Korteriomandiõigus

Tere, kuu aega tagasi ostsin korterit Lasnamäel 5-korruselises paneelmajas. Köögis on klaasitud rõdu ja sealt läbipääs teise rõdule, mis on ka klaasitud (seal on trepikoja aken). Eile sain teada, et KÜ kirjutas juba 3 aastat eelmisele omanikule, et see klaasimine tuleb eemaldada. Need rõdud annavad korterile lisaväärtust ja see oli põhjus miks valisin just seda korterit, nüüd aga tuleb need lammutada.
Täna selgus, et köögi rõdu klaas oli paigaldatud tuntud firma poolt, kas nemad, nagu asjatundjad pidid teadma, et tegemist on seaduse rikkumisega ja küsima KÜ käest projekte ja luba? Kas ma võin tellida projekte ja kooskõlastada seda linnavalitsusega? Kas võib küsida eelmiselt omanikult klaasimise ümbertegemist projektile vastavaks ehk seaduse järgi? Klaasimine on tehtud väga kvaliteetselt ja ei riku maja välimust ega treppikoda valgustust. Andke palun nõu, kuhu edasi pöörduda ja kuidas käituda.

Ette tänades

Korterisse levib teisest korterist ebameeldivaid lõhnu - suitsu- ja toiduvalmistamise lõhnu. Elan 5-kordses majas viimasel korrusel. Enda korteris tehtud korralik remont. Millisest korterist lõhn levib, ei tea, aga üsna ebameeldiv on õhtul kodus olles pidevalt tuba tuulutada, et saaks puhast õhku korterisse. Mida annab sellises olukorras ette võtta ja kas on üldse mingit võimalust asja parandada. Tulemas on ühistu koosolek ja soovin enne teie vastust. Tean ka et ühistu esimees on kärme kõiki tüütuid probleeme kõrvale lükkama, aga mis on minul võimalik ette võtta. Aitäh vastajale.

Tervist,
Meie maja on väike, ahjuküttega, kuus korterit. Majas toimiv KÜ. Hetkel on viiel korteril endi poolt ehitatud puukuurid (vanad). KÜ võttis vastu otsuse, et ehitab uued kuurid kõigile ja remondifondi arvelt. Üldkoosoleku otsusel 5 häält kuuest. Kes peab ehitama uued kuurid, kas KÜ või omanikud? Lisaks, kes peab rahastama korstende hooldust, KÜ või omanikud? Kas peab ka kaasomanike luba olema maa kasutuseks kuuride ehitusel?

Tervist,
elan majas, kus on kuus korterit ning suhteliselt suur kinnistu. Majas on toimiv korteriühistu. Kuna kinnistut läbib tee ja läbivad autod lõhuvad teed, otsustas üldkoosolek piirata krundi aiaga. KÜ võttis ka ehituseks loa vallast. Üldkoosoleku protokollil 5 korteri nõusolek kuuest. Praeguseks on krunt piiratud osaliselt aiaga ning seda KÜ remondifondi arvelt. Kuna asi on venima jäänud, ehitas üks liige enda raha eest aeda edasi.
Küsimus, et kes siis lõpuks peab/tohib aeda ehitada/rahastada?
Ise olen aru saanud, et maa kuulub kaasomanike kaasomandisse ja KÜ ei saa otsustada maaga toimuvaid toiminguid?

Kredexi abil hakatakse renoveerima maja, mille käigus vahetatakse ka aknad (radiaatorid jne.) Selgus, et aknad tulevad natuke teises mõõdus kui praegused ning töö käigus võib katki minna akna ümbruses olev kips ja seinakate (tapeet jne.). Ehitajad taastavad ainult aknapaled, ülejäänut mitte. Kelle kohus on taastada esialgne seisukord?

Tere
Kuidas luua korteriühistut olukorras, kus peamine korterite omanik, kellel on nii pinna kui ka korterite arvu suhtes absoluutne enamus, on selle vastu?

Tere.
Kas üldkoosolek võib valida ühistu juhiks (esimeheks) isiku, kes pole korteriomanik, vaid korteriomaniku abikaasa, ning seda ka siis, kui korter pole nende ühisomand, vaid hangitud enne abiellumist? Või saaks ta juhtida vaid volituse läbi? (6 korteriga maja, kus seda tööd ükski omanik praegu ei soovi.) Kas osalejate nimekirja tuleks protokollis lisada ka mitteliikmetest ehk hääleõiguseta osalejad või pole see oluline ning kas valimiseks piisab, kui kokku on tulnud või esindatud korterite ja ruutmeetrite lihtenamus (50+%)?
Kui eelmine esimees hukkus autoõnnetuses ja omas majast ainsana ligipääsu ühistu pangakontole (pangakaart, netipank) ja E-toimikule, siis milliseid dokumente ja protseduure võib vaja minna, et ühistu ja uus juhatus saaksid seda kontot kasutada (protokoll, surma tõendamine, kanded registritesse?)?
(Iseenesest esimehe vahetamine tundub seadustega määratletud toiming ja ei tohiks sõltuda asjaolust, kas eelmine esimees suri või on elus - isegi, kui ta hukkus väljaspool Euroopa Liitu ja tema ametlik surnuks tunnistamine asjaajamiste tõttu viibib.)

Tere! Me abikaasaga kolisime pool aastat tagasi majja, kus on 4 korterit. Majaga ühel hoovil asub teinegi hoone, kus on 9 korterit ning neid maju haldab sisse ostetud n.ö ühistuteenus. Meie korter on eraldi sissepääsuga (sisse pääseb ühest uksest ning ainult meie korterisse läbi ühispinna), kuid sellest 15 ruutmeetrit on ametlikult ühispind (esik), mida me oleme renoveerinud ning kütnud, kuna algselt oli see pind kohutavas seisus (seinad ja põrandad mädanesid, pragunesid jne). Nüüd me soovime aga seda ühispinda võõrandada enda kasuks. Põhjusel, et see pind on n.ö ajalooliselt alati olnud ainult meie korteri valduses, siis keegi pole varem pinnale juurdepääsu nõudnud ega selle vastu huvi tundnud - sellest ka meie huvi asi ametlikuks teha. Kinnistusraamatus on märge, et see pind on 13 korteri vahel ära jagatud ühispind. Samas korteriomandiseadus § 8(1) lg 2 sätestab, et meil on vaja elamu korteriomanikest 2/3 nõusolek. Kas me peame lähtuma seadusest, kus on märgitud, et meil on vaja ainult enda hoone korteriomanike nõusolek või on meil vaja siiski ka teise hoone korteriomanike nõusolekut, kuna kinnistusraamatusse on märgitud, et ühisosa kuulub kõigile 13 korterile? Teadmiseks veel, et meie hoone korteriomanikud kõik on oma nõusoleku andnud ning teise hoone korteriomanikega pole me veel asja arutanud. Samuti kas notari juures on pädev ise koostatud leping, mis annab korteriomanike nõusoleku pinna võõrandamiseks allkirjadega või peavad korteriomanikud selle jaoks siiski notarisse kohale tulema?

Tere!
Kord helistas mulle korteriühistu esimees ja küsis kas ma võin koosolekule minna (see oli tavaline koosolek). Ma ütlesin, et kahjuks elan ma ja töötan välismaal, sellepärast ma ei saa. Kohe, kui ta oli aru saanud, et ma ei ole Eestis (see on väga mugav), alustati minu käest raha küsimist.
Praegu minu korteris elab üürnik. Korter asub 1 korrusel. Mina olen kätte saanud paberi, et ma pean maksma 3. korrusel akende vahatamise, trepikoja remondi ja nii edasi. Paberil 2 allkirja, tunnistajad, kes on Korteriühistu esimehe tuttavad. Paberil kirjutatud, et keegi oli tulnud, midagi katki tehtud, politsei vastas mulle, et väljakutset ei olnud.
Kes tuli, kuidas see on minuga seotud? Ainult korteriühistu otsus tuli, et ma pean maksma.
Kas on see õige? Tervest majast 2 inimest võivad kokkuleppel midagi kirjutada, aga mina pean maksma kõike, mis nemad tahavad? Minu korter 1 korrusel, aga remont 3 korrusel? Nüüd tuli arve, mille pean maksma kuu lõpuks.
Mis ma võin teha palun andke nõu.

Lugupidamisega

Tere,
Kui majas toimub renoveerimine ja selle käigus ühisosa ehk pööning võõrandatakse (müüakse selle summa eest, mis kulub renoveerimisele) teise korruse korteriomanikele, siis millistel alustel saab omanik uut pinda kasutada?
Kas saab seda pinda ühendada olemasoleva korteriga (moodustub üks suurem korteriomand) kuidagi või jääb selle kasutamine ainult notariaalse kasutuslepingu alusel?