Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas korteriomanikul on õigus näha korteriühistu pangakontol toimunud raha liikumist?11.02.2017
Majas on 4 korterit, moodustatud on ühistu, arvetega tegeleb raamatupidaja. Kokkuleppeliselt ühe korteri omanik on ühistu esimees, kes esitab näidud. Majandusaasta aruande kinnitavad esimees ja raamatupidaja, üldkoosolekut pole toimunud mitu aastat. Kas teisel omanikul on õigust nõuda pangakonto väljavõtet? Esimees kasutab ühistu nimel pangakaarti. Teised omanikud huvi ei ilmuta. Kui nüüd aru pärides esimees loobub oma ülesannetest, kas siis keegi teine lihtsalt võtab tema ülesanded üle või tuleb juhatuse uus esimees kusagil ka registreerida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega sh arvelduskonto väljavõttega. Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
Korteriühistu juhatuse liikmed valitakse korteriühistu üldkoosoleku poolt ning valitud liikmed tuleb registreerida mittetulundusühingute registris.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui korteriomanikule anti õigus osta maja pööning, kas siis see õigus kehtib ka korteri uue omaniku suhtes?10.02.2017
Tere
Korteriühistu otsustas üldkoosolekul võõrandada pööningu ühe korteriomaniku kasuks, otsuse poolt oli 100 % ühistu liikmetest. Peale üldkoosolekut müüs kõne all olev korteriomanik (äriühing) oma korteri ära ning uus omanik (äriühing) soovib samuti pööningu välja ehitada.
Kas sellisel juhul peab ühistu uuesti üldkoosolekul otsustama, et justnimelt uus omanik saab pööningu võõrandada? Või piisab vanast otsusest?
Suur tänu vastuse eest!
Korteriühistu otsustas üldkoosolekul võõrandada pööningu ühe korteriomaniku kasuks, otsuse poolt oli 100 % ühistu liikmetest. Peale üldkoosolekut müüs kõne all olev korteriomanik (äriühing) oma korteri ära ning uus omanik (äriühing) soovib samuti pööningu välja ehitada.
Kas sellisel juhul peab ühistu uuesti üldkoosolekul otsustama, et justnimelt uus omanik saab pööningu võõrandada? Või piisab vanast otsusest?
Suur tänu vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu võib kehtestada korra, et parklas on iga korteri kohta ainult üks parkimiskoht?08.02.2017
Tere! Korteriühistul on 36 korterit ja 23 parklakohta, ühtki numbriliselt kindlat parkimiskohta pole. Kas ühistul on õigus nõuda, et iga korteri kohta võib parkida ainult ühe auto? "Ühe auto" poliitika puhul oleks parklas 15 autot ja kohti jääks ka külalistele ehk neile, kel igapäevaselt autot pole. Kas piisab kui üldkoosolekul see otsus vastu võetakse vähemalt 50% + 1 häältega?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui juhatuse valimist üldkoosoleku päevakorras ei olnud, kas siis võib korraldada kohe uute liikmete valimist?07.02.2017
Tere. Viimasel üldkoosolekul soovisid paar juhatuse liiget tagasi astuda ning korraldati valimised uute juhatuse liikmete lisamiseks. Kui juhatuse valimist üldkoosoleku päevakorras kirjas ei olnud, kas siis võib korraldada kohe uute liikmete valimist või näiteks kogu juhatuse väljavahetamist või peab määrama uue üldkoosoleku toimumise aja?
Tean, et päevakorrapunkte saab lisada koosoleku alguses, kuid kas saab lisada ka punkte hääletamiseks?
Mis aja jooksul tuleks uued juhatuse liikmed registreerida äriregistris? Olen kuulnud, et juhatuse liikme õigused hakkavad kehtima kohe tema valituks osutumisel üldkoosolekul, kuid äriühingu nimel võib ta teha tehinguid kuni äriregistrist kustutamiseni (ei loe, et üldkoosoleku otsusega on juba juhatusest eemaldatud). Kas see vastab tõele?
Tean, et päevakorrapunkte saab lisada koosoleku alguses, kuid kas saab lisada ka punkte hääletamiseks?
Mis aja jooksul tuleks uued juhatuse liikmed registreerida äriregistris? Olen kuulnud, et juhatuse liikme õigused hakkavad kehtima kohe tema valituks osutumisel üldkoosolekul, kuid äriühingu nimel võib ta teha tehinguid kuni äriregistrist kustutamiseni (ei loe, et üldkoosoleku otsusega on juba juhatusest eemaldatud). Kas see vastab tõele?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Juhatuse liikmete vahetumisel tuleb uued juhatuse liikmed registrisse kanda viivitamata. Isikud, kelle volitused on lõppenud, ei tohi ühingu nimel tehinguid teha, sõltumata registriandmetest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kõik majaelanikud peavad tulema notarisse või on ka teisi võimalusi nõusoleku vormistamiseks, kui tahan korterit keldrisse laiendada?05.02.2017
Sooviksin oma korterit laiendada keldrikorrusele. Kas olen õigesti aru saanud, et kõigepealt on vaja projekteerimistingimusi, seejärel teha projekt, taotleda ehitusluba ja siis majaelanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kas kõik majaelanikud peavad tulema notarisse kohale või on nõusoleku sõlmimiseks ka teisi võimalusi?
Kas projekt tuleb teha kindlasti enne majaelanikelt nõusoleku saamist ja see on aluseks nõusoleku vormistamisel?
Kas allkirju nõusoleku kohta võib koguda projektile, olen kuulnud, et mõned on nii teinud?
Tänud vastamast!
Kas projekt tuleb teha kindlasti enne majaelanikelt nõusoleku saamist ja see on aluseks nõusoleku vormistamisel?
Kas allkirju nõusoleku kohta võib koguda projektile, olen kuulnud, et mõned on nii teinud?
Tänud vastamast!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lihtkirjaliku kooskõlastusega (projekti ja ehitusloa alusel) saab korteri andmeid muuta ehitusregistris, mille sissekanne ei ole aga kinnistusregistrile ja teistele korteriomanikele korteriandmete muutmise nõude esitamisel, siduv.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas korteriühistu tavaliige saab kontrollida, kas põhikirja on muudetud?05.02.2017
Tere. Sain alles hiljuti teada, et mitu aastat tagasi on muudetud meie KÜ põhikirja. Äriregistris www.rik.ee on üleval aga vanem põhikiri. Kas põhikirja muutes tuleb see mingis ametis registreerida ning kui jah, siis kuidas KÜ tavaliige seda kontrollida saab kui juhatuse käest infot ei saa? Kas äriregistris ei peaks üleval olema õige põhikiri?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Seega juhul, kui uus uus põhikiri on juhatuse poolt registrisse esitamata jäetud, kehtib endiselt nn vana põhikiri.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kaupluse asemel võib teha külaliskorterid ja kas teiste korterite omanikel on ikka ka mingi sõnaõigus?04.02.2017
Kauplus-elamus on viis korterit 250.6 m2 ja üks mitteeluruum 248.7 m2. Mitteeluruumi kasutusotstarve on kood 12319 kaubandushoone või kauplus. Külaliskorterid kattuvad eluruumi otstarbega Muu kolme või enama korteriga elamu 11222.
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Korteriomanikud said kaupluse pinna omanikult teate, et omanik tahab muuta kasutusotstarvet ja rajada mitteeluruumi külaliskorterid /5-6 apartementi/.
Omaniku väitel ei pea ta taotlema ehitusluba kuna ei muudeta välisilmet. Rekonstrueerimine toimub ruumi siseselt - rajatakse uus elektrisüsteem, küttesüsteem, vesi -kanalisatsioon, parkimis kohad jne.
Korteriomanikud on raske otsuse ees, osad korteriomanikud on selgelt muudatuse vastu. On ju märgitud elamu Merivälja südames (kõrval lasteaed ja läheduses kool) ja 56 aastat tegutsenud poena. Samuti võivad külaliskorterite külastajad häirida korteriomanike kodurahu. Pigem kiidaksid korteriomanikud heaks näiteks büroopinnad, ilusalong.
Soovime teada, kas kasutusotstarbe muutmisel on vaja kõigi omanike nõusolekut ja kas üleüldse meie arvamusega arvestatakse-küsitakse? Või on vajalik ainult enamuse nõusolekut? Aastal 2012 olete viidanud korteriomandiseadusele §16 ja 11. Ka ehitusseadus on vahepeal muutunud. Ehk siis kas toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud? Kas hoone sisesel rekonstrueerimisel on vaja ehitusluba, mis tagaks järelevalve (milliseid materjale kasutatakse, kuidas ühtib uus kanalisatsioon olemasoleva vee-kanalisatsiooniga).
Parimate soovidega,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Ruumide kasutamise sihtotstarve muutmine, ning olemasolevate tehnosüsteemide ümberehitamine ja uute rajamine, on reguleeritud ka korteriomandiseadusega (KOS), mille § 16 lg 1 eeldab kirjeldatud ümberkorralduste teostamiseks kõigi korteriomanike nõusoleku olemasolu.
Kui ümberkorraldusi teostada sooviv korteriomanik väidab, et korteri ümberehitamisega teostele korteriomanikele kahjulikke mõjusid ei kaasne, ning seetõttu puudub vajadus KOS § 16 lg 1 alusel korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, siis tuleb seda väidet hinnata tema korteri- ja korterelamu tehnosüsteemide ümberehitusprojekti põhjal. Vastava projekti peab tellima korteriomanik, kes oma korterit ümber ehitada soovib.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas piisab tagasisastumiseks, kui korteriühistu juhatuse liige teatab üldkoosolekust oma sellisest soovist?23.12.2016
MTÜ 28 lõige 3¹ ütleb: Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.
On selline olukord, et on kokku kutsutud KÜ üldkoosolek, mille päevakorras pole juhatuse liikme tagasiastumist, kuid juhatuse liige teatab üldkoosolekul, et ta astub tagasi.(Inimesed ei lähtu pahatihti seadustest vaid emotsioonidest). Kas lugeda siis selle juhatuse liikme volitused lõppenuks või mitte, lisaks ka asjaolu, et tema ju loeb enda volitused lõppenuks?
On selline olukord, et on kokku kutsutud KÜ üldkoosolek, mille päevakorras pole juhatuse liikme tagasiastumist, kuid juhatuse liige teatab üldkoosolekul, et ta astub tagasi.(Inimesed ei lähtu pahatihti seadustest vaid emotsioonidest). Kas lugeda siis selle juhatuse liikme volitused lõppenuks või mitte, lisaks ka asjaolu, et tema ju loeb enda volitused lõppenuks?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kuna üldkoosolek saab otsustada vaid eelnevalt väljakuulutatud päevakorras olevaid küsimusi, siis ei saa juhatuse liiget vabastada nö ad hoc korras, vaid kokku tuleb kutsuda vastava päevakorrapunktiga üldkoosolek. Samas on oluline lisada, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 kohaselt peavad korteriühistu liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega, kui üks juhatuse liige on avaldanud soovi juhatusest lahkuda, siis ei tohiks tema sooviavalduse rahuldamisega viivitada, ning uue üldkoosoleku kokkukutsumises tuleks kokku leppida koheselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri unarusse ja hooldamata jätmine on alus, et korteriühistu saaks taotleda sella võõrandamist?23.12.2016
Kas korteriomandi kütmiseta jätmise, heakorratöödel mitteosalisemine ning korteri laguneda laskmine (aknad on lagunenud ja ei sulgu) on piisav alus KÜ-l korteriomandi võõrandamise avalduseks? Kui jah, siis mitu hoiuatust tuleks korteriomanikule edastada enne kui esitada võõrandamise nõue?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Eelnimetatud paragrahv lõige 1 punkti 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna korteri reaalosa kütmata jätmist ja selle laguneda laskmist saab lugeda korteriomaniku kohtustuste rikkumiseks KOS § 11 lg 1 p 1 mõistes, siis on selle alusel õigustatud ka korteriomandi võõrandamisnõude esitamine.
KOS § 14 ei nõua, et võõrandamisnõude esitamise otsusele peab eelnema vastav hoiatus, küll aga peab rikkumine, mille alusel võõrandamisnõuet otsustatakse, olema korduv. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi küsimuses, kas rikkumine oli korduv või mitte, on soovitav arutada probleemi läbi kahe üldkoosoleku, andes esimesel koosolekul korteriomanikule probleemist teada, ning juhul, kui ta oma käitumist ei muuda, siis otsustada teisel üldkoosolekul korteri võõrandamisnõude esitamine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas on määratletud aeg mille jooksul täitemenetluse enampakkumise võitja peab end kinnistusregistris omanikuks vormistama?23.12.2016
Tuginedes kinnisvaramaakleri kardetavasti ebaõigele infole (minu e-maili päringule vastas samuti kirjalikult) osalesin sümboolse hinnaga enampakku-misel mille ainukese osalejana ka võitsin. Enampakkumise akti pole veel kätte saanud, kuid e-kinnistusregistri põhjal (hüpoteegiga on kinnistu igakordne omanik allutatud sundtäitmisele) on alust kahelda maakleri mõnede väidete õigsuses. Enne kui hakkan kinnistusregistrisse midagi lõpuni vormistama ja allkirjastama tahan olla kõigis asjaoludes kindel. Seega - kui kaua on mul aega oma kahtlustega tegelemiseks?
Kas üldse on määratletud aeg hiljemalt mille jooksul enampakkumise võitja peab end kinnistusregistrisse kindlasti omanikuks vormistama või on talle jäetud ka vabadus soovi korral loobuda oma korteriomandi kinnistusregistrisse seadmisest, vormistamisest?
Kas üldse on määratletud aeg hiljemalt mille jooksul enampakkumise võitja peab end kinnistusregistrisse kindlasti omanikuks vormistama või on talle jäetud ka vabadus soovi korral loobuda oma korteriomandi kinnistusregistrisse seadmisest, vormistamisest?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Pakkuja jaoks uute asjaolude ilmnemise korral saab pakkuja pakkumisest taganeda küll, kuid soovitan selle otsuse kaalumisel kasutada professionaalse õigusnõustaja abi, kuna sellist otsust tuleb korrektselt motiveerida.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ