Korteriomandiõigus

Tere,
Korteri omanik soovib korterile enne müüki teostada kapitaalremondi. Omanikuga koos elab korteris tema täisealine järeltulija, kes keeldub korterit remondiks vabastamast. Sissekirjutus nõukaaegne, mingit kirjalikku üürilepingut pole. Elanik pahatahtlik alkohoolik, korter kohutavas olukorras, mida teha? Tänan. Ootaks võimalusel vastust, tegemist korteriomaniku õigusega, mida ta ei saa realiseerida.

Tere! Olen KÜ ees võlgnik. Mind on antud inkassosse ja inkasso andis võla kohtutäiturile menetleda. Kohtutäitur võtab igakuiselt minu kontolt raha maha. Ja jooksva kuu arveid ka maksan. Aga ühistu nõuab praegu kogu võlga 2700 eurot. Maksegraafikuga nad enam ei oota. Muidu lõikavad küttetorud välja, et ühendavad otse teise korruse korteriga. Elan esimesel korrusel. Kas neil on õigus torumees saata seda tegema, eeldusel, et pean oma korterisse sisse nad laskma? Ja kui ma keeldun, kas siis tulevad seda asja lahendama politseiga, nagu ühistu esimees väljendas seda?
Oodates vastust Teilt.

Tere,
Meie kortermajas elab vanem meeterahvas, kellel on korteriühistu ees võlgnevus ca. 5000 eurot. Seniajani ei ole selle probleemiga tegeletud, sest vanem meesterahvas väidab, et tema pole seda korterit tegelikult veel pärinud. Tema naine suri 2009. aasta detsembris. Pärand oleks teadaolevalt pidanud minema jagamisele selle meesterahva ja tema poja vahel. Hetkel on olukord selline, et poeg pidi olema kusagil venemaal ja teda pole võimalik kätte saada (võimalik, et pole enam ka elus) ning väidetakse, et pärand pole kellelegi üle läinud. Tegime ka päringu ehitisregistrisse ja sealt selgus, et omanik on siiski see vanem meeterahvas.
Kas selline asi on võimalik, et nii vana pärand on veel lahtine? Kuidas edasi toimida? Kas oleks mõistlik pöörduda kohe kohtu poole? Kas enne kohtu poole pöördumist oleks vaja kutsuda kokku üldkoosolek ja panna kohtu poole pöördumine hääletusele?

Korteriühistu vahetab terves sissekäigus välja püstaku keldrist kuni viimase korruseni. Korteriomanikuna pean tagama juurdepääsu korteris olevale püstaku osale ja lubama teha parendustöid, kuid kes hüvitab mulle kui korteriomanikule püstaku vahetusega tekitatud kulu? Kas KÜ-l on kohustus taastada minu korteri seina endine olukord, st. katma seina augu enda kuludega?

Tere! Mõne aja eest postitasime siia küsimuse kas korterisisene ahi on ühiselt finantseeritav ja saime jaatava vastuse. Küsisime igaks juhuks ka Eesti Korteriühistute Liidust ja saime sootuks teistsuguse arvamuse:
"KOS § 1. lg 2 - Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
ja § 2. lg 2 - Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires.
Seega kaugkütte süsteem on kaasomand ja ahi korteris on korteriomandi reaalosa, mis ei kuulu kaasomandisse, KOS § 2, lg 1 - Korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata, sest ahju saab eraldi kasutada, muuta või kõrvaldada teiste omanike õigusi kahjustamata. Korteriühistu (KüS § 2, lg 1) eesmärgiks on korteriomandi esemeks olevate ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, s.t KÜ tegeleb vaid kaasomandi majandamisega. Ahi ei ole kaasomand, seega peab ahjude ja muude reaalosasse kuuluvate küttekolletega (pliit) tegelema iga korteriomanik ise."
Segadust kui palju, kas oskate ehk täiendavalt kommenteerida.

Korteriühistu andis mind üürivõlaga kohtusse. Kuna üldkoosolekul seda ei arutatud, märkisin selle punkti ära vastulauses. Asi võeti menetlusse, kuna ühistu esindaja väidetel kostja ei kuulu hageja juhatusse või muusse organisse. Sellist õigusnormi ei kohaldata ühistu liikme vastu. Samuti polevat vaja esindaja määramiseks üldkoosoleku otsust sest MTÜS paragrahv 19 lg 1 p 4 käsitleb üksnes tehinguid, mille juhatus sõlmib juhatuse liikmega, mistõttu ei ole see antud juhul, kui ei ole tõendatud, et kostja oleks olnud juhatuse liige, asjassepuutuv. Seega võib juhatus sõlmida lepinguid ja anda volitusi korteriühistu esindamiseks kohtus.

Tere
Meie ühistule teeb muret ühe liikme küsimus, kes on tunnistatud teovõimetuks (tema eestkostjaks on sugulaste ja pärijate puudumisel kohalik omavalitsus). Vanuse ja tervise tõttu on inimene eestkostja poolt paigutatud hooldekodusse ning selle, nagu tema muudegi arvete tasumise eest peaks hoolitsema eestkostja (KOV). Aga alates eestkoste määramisest ehk pool aastat pole tema poolt toimunud ühtegi makset (hooldustasud, pangalaen, üldelekter, remondifond) ühistule, ehk tema võlg ja meie puudujääk aina kasvavad. KOV-ga võtsime juba ammu kontakti ning kokkuleppe järgi saadame otse vastavale ametnikule tema arved - laekumisi aga seni pole. See on tekitanud paranoia, ega siin ometi mõni vigur peidus ole.
(Mõneti ebaselge on hetkel seegi, kuipalju eestkostja üldse peab oma vara eestkostetava peale kulutama - minu senist arusaamist mööda eeskätt pigem haldama eestkostetava vara viimasele kasulikul moel (kuid kui tollest ei piisa, ei tohi ilmselt ka eestkostetaval surra või hooldekodust välja visatud saada lasta)?)
Meile olulisimad küsimused on aga:
1) kuidas mitte jääda viimaks oma rahast ilma (nt ühistuliikme surma korral) või mitte oodata seda ülearu kaua - ehk mida saaks või tuleks ette võtta? Ega ometi kiirmenetlus KOV vastu? (Kas üldse on olemas selline oht ilma jääda?)
2) Kas eestkostetava surm võib mõjutada võla tagasisaamist või selle kiirust (eestkostja peaks antud juhul ka pärija olema)?
3) Eelistaks küll otsesuhtlust ja kokkuleppeid, kuid kui inimese enda säästud peaks olema juba otsa lõppenud - mis vabalt võib hooldekodus elamisega juhtuda - kuipalju siis eestkostja üldse on omast taskust kohustatud maksma ja kellele, ehk kuidas seadus seda ette näeb - eriti nii prominentse eestkostja puhul :)?
4) Ja kas eestkostjal võib olla "mõistlikke" vastuväiteid, kui lihtsalt taas kontakteerume ja palume ära maksta mr. X-i võla? (Kui võib, siis milliseid? Pankrot?)
Loodetavasti tegemist ülearuse murega ja tuleb lihtsalt ametnikele intensiivsemalt meelde tuletada, kuid praegu olen igasuguse nõuande eest tänulik.

Seoses laenu võtmisega nõuab pank KÜ osakapitali suurendamist. Kas üldkoosoleku otsusega võib seda teha KÜ eelmiste perioodide tulemi arvelt või peavad ikkagi kõik omanikud sissemakse tegema? KÜ loomisel koostatud põhikirjas on iga korteri osamakseks 100 krooni.

Leidsin aastatevanuse küsimuse ja vastuse: http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/6833/kas-voimalik-moodustada-kaks.html

Hetkel on olukord selline, et ühel kinnistul asub kaks erinevat ühistut. See viib erinevate probleemideni alates kinnistu korrashoiu rahastamise mudelist kuni hoonete renoveerimiseks vajaminevate vahendite laenamise eri nüanssideni välja.

Küsimus on lihtne: kas mitu ühistut ühel kinnistul on keelatud ja kui on, siis kuidas tuleks edasi käituda? Ning milline on see alus, mis ütleb, et ühel kinnistul ei tohi mitut ühistut olla? Mõistan, et see loogiline ei ole, ent reaalne elu on teistsugune.

Tere, suur mure seoses kortermaja ühistuga. Kortermaja katus vajab suurt remonti, juba aastaid (umbes 5-6 aastat). Maja on 5-korruseline ja elamine viimasel korrusel. Aastatega on olukord korteris muutunud võimatuks, kuna katus laseb läbi on korteris levinud kohutav hallitus. Algas kergelt hallitusega toanurkadest, arvasime, et niiskusest. Kuid selgus aastatega, et maja katus on väga halvas korras. Aastatega on hallitus levinud igasse tuppa ja vohab jubedalt. Ei aita mitu korda tehtud remont ega tõrje. Ka ekspert on tunnistanud, et niiskus on juba seintes ja lahti saamiseks on vaja nr 1 parandada katus, nr 2 puurida igasse tuppa lisaventilatsioon, mis pole üldsegi soodne. Korteriühistu on teadlik, toimunud on palju koosolekuid, kus ikka ja jälle on sama vastus: kortermajal on palju võlgnikke ja raha renoveerimiseks pole võtte. Iga aasta lubatakse midagi ette võtta, lubati ka rahastada kasvõi ventilatsioonid korteris. Aga ikka lõpuks leitakse uus vabandus. Probleem on kõige rohkem just meie korteril, ju see auk seal kõige suurem. Vanemad on vanad inimesed, üsna tagasihoidlikud. Ühistu naerab neid peaaegu et välja, et tuulutage tube. Hallitus on nii tugev, et kolib ka seinamaalidele ja mööblile ja laed on paksult hallitust täis. Samuti kannatab ka tervis väga, (krooniline köha, perearst kahtlustab astmat).
Mida saab võtta korteriomanik ette sellises olukorras? Kuhu pöörduda, terviseinspektsioon või linnavalitsus? Täiesti nõutud oleme.