Korteriomandiõigus

Tere.
Oleme endise KÜ juhatuse liikmega kohtus sularaha kassast üleandmata jätmises. Kohtuvaidlus alles pooleli. Kuna ta esindab lihtvolikirjaga oma abikaasat üldkoosolekul, siis ta soovib lindistada. Ei andnud üldkoosolekul selleks luba aga ta ikkagi lindistas. Kas üldkoosolekul on õigus keelata lindistamine? Vormistame alati protokollid. Peale üldkoosolekut hakkab ta saatma protokollijale kirju soovides seal muuta ... mida iganes. Kõik keelduvad protokollimast, sest temapoolne suhtumine on väga inetu.

Tere,
Kui pikaks ajaks saab ühistu liige anda lihtvolikrja enda esindamiseks üldkoosolekul?

Kas haldusfirmal on õigus küsida korduva üldkoosoleku eest tasu ja mille alusel?

Kas korteriomanikku saab ühistu asutamiskoosolekust esindada lihtvolikirjaga või selleks peab olema volikiri notariaalne?

Maja küttesüsteemi renoveerimise käigus paigaldati ühistu korterite igasse tuppa radiaatoritele mõõdikud, vaid vannitubadesse ei paigaldatud, kuna väideti, et vannitoad on igal korteril ühe suurused.
Nüüd aga on 100 m2 korteri vannitoa küte poole kallim kui 50 m2 korteri vannitoa küte, sest kui mõõdikut pole, siis toimub ju tasumine üldpinna alusel.
1. Kas see on seaduslik, et ühistus on sellest tulenevalt eri korterites küttel erinev ruutmeetri hind?
2. Kas korteriomanik võib ise paigaldada vannituppa radiaatorile mõõtja vahele, et tasuda reaalselt tarbitud sooja eest, mis oligi ju renoveerimise mõte?
Tänades

KÜ pani välja teate, et tehakse elektrihooldustöid koridoris korteriuste taga olevates elektrikappides, keldris üldelektrikapiga ning keldri valgustusega. Alla oli kirjutatud, et juhatus otsustas, et need elektrikapid, mis on korteriuste taga, nende hooldustööde eest maksavad korteriomanikud ise. Juhatus võtab vastu otsuse, ilma, et oleks liikmetega läbi räägitud?
Samas vastati mulle, kui ütlesin, et need kapid peaksid olema ikka korteriühistute hallata, siis öeldi, et põhikirjas on tehtud muudatus, et need kapid on korteriomanike omad? Kas selline käitumine on õige, et muudetakse põhikirja? Ja samuti muudatustest peaksid olema liikmed ju teadlikud enne, mitte pärast? Üldkoosolek, seal peaks arutama põhikirja muutmist?
Täpsustan siin seda, et korteriomanikel endil elektrilepinguid ei ole, vaid on KÜ-l üldine. KÜ esitab arve ning meie maksame KÜ-le.
Kas antud olukorras on KÜ juhatuse käitumine õige? St on lubatud sellised muudatused põhikirjas? Ja on normaalne, et meie ise peame maksma hooldustööde ees kappides, mis on koridoris, kui elektriteenuste pakkujaga on leping KÜ-l?

Korteriühistu üldkoosolekul valiti uus juhatus. Andsin enne üldkoosolekut oma nõusoleku olla KÜ juhatuse liige. Valiti juhatuse liikmeks, kuid peale valimist enam ei soovi erinevatel põhjustel juhatuses olla. Kui ma esitan avalduse mind juhatuse liikmesusest vabastamise kohta ja teavitan sellest korterelamu elanikke enne registrisse kandmist, loobun enda nime registrisse kandmisest, kas saab uus juhatus seaduslikult tegutseda ning kui toimub järgmine üldkoosolek (aastaaruanne jäi vanal juhatusel kinnitamata), siis kas saab üldkoosolek tagantjärgi mind vabastada?

Tere!
Elan kahe trepikojaga kahekorruselises vanas puumajas, millest pool, ehk ühe trepikoja jagu kuulub mulle. Teine pool kuulub nüüdseks 4 omanikule ja millalgi lähitulevikus ilmselt 6-le. Minu majapoolel on uus katus, uus välisuks, uued vihmaveerennid, renoveeritud aknad jne. Teises pooles on muutusi tehtud minimaalselt. Kui nüüd muutub korteriühistute loomine kohustuslikuks, kas siis on mingi võimalus kehtestada liikmetele erineva suurusega liikmemaksu?
Sest muidu pean ma hakkama kõige rohkem maksma ja seda teise majapoole eest, sest tolle hädad on suured. Samas on seal juba praegu üks omanik, kes arvab, et kõik remondid peab tegema see, kellelt ta korteri ostis ja ei osale milleski. Mul endal oleks aga hädasti vaja uusi ahje, mille eest keegi teine küll ei maksa.

Esimese korruse naaber alustas korteris ulatusliku renoveerimistööga. Renoveerimist läbi viiv ehitusfirma riputas kortermaja koridori teate, millal sisehoovi pääs on ehitusprahi äraveo jaoks suletud. Muid teateid renoveerimistööde ja selle kestvuse kohta pole jagatud. Nüüd neli nädalat hiljem on hakanud teise korruse üürnikud küsima ja kurtma, kui kaua esimesel korrusel kestvad renoveerimistööd kestavad. Üürnikke häirib korterisse tungiv ehitustolm (põrandaliistude ja välisukse avauste kaudu). See on tunginud avatud planeeringuga kahe korruselises korteris nii sööginõude kappi, garderoobi, kui ka kõikjale elektroonikaseadmetesse. Igapäevane koristus pole päästnud hullemast ning ehitustolm on tunginud kõikjale vähemkasutatavatesse kohtadesse. Korteris elab kahe väikelapsega neljaliikmeline pere. Küsin korteriomaniku vaatenurgast, et milline võiks olla naabrite renoveerimistööde jaoks mõistlik aeg ning kuidas lahendada üürnikule tekitatud ebamugavused? Kui ehitusfirma ei taga piisavalt tõhusat koristust renoveerimistööde ajal ja üürniku kaebused jätkuvad, siis kas see võib ohtu seada üürnike poolsete kohustuste täitmise või koguni üürilepingu lõpetamiseni üürnike poolt? Kuidas võimalike nõudeid, mille tegelik tekitaja on naabri poolt palgatud firma, lahendada?

Tere!
Minu ema on kaotanud korteri dokumendid, mis tõestavad selle korteri seaduslikku omandamist. Kus saab taastada korteri dokumente?
Tänan