Korteriomandiõigus

Tere
Elan 8 korteriga ahiküttega majas, kus on ka 2015. aasta algusest korteriühistu. Mis dokumendid tuleb korda ajada, et korrektselt lasta paigaldada õhksoojuspump?

Tere!
Elan kolmekorruselises majas, kus esmalt liigub soe üles ja siis jaotub alumistesse korteritesse. Minu korter asub esimesel korrusel ja nö. kõige kaugemas nurgas sooja liikumise suhtes. Külmade saabudes on toasoe kukkunud +10le kraadile. Maja osades korterites on ka kuuldavasti süsteemi muudetud, et rohkem sooja saada.
Käesoleva aasta sügisel on plaanis küttesüsteemi tasakaalustamine ning parandus, hiljem maja soojustamine. Remondiraha loomulikult maksan aga kas ma olen kohustatud maksma küttearvet kui hetkel ei ole korteris võimalik seeski elada?
Lisa kütteseadme kasutamisest tuleneva suurema elektriarve korvamist korteriühistu poolt loota ei tasu kuna ka eelmainitud küttesüsteemi tasakaalustamine ja remont ei ole kindel just kehva finantsolukorra tõttu.

Ette tänades

Minu elutoast jooksevad läbi teise korteri veetorustik. Aga ma ei soovi seda oma elutuppa. Nad võivad ju need mujalt viia. Kas mul on õigus need torud sulgeda, kui ma olen neid teavitanud? Ja siis, kui minul oli korter ostetud, tehti mulle auk lakke ja pandi wc toru elutuppa, ilma minu nõusolekuta. Kas mul on õigus see ka sulgeda. Kuigi kelle korteritest need tulevad, ütlevad, et nemad ostsid korterid koos torustikega. Minu elutoas ei pea olema sellised asjad. Mind häirivad need.

Tere
Korteriühistus on 20 korteriomanikku. Juhatusse taheti valida 13 liiget. Kuidas on sel juhul tagatu üldkoosoleku ülimuslikkus, kui üldkoosolekul viibib näiteks 10 juhatuse ja 1 lihtliige?

Tere,
Kas korteri ostnud osaühingul on õigus rajada korterisse, mitmeboksiline hostel tüüpi, majutusasutus ilma korteris toimuvate ümberehituste kooskõlastamiseta ühistuga ja tegevusplaanidest teavitamiseta. Millised on teiste korteriühistu liikmete õigused ja võimalused soovimatu tegevuse lõpetamiseks? Kas ja kui palju kuulub sellise juhtumi puhul otsustusõigus ühistule ja selle teistele liikmetele? Ilmselgelt ei ole me sellise asjaga meie majas nõus, mil määral suudab seadus meid kaitsta?
Mida saame teha?

Ette tänades,

Tere!
Korteriühistu tahab võõrandada kaasomandis olevat ühisosa teisele KÜ liikmele. Võõrandatav osa oleks mõne m2 suurune koridor, mille abil saaks ostja enda korteriomandi reaalosa suurendada. Võimalik võõrandatav osa ei kahjusta teiste korteriomanike kaasomandi kasutamist ja valdamist (ala on peaaegu privatiseeritud ja uksega eraldatud, sestap keegi teine omanik seda ei kasuta). Miks KÜ tahab võõrandada? KÜ arutelu ja analüüsi tulemusena (mitmed ehituseksperdid on majale vaatluse teostanud ja oma hinnangu andnud), leidsime, et maja olulised osad ja kandvad konstruktsioonid on piisavalt halvas seisus ja need vajavad kohest renoveerimist (põrandad võivad korterites sisse kukkuda). Kuna KÜ-l on raskusi renoveerimistööde finantseerimisega (pank ei anna laenu, maja kindlustada ei saa, maja pole muinsuskaitse all), on ainus võimalus võõrandada kaasomandist osa. Saadud tuluga finantseeriksime parendustöid, et ennetada võimalikke raskeid tagajärgi. Võõrandamisega on üks halb lugu - nimelt pole üks omanik nõus sellise tehinguga ja tänasel päeval seisab kogu progress ühe isiku taga (4 omanikku nõus ja 1 vastu), kes takistab kaasomandi hooldus- ja parendustööde teostamist oma seisukohaga.
Kas sellises olukorras on vajalik 100% kaasomanike nõusolekut või piisab 2/3-st?

Kortermajas elav isik tasub maja poolt esitatud arved ja osaleb üldkoosolekutel. Kas temal on otsene hääleõigus üldkoosoleku otsuste tegemisel või peab selleks olema luba või volitus korteri tegelikult omanikult?

Kortermajas on osadel korteritel panipaigad ja korterid kellele panipaiku ei jätkunud, saavad kasutada rataste hoiustamiseks jalgratta hoidlat. Üldkoosolekul võeti vastu otsus, et iga eluruumina kasutatava korteriomandi kohta on lubatud hoiustada üks jalgratas. Jalgratta hoidlat on õigus kasutada ainult neil korteritel, kellele panipaika ei kuulu.
Kas üldkoosolekul on õigus hääletada neil korteriomanikel jalgratta hoidla kasutamise kohta, kellel on olemas panipaik?

Ühistus on omanikuta korter, millel lasub korralik võlgnevus.
Omanikuta korteri olukorra on tinginud ettevõtte kustutamine äriregistrist (sundlõpetamine, üle 2 aasta tagasi) ning kustutatud ettevõtte omanik on olukorraga kursis aga ei suvatse probleemi lahendamiseks mitte midagi ette võtta.
Kuidas ja kellelt saaks võlgnevuse sisse nõuda? Ning kuidas saaks korterile omanikud tekitada?

Korteriühistu on paigaldanud trepikoja varikatusele küttesoojuspumbad, minu korter asub nende kõrval ning nende pidev ööpäevaringne töötamine on häiriv. Korteriühistu juhatus palvetele paigutada need aparaadid sobivamasse kohta või nende töötamise lõpetamisele ei reageeri. Kas korteriühistul on veel mingeid muid õigusi, mis annavad neile loa selliste asjade tegemiseks, kui nad ei ole küsinud ja saanud luba korteriomanikult?