Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas suhtuda KÜ juhatuse ettepanekusse, anda KÜ-le üle kõigi kaasomanike kaasomand, koos õigusega teha tehinguid?17.02.2015

Tere
Kuidas suhtuda KÜ juhatuse liikmete ettepanekusse, anda KÜ-le tasuta üle kõigi kaasomanike kaasomand, koos õigusega teha sellega oma äranägemisel tehinguid, seejuures ka iseendaga? Kuidas mahub selline tegevus KÜ ja KÜ juhatuse pädevusse?
Kui seda tehakse notari juures, siis kuidas see mahub korteriühistu seaduse raamidesse?
Mis juhtub, kui osa liikmeid ei ole sellega nõus? Kuidas jaguneb tehingutest saadav tulu?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ettepaneku teostamine on võimatu kuna korteriomandiõiguse aluspõhimõtte kohaselt ei saa kaasomandi eset ja reaalosa teineteisest eraldada (vt korteriomandiseaduse paragrahv 1 lõige 3).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on õigust korteri remondi kompensatsioonile, kui kortermaja katus laseb läbi?12.02.2015

Meil on 24-korteriline kolme korruseline maja, katus on vana ja tilgub kohati läbi, osadel korteritel on toalaed rikutud. Üks korteriomanik (kes on majas üürivõlglane) nõuab, et ühistu kompenseeriks talle korteri remondi.
Teid ette tänades!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, sellise nõude esitamine on täiesti võimalik, näiteks on Riigikohus oma lahendi 3-2-1-129-13 punktis 51 leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine.
Lekkivast katusest tuleneva kahju eest kannavad vastutust ka korterelamu korteriomanikud, kuid siin on iga korteriomaniku vastutus piiratud kaaomandi mõttelise osa suurusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas määrata maja üldsooja proportsioon pööningule ehitatud lisakorrusele, mille korterid on oma küttel?10.02.2015

Maja on ca 50 aastat vana, 3 korrust, renoveerimata, kaugküte. Umbes 10 aastat tagasi ehitati pööningukorrusele juurde 4. korrus, mis on ehitatud seaduslikult ja seal on elektriküte. Eelmisel aastal otsustati ühistu koosolekul, et viimane korrus peab maksma kogu maja sooja arvest 10%. Väideti, et saavad samuti maja küttest osa, isegi kui elektrikütte välja lülitaks. Kuigi olin sellega tookord teadmatusest nõus, siis nüüd asja uurides, leian, et see ei ole õige. Kas on õigust ikkagi küsida nii suurt protsenti kogu maja soojaarvest ja kuidas on võimalik sellest taganeda? Kas ühistu peab tõestama, et saame selle 10% soojust või peavad seda tegema hoopis 4. korruse korteriomanikud? Vahelaed on ju soojustatud ja ühiskoridorist kindlasti nii palju sooja korterisse ei tule. Naabritelt ka ei tule, kuna terve korrus elektriküttel.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui kortermajas korteriühistut asutatud ei ole, siis toimub soojusenergia kulu jagamine korteriomanike vahel vastavalt korteriomandiseadusele, mille paragrahv 13 lg 1 kohaselt tuleb kogu kulu jagada vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele. Sealjuures ei oma tähtsust asjaolu, kuidas korterit köetakse.

Kui kortermajas on asutatud korteriühistu, siis reguleerib kulude jagamist üldjuhul põhikiri, tehes seda reeglina sarnaselt korteriomandiseadusega.

Kuna eelkirjeldatuga samadel alustel tuleb jagada (teistele korteriomanikele) ka Teie korteri (elektri)küttekulu, siis peaksite oma küsimusele vastuse saamiseks ise välja arvestama, kui suur oleks Teie korteri arve siis, kui maksaksite kütte ja korteri elektriarve eest vastavalt korteri mõttelise osa suurusele ning võrdlema siis saadud summat tegelikult esitatud arvetega.
Juhul, kui seadusjärgse arvestuse alusel saadud summa on väiksem tegelikult esitatud arvetest, siis on Teile nn 10% arvestusega tõesti liiga tehtud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu võib ilma eelneva kooskõlastuseta esitada korteriomanikele katuse remondi arve ja veel mõnepäevase tähtajaga?10.02.2015

Tere!
Kas korteriühistul on õigus esitada katuse renoveerimistööde eest arve korteri omanikele, olles teavitamata eelnevalt remonditegevuse algusest ja summadest? Kui omanikul ei ole võimalik ühes või kahes osas antud summat tasuda, siis mida teha? Kas selline arve esitamine, ilma eelneva kokkuleppeta ei ole seadusevastane (maksete kogumine siis kas enne või pärast remonti), kuna arve tasumise tähtaeg on vaid 6 päeva ning summaks 1000.-, paljudel pole sellist summat kohe võtta.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, katus on korteriomanike ühisomandis. Omaniku põhikohustuseks on oma vara korrashoidmine, millist ülesannet täidavad korteriomanikud üldjuhul korteriühistu abiga.
Seega, kui katuse renoveerimise kulutus on põhjendatud, siis tohib korteriühistu selle eest korteriomanikult ka tasu küsida. Korteriomanikel on omakorda võimalik otsustada, kas maksta summa ühekorraga, võtta laenu või leida mõni muu lahendus.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas sundida korteriomanikku, et ta kütaks nädala katelt nagu teised?06.02.2015

Meil on 24 korteriga korteriühistu, 4 trepikoda, iga trepikoja korter, 6 korterit trepikojas, kütab keldrisse paigaldatud ahju küttegraafiku alusel 7 päeva järjest, siis järgmine korter.
Ühe korteri pärinud korteriomanik ei ela korteris ja ei võta kütmisest osa. Teatud jagu puid toob keldrisse ja mainib, et kellel külm, see kütab.
Kirjutas, et ei ela alaliselt korteris ja töökohustuste tõttu ei ole tal võimalik võtta iga kord nädalaks palgata puhkust, et tulla katelt kütma ja et teda arvataks kütmisgraafikust välja.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, keeruline olukord, millele ühest vastust anda kahjuks ei ole võimalik. Olukorras, kui korteriomanik ei saa võtta vahetult osa kortermaja majandamistegevusest, lubab korteriomandiseadus küsida sellest tekkivate lisakulutuste eest hüvitist. Samas otsest kulutust antud juhul ei teki kuna teosed korteriomanikud täidavad kohustuse ise. Soovitan püüda katla kütmisest kõrvale hoidva korteriomanikuga hüvitise suuruses kokku leppida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab andma korteriomanikule infot korteri üürniku maksete kohta?04.02.2015

Tere,
Korteri omanikul (ehk minul) on üürnikuga sõlmitud üürileping (aug.14), kus siis üürnik maksab otse KÜ arveid. Korduvate meeldetuletuste saatmistega (juba saab 3 kuud) pole üürnik suutnud tõestada, et ta on kõik (aug.14-dets.14) KÜ arveid ära maksnud. Olen saatnud ka KÜ-le kirju ja küsinud neilt otse, et kas on arved tasutud, aga sealt ka ei mingit vastust. Nüüd siis üürnik teatas, et kahe nädala jooksul kolib korterist välja kuigi lepingus on kirjas, et ette teatamine 2 kuud.
Mida mina (korteri omanik) peaksin tegema? Kuhu pöörduma, kui keegi ei vasta mulle?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu ees kannab arvete õigeaegse tasumise eest vastutust korteriomanik, ning seda isegi siis, kui tal on üürnikuga kokkulepe, et korteriühistus arved tasub üürnik.
Antud juhul tuleks Teil selgitada korteriühistust välja oma korteri võlgnevus, see tasuda, ning püüda siis sama summa juba üürnikult üürilepingule tuginedes kätte saada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas uute postkastide ostmiseks on vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse otsusest?04.02.2015

Tere.
Majas kaovad pidevalt ajalehed ja kirjad. Kas uute postkastide ostmiseks ja paigaldamiseks on vaja üldkoosoleku otsust või piisab juhatuse otsusest?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, maitse küsimus, kuid minu isiklik arvamus on, et kui olemas olevad postkastid on amortiseerunud ning uued postkastid on mõistliku hinnaga (soovitav on võtta on võrdlevad hinnapakkumised), siis piisab ka korteriühistu juhatuse otsusest. Tuginen korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõikele 2 ja 5, ning sama seaduse paragrahv 21 lõige 1 punktile 2.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu võib piirata parkimiskohtade kasutamist nii, et ligipääsu hoovi saavad üksnes need, kellel auto?01.02.2015

Tere,
Mõned päevad tagasi saatis korteriühistu esimees e-kirja teate hoovipultide ümberkodeerimisest. Hoov on kinnine, kohti on vähem, kui majas on elanike. Eelnevalt on korteriühistu andnud puldid igale korterile 1. Nüüd ilma auto dokumentideta pulti ei kodeeritud. Küsimuse peale, et kui mulle tuleb külaline autoga, siis kuidas ma teda hoovi saan lasta, tuli vastus.
"Palun tähelepanelikult lugeda 2007.a. üldkoosoleku poolt vastu võetud ja minu poolt eile ka meeldetuletusena meilile välja saadetud parkimiskorra esimest lauset:
„ ..... hoovides tohivad parkida korteriomanikele või nende pereliikmetele kuuluvad sõidukid. Parkimisõigus on kirjalikku parkimisluba omavatel A ja B kategooria sõidukitel.„

Ma loodan, et vastus oli ammendav. Kui me teeme oma hoovist avaliku tasuta parkla ehk igaüks võib hoovi lasta parkima, keda iganes soovib, siis on mõttekas kohe väravad eest ära võtta ja jättagi hoov lahti. Ma kahtlen, kas meie omanikena ikka enam sinna sisse ära mahume."

Minul on küsimus, kas selline asi saab olla võimalik, sest ma ei ole võlgnik, maksan maamaksu. Kuidas on nii, et osad isikud saavad sinna ja teised mitte. Vastus, et korteriühistu kontoris on üks pult, mida võib kasutada, siis kui ma öösel näiteks tulen ja soovin auto pealt maha laadida midagi, siis kuidas ma selle puldi öösel saan? Või nädalavahetusel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomanikevahelistes suhetes peavad korteriomanikud arvestama üksteise huvidega. Arvestades eeltoodut ning seda, et hoovis asuvas autoparklas ei jätku kohti kõikide korteriomanaike jaoks, on minu hinnangul keeld, mitte lubada kortermaja külastavatel isikutel parklat kasutada, õigustatud, kuna korteriomaniku huvi oma autot hoovis parkida, kaalub üldjuhul üles kortermaja külalise samasisulise huvi. Korteriomanike vastastikuste huvide kaalumisel tuleb samas arvestada külalise külastuse põhjusega laiemalt, võttes näiteks arvesse selle põhjust, sagedust ja vajadust korteriomaniku jaoks.

Mis puutub parkla pultide jagamisse ainult nendele korteriomanikele, kellel on auto, siis ei näe ma siin probleemi juhul, kui kõigile korteriomanikele on tagatud võimalus saada mõistliku etteteatamisega tõkkepuu pult enda valdusesse, ning mõistlikult vaadates ei pea see olema tagatud ööpäevaringselt.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kohtutäitur võib minult koos korteri ostuga nõuda ka eelmise omaniku hüpoteekide tasumist?31.01.2015

Soovin osta enampakkumiselt korteri, mis on eelmisest omanikust kahe hüpoteegiga koormatud. Kas kohtutäitur võib minult koos korteri ostuga nõuda ka hüpoteekide tasumist?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriomandi müügil täitemenetluses ei kustu hüpoteek automaatselt omaniku vahetusega vaid selleks on vaja hüpoteegipidaja nõusolekut.

Juhul, kui kohtutäitur ei ole hüpoteegipidajaga hüpoteegi kustutamise osas kokkulepet saavutanud, siis lähevad hüpoteegiga seotud kohustused uuele korteriomanikule üle. Viimasega seoses tuleb samas arvestada, et hüpoteegi näol on tegu aksessoorse õigusega, mis lahtiseletatult tähendab seda, et kinnistusraamatust nähtuv hüpoteegi suurus ei võrdu kohustuse tegeliku suurusega. Seetõttu ei oma hüpoteegiga koormatud korteri väärtuse hindamisel tähtsust hüpoteegi suurus vaid lähtuda tuleb hüpoteegiga tagatud kohustuse suurust, millest on hüpoteegipidaja kohustatud kohtutäiturit informeerima.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas jagada hääli loodavas korteriühistus, kui neljast korteriomandist kaks on eri omanikega ja kaks abieluvarana ühisomandis?30.01.2015

Kuidas jagada hääli plaanitavas korteriühistus, kui kortermajas on neli korteriomandit, millest kaks on eri omanike valduses ja kaks abieluvarana ühisomandis? Hetkel majas korteriühistut ei ole, kokkulepped fikseeritakse koosoleku protokollina. Korterite suurused enam-vähem vōrdsed.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mina tõlgendan korteriomandiseaduse pargarahv 19 lõige 1 teist lauset nii, et kuni korteriühistu asutamiseni on korteriomanike üldkoosolekul 3 häält kuna kahe isiku ühisomandis olevad korterid lähevad kirja ühe häälena.
Korteriühistu asutamise korral saate häälte arvestamise korra põhikirjas ise kokku leppida. Võimalikud variandid on juba eelkirjeldatud korteriomandiseaduse järgne regulatsioon, häälte jagunemine vastavalt korterite arvule või vastavalt kaasomandi eseme suuruseke (korteri ruutmeetritele).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ