti ega seinu kindlustada, ikka leiti midagi muud ja tähtsamat parandada kuigi igal aastal sai teema üldkoosolekul üles võetud. Ikka sama jutt, pole raha. Suvel tehti mingeid vundamendi kindlustusi maja sees keldris, mille tulemusena maja nurk vajus veel rohkem. Kaldun arvama, et sellest ei piisa, sest mul on küllalt suured ehituskogemused. Lubatud välisseintele peale pandavad tõmmitsad on senini paigaldamata, et hoida ära maja välisseinte varisemist. Majal on ühine keskküte ja kütteperiood ja talv on ees ja ühistu keeldub akna vahetamisest. Korteri 3 akent olen ise vahetanud oma kuludega, millest üks on juba purunenud ja ma ei ole enam nõus viimast akent välja vahetama korteris, mis pole enam elamiskõlblik suurte pragudega ühes toas ja köögis. Olen seni tasunud kõik maksed ühistu ees, aga sellises olukorras ma ei saa seda korterit renoveerida ega ka müüa.
Kas mul on õigus nõuda ühistult aknavahetust sest see on hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalik?
Mida ma peaksin tegema ja kelle poole pöörduma, sest teised 16 korterit selles majas ei ole asja tõsidust tajunud, sest neil pole olnud vundamendi vajumisega probleeme ja nad on oma korterid saanud ära remontida ja renoveerida?
Kas mul on õigust nõuda ühistult kahjutasu õigeaegselt tegemata jäänud maja oluliste osade remondi ja toestustööde tegemata jätmise pärast, sest see on vähendanud minu korteri väärtust ja halvendanud minu olmetingimusi?
Lugupidamisega,