Korteriomandiõigus

Kui kolmest korterist üks ei ole nõus veepüstaku toru vahetusega, kuna toru on kinni ehitatud ja omanik ei soovi vannituba lahti lõhkuda, siis ühistu keeldub püstaku toru vahetuse eest maksma. Selgitus oli selline, et makstakse ainult kogu toru vahetuse eest. Kaks korterit peaksid tegema seda oma kuludega, samas on toru avariiohtlikus seisukorras. Veepüstak peaks olema ühistu omand, kas ühistul on õigus keelduda osalise toru vahetuse maksmise eest?

Tere. Kas talgupäevad, mis korraldab KÜ, on kohustuslikud või vabatahtlikud? Kuigi KÜ põhikirjas ei ole sellest juttu. Kas KÜ juhatusel on õigus rahaliselt trahvida neid inimesi kes ei võta selles osa? Samas KÜ juhatus otsustas laiendada parkimiskoha maja ees ja põõsaid maha võtta teiste majaelanikega läbi arutamata.

Tere!
Tekkis küsimus seoses uue ehitusseaduse ja korteri remondiga. Nimelt soovin hakata korterit kogu ulatuses remontima, sh maha lammutada sein. Arhiivist on võetud korteri põhiplaan ning tegemist ei ole kandva seinaga. Ka katsudes on sein läbikostuv ja õhuke, kaks kipsplaati ja mingit manti vahel.
Seega minu küsimus, et kuidas toimida? Kas tuleb mingeid majaelanike allkirju koguda vms? Kas pean kellelegi remondi tegemisest teatama? Vaja mingit projekti?

Ette tänades,

Kas mingi seadus keelab KÜ sama päevakorraga üldkoosoleku korduskoosolekul laenuotsuse vastuvõtmist, kui on esindatud alla poole ühistu liikmetest? Meie põhikiri lubab korduskoosolekul otsuseid vastu võtta vähemalt kahe liikmega, laenust pole seal midagi kirjutatud ja muid kitsendusi ka ei ole.

Tere!
Oma KÜ lehelt leidsin, et meie eelmise aasta aruanne on kinnitatud kolme juhatuse liikme poolt ja koosolekut nähtavasti ei tule. Igasuguste ühistu toimingute jaoks on ikka tõendusdokument üldkoosoleku protokoll, aga kas aruande esitamisel registrisse ei peagi protokoll lisana kaasas olema? Kas juhatus võib nii käituda ja mis nüüd omanikel teha?
tänud ette!

Kaks venda said pärandiks korteri. Kas piisab KÜ liikmeks astumiseks suulisest avaldusest? Kui mõne aja pärast tahab koosolekutel osaleda teine vend, kuidas see vormistada?

Maja on võtnud pangalaenu, igal aastal maksame maja kindlustust. Varem maksime ruutmeetri pealt, aga nüüd maksame kõik ühtemoodi. Majas on neljatoalised ja kolmetoalised korterid.

Toimus meil juuli viimasel pühapäeval koosolek. Teemaks oli kuulutuse peale pandud majaesise platsi tööd. Meil on 18 korterit. Sel päeval oli kohal reaalselt 14 korteriesindajat. Seal hulgas ka üürnikud, sest omanik ise ei saanud kohal olla. 15. korteriomanikuga tehti telefonivestlus, kus kiiresti kiiresti seletati ära, et soovitakse maha panna unikivi ning selleks vaja pangast laenu võtta. Kuna kell oli juba palju, ei jõudnud see telefonis rääkiv inimene kohale tulla ja ütles, et võite temaga arvestada.
Küsimus. Mis on see protsent, kui palju peab koosolekul inimesi kohal olema, et otsus vastu võtta? Teiseks kas üürnikud lähevad ka nende inimeste arvesse või ainult reaalsed omanikest kohalolijad? Kolmandaks ka telefonikõne järgi võib panna, et see inimene andis reaalselt oma hääle ja see võetakse arvesse?
Soovitakse kortermaja ette maha panna unikivi, selleks vaja pangast laenu võtta ja selleks vaja nõusolekuid. Paberiga käidi ringi, kui palusin mõelda homseni, siis öeldi, et siin pole mõelda midagi. Tundus sundolukord olevat. Jäime endale kindlaks. Samas mõned teised naabrid ütlesid, et siin nagunii pääsu pole. Ja kui nüüd oleme naabritega rääkinud, siis inimesed on saanud pikalt mõelda ja ei ole enam laenu võtmise poolt ja unikivi mahapaneku poolt. Kas nad saavad oma vastust muuta või mitte?
Korteriühistu esimees ja raamatupidaja ei anna piisavaid vastuseid, kui küsida unikivi pinnase kohta. Ütlevad vaid, et nendel on poolthääled olemas. Ehk see päev andsid poolthääle 11 korteriomanikku, sealhulgas 1, kes ütles telefoni teel, et võite arvestada temaga.
Nendest pooltolijatest on 5 pensionärid, kellega täna suheldes selgub, et kui nad oleksid saanud mõelda selle peale, siis nad niimoodi poolt enam ei oleks.
Kas meil on veel siin midagi teha? Kas ka ühistu liikmetel on õigus kohale kutsuda koosolek samal teemal, et uuesti arutada ja nõuda uusi allkirjade võtmisi?

Tere,
küsimus puudutab veelekkest tekkinud kahjustuste hüvitamist kortermajas. Antud juhul toimus veeleke enne korteripõhist veearvestit: lekkis kraani tihend. Kuid asjal on oma eripära. Nimelt korteriomanik vannitoa remondi käigus tõstis veearvesti vannitoast ümber kööki, kus see asub köögikapis, ca 2,2 meetrit veepüstakust. Korteriühistuga ega korteriomanikega mingeid kooskõlastusi selles osas ei toimunud. Samas – vene ajal ehitatud majas algselt (s.t. projektijärgselt) korteripõhiseid veearvesteid polnudki: maja vesi jagati korterite vahel pinna ruutmeetrite järgi. Veearvestid paigaldati reeglina vannituppa võimalikult lähedale veepüstakule (ca 0,5 meetrit).
Küsimus: kuivõrd sellistel eeldustel on õigustatud korteriomaniku pretensioonid korteriühistu vastu hüvitada veekahjustusi saanud köögikapi taastamiskulud?
Missugused seadusepügalad kirjeldatud olukorda käsitlevad?

Tänan

Tere. KÜ-le kuuluva maja allkorrus eraldati üldkasutusest, erastati ja pandi seisma tühja "äripinnana" üle 5a tagasi. Nüüd selgus, et tühjad ruumid hoitakse aastaid ka ilma kütteta, kahjustades seeläbi kaasomandisse kuuluvaid konstruktsioone ning suurendades korterite soojakadu. Seega: 1) kas korteriomanikud saavad esitada eraldi kahjunõudeid allkorruse omanikule, kui omanikuks on KÜ juhatuse liige? 2) kas edasimüümise korral vastutab tagantjärele lagunemise eest ka endine omanik? 3) kuidas ja millisel tingimusel oleks võimalik taotleda allkorruse sundvõõrandamist või üldkasutusse tagastamist? Tänades, korteriomanikud.