Korteriomandiõigus

Kortermaja keldrisse on omavoliliselt juurde ehitatud keldribokse, osad nendest on ehitatud ruumidesse, kus asuvad juurdepääsud torustikele ega ole selleks ette nähtud. Maja on aastast 1980 ning ka sellest ajast on hakatud paljusid trepialuseid ja majandusruume omaks pidama, uksed ees ja sisse ei saa. Tarbitakse ka ühistu elektrit. Kuidas need ruumid delikaatselt tagasi üldkasutusse saada? Või mida teha, et elanikud oleksid rahul, sest üks kodanik peab lausa töökoda seal.
Kust leian selle kohta seaduse?

Tere
Kas tavaline välja prinditud mitte allkirjastatud e-kiri on kehtiv lihtkirjalik volikiri KÜ üldkoosolekul? Kõnealune volikiri on saadetud populaarse e-postiteenuse (yahoo.com) kaudu. Käsitsi või digitaalselt allkirjastatud see pole, sest tegu ei ole manusena edastatud dokumendiga. Saatja e-postiaadress on nn kasutajanimi, mitte ühegi selle maja korteriomaniku nimi.

Tänan

Tere jälle!
Meie majas omab linn vähemalt 10 nn. sotsiaalkorterit, mille asukad vahetuvad üsna tihti ja nad on tülikad, sest ei hoia puhtust, lärmavad ja majaelanikud leiavad, et ilma nendeta oleks elu majas rahulikum. Kas on ühistul mingit seaduslikku hooba, millega mõjutada linnavalitsust, et see need korterid maha müüks ja sedasorti sotsiaalhoolekande meie juures ära lõpetaks? Ma muidugi tean, et linn ei plaani ehitada sotsiaalmaju ja püüabki oma probleem ülalpooltoodud viisil lahendada. Lugupidamisega

Tere! Meie korteriühistul on mure korteriga, mis kuulub kaasomandisse, 1/2 kaasomandist kuulub kinnistusraamatu andmetel ikka 2005.a. surnud isikule, teine 1/2 tasub oma poole arveid (raamatupidaja koostab mõlemale eraldi arved) ja elab korteris. Surnud isiku nn. 1/2 osal elab keegi kolmas isik (korteri täpset jaotust kahjuks ei tea, samas sissekäik on üks ja võib eeldada, et tegemist kaasomanikule tuttava isikuga). Sisse kirjutatud on antud korterisse makseid tasuv kaasomanik ja kolmandad isikud. Eelmine KÜ juhatus sai vahepeal inkasso abil võlga sisse nõutud, kuid praeguse hetkega ikkagi võlg kasvab. Probleem ka selles, et surnud isiku pärijast poeg on välismaal, teda pole õnnestunud kätte saada, eesti.ee andmetel on surnud isiku all "pärimisasja toimiku avamine", kirjutasime ka pärimisasjaga tegelevale notarile, kes väitis, et pärijat ei saa kätte ning pärimisasja pole üle võetud, samas saime aru, et avaldus on vist kunagi sisse antud. Jurist väitis, et peaksime saama pärijaga ühendust, kas me aga ei või võlga sisse nõuda teiselt kaasomanikult? Oleme pakkunud kaasomanikule maksegraafikut võla tasumiseks, üks makse teostati, aga sinna see jäi. Kuidas peaksime käituma? Kas võime hakata koostama terve korteri eest arveid kaasomanikule ning kuidas saaksime võla sisse nõuda?

Tere,
Selgus, et elukaaslase korter, mis on ostetud laenuga, on kaasomandis tema eelmise partneriga. Laenulepingus teda sees pole. Laenu tagatises on eelneva elukaaslase ema korter. Notariaalselt on ta kaasomanik. Kas seadusest tulenevalt on tal korteri kulude katmiseks kohustus? Millised kulud sinna alla kuuluvad? Kas neid on õigus välja nõuda ka tagasiulatuvalt? Hetkel pole kaasomanik üle kolme aasta makseid tasunud ega korteri vastu huvi tundnud. Kuidas edasi käituda?
Tänud

Tere
1.Meie KÜ koosneb kolmest kinnistust: 12. krt., 18 krt. elamust ja katlamajast. Igale korteriomanikule kuulub katlamajast 1/30 kaasomandist. Kui nüüd tahab KÜ moodustada iga maja eraldi KÜ, millised on võimalused katlamajaga?
2. Kas juhatuse liikmel on õigus end taandada juhatusest enne tähtaja lõppemist.
Tänan

Linna omanduses olevas korteris elab ratastoolis olev mees. Nüüd tahab linn ehitada koridori invatõstuki. Ühistu juhatus on pakkunud linnale teist võimalust (ehitada korteri rõduni kaldtee ja teha sealt sissepääs korterisse). Linnaarhitekt leidis, et see rikub maja välimust. Kas on võimalik ühistul järgides seadusi midagi ette võtta, et leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus ehk kas on seaduslikku alust millega ühistu saaks mõjutada linnavalitsust.

Tere,
Probleem korterisse paigaldatud põrandakütte ja ventilatsiooniga.
Korterisse oli paigaldatud üleeelmise omaniku poolt põrandaküte kööki ja vannituppa (seinal olev radiaator viidud põranda alla). Kuna ühistul plaan küttesüsteemi tasakaalustada, nõuavad, et pean küttesüsteemi algse seisu taastama ja senise süsteemi välja lõhkuma. Lisaks seoses fassaadi soojustamisega pandi kinni köögi ventilatsiooni ava. Seoses sellega pean terve köögi ümber ehitama kuna teine ava, mis korstnasse läheb, on teisel pool tuba. Tean, et neid ehitusi ei ole kooskõlastatud korteriühistuga, kuid neil muudatustel on lastud olla juba aastaid ja ühistu esimees oli nendest teadlik. Sooviks teada, kas mul on võimalus kuidagi neid suuri kulutusi ära hoida või vähendada, kuna ei ole ise neid paigaldanud ja ostes korterit ei tehtud nendest muudatustest juttu.
Ette tänades

Kaheksa boksiga ridaelamu mõned omanikud soovivad oma välistrepile paigaldada käsipuu. Kas selleks on vajalik a) teiste ühistuliikmete nõusolek, b) projekt, c) kooskõlastus linnavalitsusega?
Kas ehitustöö peab tingimata toimuma kõigil boksidel või võivad selle teha ka vaid osad omanikud (kes käsipuud vajalikuks peavad)?
Kuidas toimida aga siis, kui soovitaks akende vahetamisel kasutada teistest erinevat ruudujaotust? Ehitada trepi kohale varikatus? Vahetada ühiselt välja boksidevahelised telliskivimüürid (teisest materjalist konstruktsioonide vastu)?

Korteriühistu tüüppõhikirjas on punkt:
7.7.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest.
ja
7.7.1.4 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget.
aga meie ühistus on põhikirja muudetud nii ... üldkoosolek on õigustatud vastu võtma otsuseid olenematta koosolekul osalevate liikmete arvust (seda juba koosoleku esmasel kokkukutsumisel).
Minu küsimus on: Kas selline muudatus põhikirjas on seadusega kooskõlas? Siin saab tekkida olukord, kus üldkoosoleku sildi all saab ainuisikuliselt võtta ühistule suuri kohustusi.