Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas edasi liikuda, kui kortermaja renoveerimisele on pooled korteriomanikud vastu?18.03.2015

55-korteriline korteriühistu soovib alustada maja renoveerimist. Kuna enamus omanikest on vanemaealised, on vastuseis tugev, isegi üldkoosolekule ei tulda kohale arutelust rääkimata. Ühistu juhatus tellis soojusauditi ja on valmis renoveerimisplaaniga edasi minema. Reaalselt on nõus pooled korteriomanikud. Kas sellises olukorras on üldse mõtet edasi tegutseda, projekti tellida vms? Mida teha, et boikoteerijate vastuseis ja 43 aastase elamu seisund ei taanduks arvamisele, et matke mind koos majaga?
Aitäh!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui üle poole korteriomanikest on renoveerimisega nõus, siis on küll realistlik eesmärk saavutada. Teid toetab korteriomandiseaduse paragrahv 16 primm lõige 1, mille kohaselt võib korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, otsustada korterelamu ajakohastamiseks sh energiatõhususe suurendamiseks vajalike muudatuste tegemise.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab hüvitama minu korteri lae remondi, kui katuselt on tulnud ootamatult kuskilt vett sisse?16.03.2015

Tere,
Kas korteriühistu peab hüvitama ka minu korteri remondi (lae värvimise) kulud kui kuskilt välisosalt (nt katuselt vms) on tulnud ootamatult kuskilt vett sisse? Kindlustust mul pole. Ühistu esimees ütleb, et ühistu teeb veakoha kindlaks ja kohe kui see leitud, siis tellivad asap paranduse, et rohkem sellist asja ei juhtuks, aga korteri sees nemad mingit remonti ei tee? Et seda pean ise tegema ja kulud kandma. Kas tõesti ühistu ei maksa mulle midagi? Ja ma pean ise remontima, kuigi ma pole süüdi, et vesi tuli sisse? Kas see, et vesi tuli ühistu osast, ei tee neid kahju eest vastutavaks? Varem midagi meil sellist juhtunud pole.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu peab Teie kahju hüvitama juhul, kui kahju on tellinud korteriühistu tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.
Kahjujuhtumi eest vastutavate isikute ringi väljaselgitamisel tuleb esmalt arvestada asjaoluga, et katus kuulub Teie korteriomandi kaasomandi hulka, seetõttu kannate esimeses järjekorras tekkinud kahju eest vastutust Teie ise, ning alles seejärel tuleb kaalumise alla korteriühistu vastutus. Korteriühistul tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et kahju tekkimist ei olnud korteriühistu hoolsuskohustuse nõuetekohasel täitmisel võimalik ära hoida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Milles seisneb õiguslik vahe tavalise KÜ ja uuendatud KÜ vahel (kui KÜ registreeritakse ümber MTÜ-ks üldkoosolekuta)?16.03.2015

Tere.
Kas tegutseva korteriühistu ettevõtlusvormi "uuendamine" (muutmine mittetulundusühinguks) ei nõua KÜ liikmete üldkoosoleku korraldamist?
Millist olulist muutust õiguslikes suhetes korteriomanikele (omavahel ja juhatuse vahel) tooks selline uuendus?
Kas praeguse korteriühistu mõni endine kohustus kaoks uues MTÜ ettevõtlusvormis?
Kas selline uuendamine oleks üldse seaduslik, kui korteriühistut ei likvideerita vormi muutmiseks? Näiteks, vastupidist ümberregistreerimist MTÜ KÜ-ks seadus ette ei näe, nagu olete selgitanud 16.05.2014.
Tänud vastuse eest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu, kui korteriomandi valitsemist tagav piiratud liikmelisusega sundühing, erineb teistest ühingutest (mis põhinevad vabatahtlikusel) oma ülesande poolest, mistõttu on tema ümberkujundamine mistahes muuks ühinguliigiks välistatud.
Tänasel päeval on võimalik korteriühistu veel likvideerida, kuid kuna alates 2018 jõustuva korteriomandite valitsemise reformiga loob riik kõikidele kortermajadele niikuinii korteriühistu, siis oleks selle mõju lühiajaline. Lisaks on oluline märkida, et alates 2018 saab korteriühistu likvideerida ainult koos korteriomandite lõpetamisega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Millised on korteriomaniku õigused näha korteriühistu raamatupidamisdokumente?13.03.2015

Millised on minu õigused korteri omanikuna näha KÜ raamatupidamisdokumente? KÜ juhatuse esimees ei esita pärimisele dokumente. Viimasel koosolekul juhatuse esimees tunnistas, et on investeerinud raha kasumi tootmise eesmärgil. Kas see on seaduslik? Majal on tekkinud võlad, kuid ükski korter võlgu ei ole.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu juhatuse majanduskulusid puudutav aruandekohustus korteriühistu liikme ees on reguleeritud korteriühistuseaduse paragrahv 15 lõikes 1, ning see ei sätesta kohustust esitada korteriühistu liikmele tutvumiseks raamatupidamise algdokumentide. Küll aga kohustub juhatus viimatinimetatud dokumendid ette näitama korteriühistu revisjonikomisjonile või korteriühistu üldkoosoleku poolt selleks volitatud isikule. Antud juhul tulekski probleem lahendada revisjonikomisjoni või erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise algatamise kaudu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas mees saab teha naise kasuks enda poole korteri kohta isikliku kasutuslepingu ja millised õigused talle endale jääksid?13.03.2015

Tere
Korter on kaasomandis (pool mehe ja pool naise oma). Kas mehel on võimalik teha naise kasuks enda poole kohta tähtajatu isiklik kasutusleping ja millised õigused jääksid siis mehele? Kas tema kui kaasomanik võib siis uksest sisse astuda kuna soovib ja otsustada näiteks kuidas remonti teha?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ilmselt peate silmas kaasomandi kasutuskorra kokkulepet, millega saab reguleerida kaasomandi valdust puudutavaid küsimusi. Sellise kokkuleppe sõlmimise korral jääb kaasomanikule, kes otsesest valdusest loobub, õigus nõuda, et kaasomandi osa kasutatakse vastavalt sihtotsatarbele ja kaasomanike huvidele. Samuti jääb talle alles õigus nõuda kaasomandi lõpetamist vastavalt asjaõigusseaduse paragrahv 76-le.
"Suvalisel ajal uksest sisse astumise" küsimuse osas tuleks lähtuda põhimõttest, et otsesel valdajal lasub kohustus tagada kaudsele valdajale võimalus teostada oma vara säilimise üle kontrolli. Samas peab selle juures arvestama mõlema kaasomaniku huvidega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kortermaja trepikoja sissekäigu juures on lubatud hoida isiklikke esemeid (jalgrattaid)?10.03.2015

Tere
Üks meie korteriühistu elanik hoiab jalgratast trepikojas ja selle tõttu on trepikoja sisemine uks lahti. Elan esimesel korrusel ja külm trepikoda jahutab minu korterit. Olen pöördunud kü esimehe poole, kuid tema ei saa või ei taha selle probleemiga tegeleda. Kas kü trepikoja sissekäigu juures on lubatud hoida isiklikke esemeid?
Viimati toimus maja korstnate puhastamine 2013.a. sügisel. Millised on nõuded kü maja küttesüsteemide puhastamiseks? Kas iga korteri omanik peab laskma kord aastas kutsetunnistusega korstnapühkijal küttesüsteeme puhastada ja Päästeameti nõudmisel esitama vastava akti?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korterelamut ja selle osasid tuleb kasutada vastavalt sihtotstarbele, lisaks peavad korteriomanikud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab korterelamu tavakasutusest tekkivad mõjud (vt korteriomandiseaduse paragrahv 11 lõige 1 punkt 1). Antud juhul läheb jalgaratta hoidmine vastuolusse mõlema eelnimetatud korteriomaniku kohustusega.
Mis puutub küttesüsteemi ja selle osade (sh korstnalõõride) hooldusesse (mis on korteriomanike kaasomandis), siis vastutavad korteriomanikud selle korrashoiu koos korteriühistuga (vt korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 1 ja korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõige 1). Eeltoodust tuleneb, et näiteks Päästeamet võib nõuda korstnalõõride puhastamise akti esitamist nii korteriühistult kui igalt korteriomanikult eraldi.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kortermaja fassaaditööde eest peab iga korteriomanik tasuma oma korteri ruutmeetrite või fassaadiruutmeetrite eest?10.03.2015

Tere
Kortermajal plaanitakse fassaaditöid tegema hakata. Kas korteriühistu esinaine võib tehtud tööde eest esitada arve korteris olevate m2 järgi? Minule tundub nii, et tuleks arvestada fassaadi m2 mitte korteri põhjapinda? Ehk siis maja otstes olevatel korteritel tuleks fassaadi m2 tunduvalt rohkem kui toas olevaid m2.
Endal korteris ca 80 m2 ja fassaadi ca 20m2. Esinaine väidab, et pean tasuma põrandapinna m2 järgi, ehk 80 m2 eest. Kas see asi on õige või tahetakse lihtsalt petta?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna korterelamu fassaad on kaasomandis, ning viimatinimetatud omandivormi puhul kehtib põhimõte, mille kohaselt kannavad kaasomanikud omandiga seotud kulud vastavalt kaasomandi mõttelise osa suurusele, mis korteriomandite puhul väljendub korteriomandi pinna suhtest kõikide korterite üldpinda, siis on korteriühistu poolt väljapakutud kulude jagamine seaduslik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui keegi majaelanik jätab trepikoja stendile pidevalt ebaviisakaid anonüümseid teateid?08.03.2015

Tere, kolisin poolteist aastat tagasi uuemasse kortermajja. Ühistu kodukorras on sätestatud, et tuleb üksteist tervitada, üksteisesse heatahtlikult ja viisakalt suhtuda jne. Tegelikkuses tegutseb majas anonüümteadete jätja, kes postitab trepikoja stendile naabrite kohta väga negatiivses toonis teateid. Umbes 2-3 teadet kuus. Teated on väga ülbitsevad, sarkastilised, neis halvustatakse naabreid ning üldjuhul on ka selgelt aru saada, kelle pihta need teated käivad. Kas oskate nõu anda, kuidas oleks mõistlik antud olukord lahendada? Kahjuks ma ei tea, kes neid teateid postitab. Kas on võimalik antud isik avaliku laimamise eest kohtusse anda või kas oleks abi politseisse pöördumisest? On väga ebameeldiv sellist teksti enda ja naabrite kohta pidevalt lugeda.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, alustada tuleks probleemi arutamisest korteriomanike üldkoosolekul, kõige äärmuslikuma abinõuna lubab korteriomandiseaduse paragragv 14 lõige 2 punkt 3 nõuda selle korteriomandi võõrandamist, millest probleem lähtub.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriomanik saab nõuda küttekulu arvestamist radiaatorite juurde omavoliliselt paigaldatud mõõturite järgi?08.03.2015

Korteriomanik, kes elab 30-korteriga elamus, on omaalgatuslikult paigaldanud radiaatoritele küttekulumõõturid. Kas tal on õigus nõuda nende näitude alusel oma korterile küttekulu arvestamist? Küttekulu meie korteriühistus on siiani jagatud korteri pinna alusel. Peale selle on ta paigaldanud radiaatoritele ka kraanid kütte piiramiseks ja sulgemiseks. On see õiguspärane?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõikide korteriühistu majanduskulude (sh küte, vesi, elekter) jagamisel tuleb juhinduda korteriühistu põhikirjas sätestatust. Juhul, kui korteriühistu põhikiri kulude jagamist ei reguleeri, siis tuleb lähtuda korteriomandiseaduse paragrahvist 15 primm, mis ütleb, et majanduskulu jagamisel tuleb lähtuda korterite üldpinnast.

Juhul, kui üks korteriomanik, siis eeltoodud üldpõhimõtetest kõrvale kalduda, siis saab see toimuda üksnes korteriühistu ja nende korteriomanike nõusolekul, kes selle tulemusena kahju saavad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liikmel on õigus esitada kohtusse hagi kommunaalmaksete võlgniku vastu?08.03.2015

Kas korteriühistu juhatuse liikmel on õigus ilma üldkoosolekut kokku kutsumata esitada hagi/kiirmaksekorraldus kohtusse kommunaalmaksete võlgniku kohta, kes on viivitanud maksetega üle 6 kuu? Kas üldkoosolek on kohustuslik taolise haldusprobleemi lahendamisel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduseparagrahv 19 lõige 1 punkt 4 kohaselt on õigusvaidluse pidamise üle otsustamine üldkoosoleku pädevuses.
Ma ei ole küll menetlusõiguse spetsialist, et öelda, kust algab õigusvaidluse piir, kuid mõistlikult arutledes, ei ole maksekäsu menetluse algatamiseks üldkoosoleku otsus vajalik, kuna see kohtumenetluse liik ei näe ette õigusvaidluse pidamise võimalust. Küll aga on eelviidatud seadusesätte kohaselt vajalik üldkoosoleku otsus juhul, kui korteriühistu soovib esitada kohtusse hagiavaldust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ