Korteriomandiõigus

Majas puudub korteriühistu, maja katus laseb vett läbi, aja jooksul on vesi rikkunud kaasomandis olevaid katuse- ja kandekonstruktsioone, lisaks kahe viimase korruse korterite siseviimistlust.
Maja enamus ei pea seda probleemiks ja remonti ei soovita teostada ega finantseerida, kuigi tegemist on kaasomandiga.
Kas korteriomanikel, kes teostavad remonttööd oma vahenditest, on õigus peatada ühisusele kommunaalmaksete tasumine selles summas, mis remonttööd maksma läksid või lähevad, vastavalt siis arvele või hinnapakkumisele?

Kellel ja millise esindusõigust tõendava dokumendi alusel (lihtkirjalik või notariaalne?) on õigus algatada korteriomanike ühisuse nimel kiirmenetlust võlgniku vastu? Ühisusele valitsejat valitud ei ole. Kas kiirmenetlust võib algatada keegi ühisuse korteriomanikest?

Tere!
Mul on korteris radiaatoril selline viga, et küttevee temperatuuri muutuste korral hakkab radiaatori pealevoolu toru plõksuvat heli tegema. Plõksumine toimub senikaua kuni toru on üles soojenenud, siis jääb vait. Kuna meil on selline küttesüsteem, et radiaatorid jahtuvad vahepeal maha, siis plõksumine toimub iga kord kui radiaator soojenema hakkab. See plõksumine on häiriv, eriti just öösiti, siis ajab lausa üles. Elan uues majas, millel on veel kehtiv garantii ja uus küttesüsteem.
Siit küsimus, et kes peaks sellele veale reageerima? Olen teavitanud sellest korteriühistut, et nad saadaksid kellegi küttesüsteemide alal oleva spetsialisti asja uurima, aga ühistu ei taha selle probleemiga tegeleda. Kas ma võin ka ise spetsialisti kutsuda ja arve ühistule esitada?

Tere! Millistel tingimustel on korteriomanikul õigus maksta kütte eest osaliselt? Nimelt on tegu 4 korteriga majaga, kus 3 korterit kuuluvad ühte küttesüsteemi. Üks neist korteritest on enamasti tühi, kuna omanik töötab välismaal, käib paar korda aastas kodus. Korteriomanik soovib, et küttearvetest tasub ta 30% ja ülejäänud summa jaotub võrdselt kahele korterile. Samas ei ole võimalik kuidagi kontrollida, kas ja kui palju korterit köetakse. Mõõdik on korterite peale ühine ja arvestus toimub ruutmeetrite järgi. Kas osaline tasumine on kuidagi seadusega reguleeritud? Millisel juhul on mul õigus keelduda ülejäänud 35% maksmisest, mis meie arvele lisandub?

Katuste vahetamisega vahetati ka osaliselt katuse vee ärajooksu torud. Korteri WC laepeal olevale torule tekib kondensatsioon ja uute plastikust torudega on korteris kosta valjult vee solinat.
Kes peaks selle toru isoleerimise ja soojustamise eest maksma, kas see on korteriomaniku oma kohustus või ühistu kaasomandina peaks selle probleemiga tegelema ühistu?

Tere,
tekkis küsimus seoses kaasomandis oleva keldripinna jaotamise kohta. Nimelt on tegu 8 korteriga majaga, kus kõik korterid on kaasomandis. Korterite kasutamise kohta on sõlmitud ka notariaalne kasutuskord, kus on välja toodud ka, et kõigi kasutada võrdselt on keldri ja pööningu pind. Nüüd on tekkinud vajadus jaotada keldri pind ning sellega seoses ka muuta notariaalset kasutuskorda. Milliseid toiminguid on vaja selle tarbeks teostada? Kas on vaja teha eelnevad mõõtmised keldripinna jaotamise kohta, ruumide planeeringud ning selle alusel on võimalik kõikide kaasomanike nõusolekul märkida ära millise isiku juurde hakkab vastavalt märgistatud keldri pind kuuluma? Kuidas tuleks käituda siis, kui üks kaasomanikest, kes on hõivanud enamuse keldripinnast, ei ole nõus muutma kehtivat notariaalset kasutuskorda, milles sätestatakse uued kasutuskorra tingimused keldripinna kasutamise kohta?

Ette tänades,

Tere
Kui maja teatud koridori osa kasutab 2 peret ehk siis teistel ei saa olla pretensioone, siis milliseid tingimusi saab üks korteriomanik teisele esitada lapsekäru hoidmise osas ühiskasutatavas koridoris? Ühistu tingimusi ei ole seadnud.
Kas on olemas seadust, et seal ei tohi midagi hoida? Kas näiteks tuleohutuse seisukohast vms? Kui käru on minu korteri ukse taga ning seal on möödapääsemise võimalus trepist käimiseks, kas siis saab üks korteriomanik öelda, et temale see ei sobi?
Varasemalt on tema seal hoidnud rattaid, mööblit, prügi jms, kuid kui meil on nüüd lapsekäru vaja hoida, siis tekkis "seadus", et koridorid peavad olema tühjad.
Hetkel on olukord, kus naaber on omavoliliselt tõstnud lapsekäru läbi kitsaste keldrite seda kriimustades ning paigaldanud maja teise sissepääsu juurde. Seal on aga selle hoidmine ebamõistlik, sest välisuks käib sissepoole ning vankri tõstmine välja nõuab atleetlikku osavust. Pealegi on seal siis läbipääsuks inimestel umbes poole käru jagu ruumi.
Küsimus a. kuidas on reguleeritud lapsekäru jms hoidmine; b. millised on minu õigused kui keegi on omavoliliselt teisaldanud minu vara?

Ostsime korteri majja, kus on olemas toimiv korteriühistu. Korterid saavad sooja kaugkütte kaudu. Septembri teises pooles läksid ilmad niivõrd jahedaks, et toas langes temperatuur alla 20 kraadi. Kannatasime lootuses, et äkki hakatakse 1. oktoobril kütma. Kui 10. oktoobriks polnud kütet sisse lülitatud, pöördusime ühistu esinaise poole. Ta ütles, et paljud teised on ka kurtnud, et toad külmad, ja lubas, et küte lülitatakse sisse 13. oktoobril. Selleks ajaks oli toas vaevu 15 kraadi sooja (teinekord külmemgi). Lõpuks lülitati küte sisse 15. oktoobril. 27. oktoobril läksin töölt koju ja tundsin juba uksel, et korter on täiesti külm. Radikad olid külmad. Kui läksin aru pärima, öeldi, et õues läks ju soojaks (õues oli 11 kraadi sooja) ja pole vaja kütta. Korteris oli 17 kraadi sooja. Usun, et tänaseks on temperatuur veelgi langenud. Kuna majas elab palju pensionäre, siis üritatakse tõenäoliselt küttearveid võimalikult väikeseid hoida, kuid see ei saa olla ometi põhjuseks, miks me oma korteris peame külmetama. Loomulikult võiksime endale muretseda alternatiivseid kütteallikaid (elektriradikad, õhksoojuspump), kuid see on lisakulu, mida ei peaks tegema, kui majas on kaugküte olemas. Igal radikal on ka regulaatorid, kust igaüks peaks saama reguleerida seda, kui soojaks toad lähevad. Kas korteriomanikul on õigus nõuda kütte sisselülitamist? Kui ühistu esinaine ütleb, et lülitatakse siis, kui tulevad miinuskraadid, kas on võimalik selleks midagi ette võtta? Näiteks loobuda üldse kaugküttest? Kellelegi kaevata? Väikeste lastega peres ei ole ju normaalne, kui toatemperatuur on alla 20 kraadi. Lisaks tekib tubades niiskuse probleem.

Tere!
Pööningul on väljaehitatud korterid, mis on momendil seadustamata. Seoses renoveerimise ja remondirahadega soovivad I korruse elanikud, et need lisapinnad lisatakse II korruse korteri üldpinnale. II korruse korteriomanikud väidavad, et lisada tuleb ainult see osa, mis ületab 1.60 m ja seegi koefitsiendiga 0,5. Tegelik lisandunud pind ühele korterile on 85,2 ruutmeetrit, omanik on nõus lisama ainult 52:2=26 ruutmeetrit. Kuigi kogu pind on kasutuses eluruumidena. Kas sellisel arvestusel on seaduslikku alust?

Ette tänades

Tere. Plaanitakse renoveerida kortermaja ja samal ajal soovib ülemise korruse elanik laiendada oma korterit pöönigule, mis kuulub mõttelise osana kõigile elanikele ja kas ma saan enne enda osast loobumist nõuda projekti (lubati jätta alles väike ruum pesukuivatuseks). Kas teistel oleks õiguspärane paluda rahalist kompensatsiooni või samaväärset panust maja renoveerimisel ja mida see endaga kaasa võib tuua. Kui nt. 1 inimene keeldub, siis kas korteri laiendamine on võimalik ja kuidas teada saada pööninguosa turuhind?
ette tänades