Korteriomandiõigus

Tere,
KÜ juhatus 3 liikmeline, reaalselt tegeleb asjaga üks inimene, üks stabiilselt välismaal ja üks on lihtsalt "keha". Revisjonikomisjoni ei ole valitud ja revideerimist pole teostatud. KÜ-l käsil suur tervikrenoveerimise projekt. Infot juhatuse poolt ei edastata. Põhimõtteliselt tegeleb asjaga üks juhatuse liige ainuisikuliselt, olles samal ajal veel ka Kredexi tehniline konsultant. KÜ-l puudub igasugune ülevaade asjade käigust, sõlmitud lepingutest jms. Esitatud on ainult osaline eelprojekt. Kuidas saab KÜ juhatuse tegevuse revisjoni algatada? Lisan, et majas pole sellise taustaga inimesi, kes suudaks läbi närida juriidilisest ja raamatupidamislikust infost. Ehk kas ja kust on võimalik sellisel juhul abi saada?
Teine küsimus: KÜ liikmena esitasin üle kuu aja tagasi kirjaliku soovi KÜ juhatusele tutvuda viimase 4 aasta üldkoosoleku protokollidega. Mulle ei ole midagi vastatud. KÜ-s puudub revisjonikomisjon, mille kaudu saaksin nende dokumentidega tutvumist nõuda. Kas siis on järgmine samm kohtu kaudu?
Kolmas: Kuidas tuvastada koosoleku päevakorra ja üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastavust, kui nii koosoleku kutse koos päevakorraga ja üldkoosoleku otsused edastatakse ainult teadetetahvli kaudu?

Tere!
Korteriühistu üldkoosolekul valiti juhatuse esimees ja revident, kuid nad on isa ja poeg, kas see on lubatud? Mittetulundusühinguseaduses kahjuks sellest pole midagi kirjas.

2018 jõustuva uue korteriühistuseadusega saab ühistu tagada nõude korteriomaniku vastu (esimesel järjekorras) pandiõigusega. Kas padiõigus rakendub alates 01.01.2018 tekkivate võlgadega või saab pandiõigust kasutada ka juba varem tekkinud võlgade osas?

Tere!

Elan 18-korteriga majas, kus on keskküte. Kolm korterit selles majas on omal küttel, kaasaarvatud minu oma. Minu korter on omaküttel enne korteriühistu moodustamist ja mul on teiste korterite omanike allkirjadega paber, et nad on sellega nõus.Tänaseks on moodustatud korteriühistu. Plaanis on kogu maja renoveerimine ja haldaja andis teada, et peame minema tagasi keskküttele. Minu küsimus on, et kui mul on olemas teiste korteriomanike nõusolek ja oma küte on pandud enne KÜ moodustamist, kas ma siis ikka pean minema ühisküttele? Ja kas teised majaelanikud, kes enne olid nõus ja andsid minu paberile allkirja, et olen omal küttel, saavad nüüd näiteks KÜ koosolekul hääletada selle poolt, et ma siiski liituksin keskküttega?

Tere!
Kortermajas ei ole loodud korteriühistut. Omanike üldkoosolek võttis vastu otsuse, mille kohaselt radiaatorite vahetamise kulu tasutakse vastavalt iga korteriomandi reaalsele kulule. Kas selline otsus on õiguspärane ja vettpidav? Mida tähendab selles kontekstis korteriomandi seaduse § 13 lõikel 1? Ehk kas on vajalik kõikide omanike kokkulepe või piisab enamuse otsusest?

Tere
Meie majas on leping haldusfirmaga (ühistu puudub) ja alates 2017a jaanuarist vahetasime haldusfirmat. Eelmine haldusfirma keeldub meile (uue haldusfirma kontole) kandmast meie maja remondifondi raha, sest meil on majas üks võlglane. Nende põhjendus on, et enne remondifondi ei kanta üle uuele firmale, kui elanik on oma võla tasunud. Kas sellisel teol on õiguslikku alust?
Uue haldajaga olema saanud kokkuleppele, et vana firma võiks kanda üle remondiraha miinus elaniku võlg ja siis võlg kanduks automaatselt üle uuele haldusfirmale. Kuid eelnev firma ei ole sellega nõus ja on hoidnud meie raha kinni nüüd juba üle 3 kuu.
Kas on mingid võimalused, see raha eelmiselt haldusfirmalt kätte saada, sest pole teada millal võlglasel õnnestub oma võlad tasuda?

Tere! Umbes kümme või rohkem aastat tagasi tekitasid 6-korterilise maja 2 elanikku omale ühismaa peale metallgaraažid (siis majas korteriühistu puudus). Need inimesed ei ela selles majas juba ammu ning kuna garaažid seisid tühjana, hakkasid teised neid kasutama. Nüüd nõuab ühistu, et kasutajad lammutaksid garaažid, utiliseeriksid need ning taastaksid haljasala, vastasel juhul lisatakse nende tööde maksumus kasutajate halduskulu arvele. Kas ühistul on selleks õigus või saaks ta nõuda ainult garaažide vabastamist ning teisaldamine ja haljasala taastamine peaksid toimuma kogu maja halduskulude arvelt?

Kuidas võtta korteriühisuse koosolekul vastu seaduslik laenu otsus ja saada pangast laenu? Korteriühisusse kuulub 12 korterit. Kui nt üldkoosolek on otsustusvõimeline esimesel korral ja pooled + 1 (7 korterit) hääletavad laenu poolt, siis kas ja mis tingimustel võivad paar korterit keelduda? Kas katuse renoveerimisest võidakse keelduda põhjendusel, et pole raha, kuigi parandamatus kahjustab maja? Kes otsustab, millised parandustööd on vältimatud? Millised renoveerimistööd võib otsustada häälteenamusega, millistel peab olema kõigi nõusolek? Kas need omanikud, kes pole nõus laenuga, peavad ise kohtusse pöörduma? Kuidas peaks korteriühisuse valitseja käituma, et kohtuteed vältida?

KÜS §15 prim 1 sätestab, et majandamiskulusid tuleb arvestada eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikiri viitab majandamiskulude arvestamisel seadusele. Kuidas aga tõlgendada eluruumi üldpinda? Korteri juurde kuulub terrass. Kinnistusraamatus on eraldi välja toodud eluruumi pind ja terrass, mis on mõlemad kajastatud korteriomandi mõttelise osa suuruses.
Näiteks
terrass: 20 ruutmeetrit;
eluruumi pind: 40 ruutmeetrit;
mõttelise osa suurus: 600/14 000.
Kui selles olukorras kanda majandamiskulusid seaduse järgi, kas siis tuleb kulusid kanda vaid eluruumi pinna pealt või kogu mõttelise osa pealt?

Tere! Soetatud elamispind, millel siis ise olen kaastaotleja ja mõlemad endise elukaaslasega omanikud. Tema soov, et koliksin vabatahtlikult välja ja kirjutaksin oma osa tema nimele. Sellele eluasemele seatud ka hüpoteek minu vanemate korter aga ei ole nõus ka seda hüpoteegi alt vabastama. Palun Teiepoolset lahendust.