Korteriomandiõigus

Meil on 12 korteriga ühistu. Ühes korteris võtab omanik vastu kliente, keegi ei tea, kas teeb seda ametlikult või mitte. Tegeleb kosmeetikaga. Trepikoda ei pese, kas peab ta luba küsima ka ühistu liikmetelt, et ta korteris kliente vastu võtab?

Elan 1923 a. ehitatud maja teisel korrusel. Selle kahele korrusele ehitati umbes 10 aastat tagasi peale kolmas korrus. Aeg ajalt juhtub, et kui kolmanda korruse elanik köögis nõusid peseb, hakkab minu magamistoas mööda lambijuhet ja puidust laeplaatide pragudest vett alla sadama. On nii mõnelgi korral torumehed kutsutud ja viimasel korral tuvastati ka kaameraga torudes surkides probleem - kolmanda korruse põranda all olev lahtine toru ots, mis oli sinna jäetud nõudepesumasina jaoks. Nüüd on nii, kui 3. korruse elanike äravoolutoru ummistub, voolab vesi kuidagi sinna nõudepesumasina jaoks mõeldud torusse, mille ots ei vii kuhugi, ehk on lihtsalt seal põranda sees avatult. Et olukord lahenduse saaks, peaks 3. korruse elanike köögi ja selle põranda laiali lammutama, mida nemad aga muidugi teha ei taha. Iga kord on probleem saanud ajutise lahenduse ehk siis on lihtsalt käesolevate vahenditega ummistus likvideeritud. Mina siis pean olema kodus valmis iga hetk jälle ämbritega ja rätikutega mööda tube ringi jooksma, et päästa põrand, lamp, voodi ja vaibad kõige suurematest kahjustustest. Tegin ka naabrile selgeks, et enam ma asja nii ei jäta ja järgmist korda ootama ei jää. Tema aga pakkus lahenduseks torusiiliga ummistuse likvideerimist ning siis järgmisel päeval testimist ning kui siis enam ei paista vett alla sadavat, siis jätab tema arvatavasti asja jälle sinnapaika. Kelle poole peaksin pöörduma, kui korteriomanik probleemi lõpliku lahendamise vastu huvi ei tunne? Kas köögi ja selle põranda lahti võtmise ja torustiku probleemi lahendamise ning siis selle renoveerimise eest maksab korteriühistu või korteriomanik?
Tänan

Meil on 10 korteriga 2-korruseline elumaja. Teise korruse korteritel on katuseterrassid, mis on eraldatud piiretega juba ehitaja poolt. Esimese korruse korterite juurde on ehitatud terrassid, mis ei ole piiretega piiratud. Hoone juurde kuulub parkimisplats ja roheline õueala (suur muruplats). Kerkinud on probleemiks, et osad omanikud soovivad kujundada oma terrassi osa ja see jälle ei meeldi mõnele teisele korteriomanikule.
- Vaja oleks teada, et kuigi lepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?
- Kas see tähendab, et ükski korteriomanik ei tohi ilma teiste korteriomanike nõusolekuta midagi teha – paigaldada mööblit, grilli, taimi jne.?
- Kas peab olema kõikide korteriomanike nõusolek või üle poolte?
Korteriostu lepingus on:
Lepingu esemeks on Kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osa maatükist ja ehitise sellest osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana Hoone X. korrusel paiknev eluruum (korter) nr X, üldpinnaga ligilähedaselt X m², milline on käesoleva lepingu lisaks oleval X. korruse plaanil tähistatud nr-ga X. Lepingu eseme igakordse omaniku ainukasutusse jääb korteriga ehituslikult ühendatud rõdu, üldpinnaga ligilähedaselt X m², käesoleva lepingu lisaks oleval katusekorruse plaanil „Katuseterrass X“ tähistatud osa katuseterrassist, üldpinnaga ligilähedaselt X m² ning käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil nr-tega X tähistatud parkimiskohad.

Korteriühistu andis meie korteriomandi kohtusse, kuna olevat kroonilised üürivõlglased. Oleme omanud korteriomandit aastast 1996, on olnud paremaid ja halvemaid päevi, on oldud ka mõnekuuse üürivõlaga, kuid siiani on kõik makstud ja minu meelest üürilepingul ka punkt viivis. Kohtusse anti kahekuuse võlaga, mis kohtupäevaks oli makstud. Kohtus oli kohal vaid minu abikaasa, ise viibisin välismaal, kohtuotsus tehti siiski - müüa korteriomand 6 kuu jooksul. Kas kohtul oli õigus teha kohtuotsus kaasomandi suhtes ühe osapoole puudumisel? Kas on mingeid võimalusi säilitada meie kodu, peale selle, et kirjutan korteri mingi sugulase-tuttava nimele ja elan üürilisena edasi? Tänud ette!

Korteriühistule kuulub väike ruum prügišahti kõrval, kus oleks hea hoida koristusvahendeid. Kahjuks on ruum suletud tabalukuga juba eelmise juhatuse ajal, täpset kasutajat keegi ei tea, kuid arvatakse, et majast keegi hoiab oma isiklikke asju seal. Kas KÜ juhatusel või haldusfirmal on õigus tellida luku eemaldamine ilma eelnevalt infostendil teavitamata ning võtta ruum oma valdusesse?

Väikeses 8 korteriga puumajas soovib ühistu juhatus võtta laenu pööningu soojustamiseks ja tulevikus 2. korruse väljaehitamiseks. Minul pole mingit huvi 2. korruse väljaehitamise vastu, kuna ostetud korter on optimaalse suurusega ja lisatuba 2. korrusel tekitaks mulle juurde vaid kulutusi laenu näol ja hilisemaid kohustusi selle kütmise näol. Kas võin tugineda Korteriomandiseaduse §13 (3)-le, mis ütleb:
„Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud“? 2. korruse väljaehitamine ei ole kahtlemata korrashoiuks vajalik kulutus!

Tere!
Soovin teada, et kui õhksoojuspump on paigaldatud rõdule jalgadele, mitte kinnitatud fasaadi külge (toru on läbi viidud vanast ventilatsiooniavast seega ise mingit auku teinud pole), kas siis peab siiski KOV luba küsima.
Majas on 24 korterit, 12 neist väidavad, et see segab neid, kuigi lähinaabreid ei häiri. Ostsime turu kõige vaiksema õhksoojuspumba. Kuidas teha kindlaks, et see müra on piisav, sest mingit müra on ju naabritel kohustus taluda.

Tere,
KÜ-l on leping juriidilisi teenuseid osutava firmaga nii, et korteriomanike võlgnevustega tegeleb see firma. Varasematel aegadel lisasime võlgnevust omavale korteriomaniku kommunaalkulude arvele ka tema võla menetluse kulud. Mingil ajal hakkas KÜ raamatupidamist tegema raamatupidamisteenuseid osutav firma, kes enam ei lisanud menetluskulu võlgniku kommunaalkulu arvele. Nad väidavad, et menetluskulu sissenõudmisega saab tegelda alles siis, kui asi on jõudnud kohtusse. Kuidas on seadusandlikult õige toimida võlas oleva korteriomaniku menetluskulude sissenõudmisega? Milline seadusandlus seda reguleerib?
Ette tänades

Tere
Enne renoveerimistööde algust toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati:
Renoveerimistööde (sh renoveerimisega kaasnevate projekteerimis - ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks taotleda ...pangast laenu maksimaalselt summas 650 000 eurot ja volitada juhatust sõlmima pangaga vastav laenuleping.
Taotleda võetava laenu tagatiseks Sihtasutuselt KredEx laenukäendust maksimaalses ulatuses ning volitada juhatust sõlmima vastav käendusleping.
Et saada KredExi toetust 40%-i ulatuses, suurenes renoveerimitööde maksumus 690 000 eurole. Pool aastat hiljem on renoveerimise maksumus juba 710 000 eurot ja väidetavalt lisandub sellele veel ligikaudu 5 000 eurot. Ei renoveerimistööde ajal ega ka –järel pole korteriühistu juhatus ühelgi üldkoosolekul maininud, et esialgset maksimaalset lubatud summat on ületatud 10% võrra. Kas korteriühistu juhatusel on õigus üksi otsustada (ilma korteriühistu liikmeid informeerimata) ehitustööde kallinemisest sellises mahus? Kas korteriühistu juhatus on käitunud antud olukorras korrektselt?
Juhul kui on eksitud siis palun nõuandeid kuidas edasi.

Tänud vastuse eest

Möödunud aasta lõpus loodi 6 korteriga majas ühistu. 4 liiget olid kohal ja võtsid vastu otsuse maksta remondifondi igakuiselt 1 euro m2 pealt. Nüüd, kui maksmise aeg käes, leiab üks ka neist, et summa on liiga suur ja hetkel on seis, et 3 korterit on selle summa maksmise poolt, 3 vastu. Kas nüüd koosolekul saavad need 3, kes vastu on, nõuda summa vähendamist? Kui hääled jagunevad pooleks, kuidas siis peab otsustama?​