Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis kulusid peaks maksma üürnik ja mida peab maksma korteri omanik?27.05.2016

Olen üürnik ja elan koos mehega üürikorteris. Maksud kõik õigeaegselt makstud. Korraga tuleb arve, kus sees remondifondi kulu ja öeldakse, et teil on kokkulepe maksta. Meil pole mingit kokkulepet olnud. Oleme sees elanud 5 kuud ja 7 kuupärast lõpeb leping. Kas mina pean kinni maksma maja juhtmete vahetamise, sauna remondi jne. Kas remondifond pole mitte omaniku maksta, tema saab ju tulu sellest. Mida siis maksab üürnik ja millised kohustused on korteri omanikul?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, see, millised korteriomandiga seotud kulud sisalduvad üürihinnas, ning milliste eest tuleb tasuda täiendavalt, tuleb kokku leppida üürilepingus. Sealjuures tuleb eeldada, et need kulud, mida üürileping ei nimeta, kannab üürileandja so need sisalduvad üürihinnas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kui kaua võib aega võtta kaasomandi võõrandamine?25.05.2016

KÜ tahab võõrandada kaasomandis olevat mõttelist osa ühele KÜ liikmele. Üks KÜ liige ei ole tehinguga nõus ja KÜ peab kohtus tema JAH sõna nõudma, peale mida saab notari juures tehingu kinnitada. Tehingu väärtuseks on ~7 000 eurot, mille kulutab KÜ maja heakorra parendamiseks.
Kui palju võib selline protsess aega võtta ning millised on kulud?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, riigilõivu tuleb nõusoleku saamiseks esitatava hagiavalduse eest maksta 300 eurot. Õigusabiteenuse kulude osas ei saa ma kahjuks konkreetset summat nimetada kuna teenuse hind sõltub selle osutaja hinnakirjast. Siiski tuleks eeldada, et kulu ületab mitmekordselt riigilõivu summat.
Ka kohtumenetluse pikkus sõltub eelkõige selle osaliste- ning vaidluse all olevate asjaolude keerukusest. See võib läbi olla ühe aastaga, kuid asja vaatavad läbi kõik kohtuastmed, siis võib kohtumenetluse aeg olla kordades pikem.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Miks peab korteriomanik maksma võrguettevõtjale neile kuuluva arvesti hooldamise eest?20.05.2016

Tere
Elektriarvestid kuuluvad võrguettevõtjale. Korteriomanikud maksavad iga kuu arvesti hooldustasu? Miks peab maksma võrguettevõtjale neile kuuluva asja hooldamise eest? Arusaamatu on ka see, mida see igakuine hooldus tähendab?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimuses viidatud arvesti arvesti hooldustasu saab võrguettevõtja nõuda vastava lepingu olemasolul. Soovitan Teil küsida võrguettevõtjalt arve esitamise alust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas kaasomandi jagamise algatamise nõutud 2/3 arvestamise aluseks võetakse korteriomanike või korteriomandite arv?20.05.2016

Majas on 10 korterit, sealjuures 11 korteriomanikku (üks korteriomand on kahe isiku poolt kaasomandis 50/50 osas). Pööningud on kõigi korteriomanike kaasomandis.
Kas kaasomandi jagamise kohtulikuks algatamiseks nõutava 2/3 (ehk 67%) korteriomanike arv võetakse korteriomanike arvu või korteriomandite arvu järgi?
Esimesel juhul, korteriomanike arvu järgi oleks 11 kokku, nendest 8 peaksid nõus olema.
Teisel juhul kui võetakse korteriomandite arvu järgi, siis piisab 7-st.
Kumb on õige loogika?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm lõige 2 punkt 2 järgi tuleks arvestada küll kõiki korteriomanikke, kuid kaasomandis oleva korteri mõlemat kaasomanikku siiski eraldi korteriomanikena arvesse võtta ei saa.
Nendevaheline korteriomandit puudutav (sise)suhe on reguleeritud asjaõigusseaduse paragrahv 72 lg-s 2, mille kohaselt tuleb korteri kaasomanikel teha korteriomandi kaasomandi jagamise küsimuses kõigepealt nö sisesuhte otsus, mille järel annavad nad korteriomanike koosolekul ühe vastu või poolthääle.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui naabri korterist tulev ebameeldiv hais häirib tõsiselt?17.05.2016

Tervist
Mure on selline, et samal korrusel elav naaber on vanainimene, kes enam endaga hakkama ei saa ning sellest tulenevalt täidab trepikoja läbi naabri ukse imbuv väga tugev fekaali hais. Hiljuti on olukorrad muutunud nii hulluks, et hais hakkab ka läbi ukse minu korterisse levima. Tean, et aeg-ajalt külastab tädi ka hooldaja, kes on maininud, et hooldekodusse tädi minema ei nõustu, samuti on kasutu üritada naabriga rääkida, kuna ta lihtsalt ei kuule uksekella. Kuna probleem on kestnud juba paar aastat, siis tahaks teada, kuhu sellise probleemiga pöörduma peaks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, probleemi lahendamisesse tuleb kaasata kaaskorteriomanikud või korteriühistu. Mõlema üldkoosoleku otsuse alusel on võimalik algatada korteriomandi naaberkorteri võõrandamine korteriomandiseaduse paragrahv 14 lõige 2 punktide 1 ja 3 alusel.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui alumistelt naabritelt imbub minu korterisse kogu aega suitsu ja ta ignoreerib minu probleemi?13.05.2016

Tere! Mul on probleem alumiste asotsiaalsete eluviisidega naabritega, kes pidevalt suitsetavad. Seetõttu on päevasel ajal minu korteris tugev suitsuhais. Maja on ehitatud 50-ndatel, korterite vahel on puupõrandad (suits tuleb läbi põranda) ja oletan, et alumistel naabritel puudub ka korralik ventilatsioon. Olen püüdnud naabritega korduvalt rääkida ja ka küsimust mitu korda korteriühistu koosolekul tõstatada. Igal korral on tulemuseks nädal aega puhast õhku, kuid siis jätkub suitsetamine vanaviisi. Ei suuda enam seda olukorda välja kannatada ja tahaks oma kodus puhast õhku. Mida annab teha? Aitäh ette abi eest.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Teile võib olla abi korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg-st 1, mis ütleb, et, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Eelnimetatud nõude vastuvõtmine toimub korteriomanike üldkoosolekul lihthäälteenamuse alusel.

Korteri võõrandamisnõude esitamise aluseks saaks olla omakorda KOS § 11 lg 1 p 1 nimetatud kohustuse rikkumine alumise korteriomaniku poolt. Viidatud seadusesäte ütleb, et korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas majavanem võib ainuisikuliselt tellida teenuseid, kui kortermaja hallatakse nö. ühise tegutsemise lepingu alusel?13.05.2016

Meie kortermaja hallatakse nö. ühise tegutsemise lepingu alusel ja on olemas majavanem. Kas majavanem võib ainuisikuliselt ilma teistelt küsimata tellida teenuse ja lasta remontida üldkasutatavad trepikojad raha eest, mis on kogutud korteriomanikelt nö. "maja fondi".

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui kortermajas ei ole korteriühistut asutatud, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriomandiseaduse sätete alusel. Eelnimetatud sätete kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (KOS § 15 lg 1).
Trepikoja remontimise otsuse näol on tegu kaasomandi eseme tavapärase majandamise küsimusega (KOS § 15 lg 6 p 2), mida saavad korteriomanikud otsustada häälteenamise alusel (KOS § 15 lg 3). Seega juhul, kui trepikoja remondi otsust ei ole korteriomanike poolt vastu võetud, siis ei tohi ka nende ühiseid vahendeid trepikoja remondiks kasutada.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas elektriarvesti maksumus koos paigaldusega on korteriühistu kulu või korteriomaniku kulu? 13.05.2016

Tere.
Mitmes korteris tuli välja vahetada vanad elektriarvestid ja ka korterisisesed automaatkaitsmed.
Minu küsimus on, et kas elektriarvesti maksumus koos paigaldusega on korteriühistu kulu või korteriomaniku kulu? Kas automaatkaitsmete vahetus on korteriühistu kulu? Kellelgi ühistu liikmetest ei ole elektrimüüjaga lepingut. Arve elektri eest esitab korteriühistu ja ühistu liikmed tasuvad elektri eest korteriühistule.
Ette tänades vastuse eest,

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, vastus sõltub sellest, kas elektrisüsteemi näol on tegu korteriomandi kaasomandi esemega või -reaalosaga, kuna korteriühistuseaduse § 2 lg 1 järgi on korteriühistu kohustatud hoolt kandma üksnes kaasomandi eseme eest.
Korterimandiseaduse § 1 lg 2 ja § 2 lg 2 järgi kuulub korteriomandi kaasomandi eseme hulka ohutuse tagamiseks (sh automaatkaitsmed) või korteriomanike ühiseks kasutamiseks (sh vooluarvestid) vajalikud seadmed.
Eeltoodust tulenevalt kuulub korterisiseste automaatkaitsmete ja voolumõõtja vahetus korteriühistu vastutusalasse, mistõttu tuleb eeldada, et nende vahetamise seotud kulud kannab korteriühistu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas saaksid majaelanikud korraldada audiitori järelvalve, kui KÜ esimees sellest keeldub?10.05.2016

Tere.
Sooviks väheke nõu, kuidas peaks toimima majaelanikud? Asi nimelt selles, et meil toimus KÜ üldkoosolek, kus teemaks oli audiitori kutsumine. Ühistu esimees keeldus sellest kategooriliselt, väites, et ühistul pole seda vaja. Ka aasta majandusaruande koostamine käis ainuisikuliselt ühistu esimehe tuttava raamatupidaja kaudu. Samuti puudub ka ühistul revisjonikomisjon, mille moodustamiseks ta väga põhjust ei näe. Samuti ei meeldi ühistu esimehele inimesed, kes sellesse komisjoni valitud saaksid, kuna teab, et inimesed nõuavad väljaspoolt revidendi arvamust. Paar päeva peale üldkoosoleku toimumist helistas esimehe abikaasa ja selgitas nö olukorda, et kui survestamine audiitori näol jätkub, hakkab tema nõudma 4 korteri keskkütte taastamist kohtu kaudu. 3 korterit neist on välja lõigatud enne ühistu loomist, 1 ühistu loomise ajal.
Siit ka minu küsimused:
1. Kuidas saaksid majaelanikud korraldada audiitori järelvalve, kui KÜ esimees sellest keeldub?
2. Mille alusel on õigus kohtusse pöörduda keskkütte taastamiseks, kui korterit köetakse ja naabritel puuduvad kaebused?
Ette tänades,
majalelanik

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 34 kohaselt teostab korteriühistu majandustegevuse ja teiste organite üle järelvalvet korteriühistu üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli, kellel on õigus tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega.

Keskütte taastamise nõudega on korteriühistul või korteriomanikul õigus kohtusse pöörduda juhul, kui kesküttesüsteemist on eraldutud ilma korteriomanike kokkuleppeta (vt KOS par 16 lg 1) ning küttesüsteemist eraldumisega on kahjustatud teiste korteriomanike huve (vt KOS par 11 lg 1 p1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas valitud isik on kohustatud olema korteriühistu uus esimees, kui ta ise seda ei soovi?05.05.2016

Tere
Ühistu esimees korraldas koosoleku, kus teatas, et lahkub oma tööpostilt (ühistu esimees) ning tegi hääletuse, kes võiks saada järgmiseks esimeheks. Küsimus järgmine: kas koosolekul toimunud korteri omanike häälte põhjal on valitud isik kohustatud olema uus esimees, kuigi ta ise seda ei soovi?

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse § 28 lõige 1 kohaselt on isiku juhatuse liikmeks määramiseks vajalik saada tema nõusolek. Eeltoodust lähtudes ei saa kedagi tema tahte vastaselt juhatuse liikmeks (esimeheks) valida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ