Korteriomandiõigus

Kas KÜ üldkoosolek on õigustühine kui protokollile jätab 1 osavõtja allkirja andmata (ei ole juhatuse liige ega protokollija)?
Allkirja andmata jätnud isik võttis hääletamisest osa kuid ei kinnitanud oma nõusolekut allkirjaga (protokollis on olemas osalenu hääletamistulemus). Otsused võeti siiski vastu. Kas antud juhul on kõnealuse isiku hääl õigustühine ning kas see mõjutab vastuvõetud otsuste legitiimsust?

Korteriühistu erinevatel kinnistutel on 3 elamut. Käesoleva ajani moodustavad need ühe ühistu. Seoses 2018.a. kehtiva seadusega toimus koosolek, milles ühe maja elanikud ei olnud senise vormi jätkamise poolt. Kas kaks elamut saavad pärast 1.01.2018.a. ühineda? Või peaks selle aasta jooksul tegema jagunemise 1 maja eraldi 2 kokku. Kuidas see protseduur peaks käima!

Tere.
Korteri akende (esimene korrus) lähedusse on paigaldatud KÜ poolt liikumisele reageeriv lamp, mis on suunatud küll välisukse poole, kuid valgustab ka valgusvihu ees oleva korteri aknaid. KÜ esimees väidab, et mujale lampi panna ei saa, et valguse häirivuse tõttu tuleb osta hoopis paksemad kardinad või metsa kolida, siis kas selline käitumine on siis lubatud? Enne lambi paigaldamist pole kellegiga seda läbi arutatud (luba küsitud). Palve peale lamp mujale panna, väidab esimees, et seda ei saa kuhugi mujale panna, kuna selleks pole elektrijuhtmeid. Kas korteriomanikul on õigus küsida kirjalikku otsust selle kohta? Kelle poole pöörduda, kui vilkuv valgus paistab tuppa?
Tänan!

Tere,
Aastaid oleme maksnud korteri kommunaale, kuhu sisse arvestatakse ka remondi raha. Mitu aastat tagasi oli ühes korteris põleng ja katus sai kahjustatud. Mõni kuu hiljem sai pandud uus katus, aga seda ei soojustatud. Oleme aastaid elanud sellistes tingimustes, kus seinad ja lagi hallitavad (3. korrusel) viimasel korrusel. Hallitus ei ole tervisele hea. Otsustasime siis küsida meie KÜ esimehe käest, et miks me maksame kommunaale, kus on ka remondi raha sees ja siiani katust pole soojustatud, terve kolmanda korruse elanikud kannatavad. KÜ vastas, et ei ole raha selle jaoks.
Minu isa siis pakkus sellist lahendust et meie soojustame ainult enda pindala ja siis me esitame kõik tšekid ja ei maksa siis remondi raha. Kü esinaine ei ole sellega nõus. Kas me saame nii teha, et teeme siis enda korteri pindala soojustus ära ja ei pea tasuma kü esitatud remondi raha iga kuu või mis lahendus on meil? Aastad lendavad ja korteris enne ei saa hakata remonti tegema, kui katus on soojustamata ja niiske?

Tere,
Kes vastutab kahjude eest olukorras, kus ülemise korteri katuseterrassilt on hakanud vesi tungima läbi katusematerjali (SBS) ning paneelide tungima alumise korruse korterisse?
Katusekattematerjalile on paigaldatud puitterrass. Katuseterrass on korteriomandi reaalosa, mis on omaniku ainukasutuses ning valduses (ainult korterist ligipääs). Korteriomanik on seisukohal, et tegemist on maja katusega, mis on kaasomandis ning teised korteriomanikud peavad ühiselt kandma terrassi katte uuendamise ning kahjude hüvitamise kulusid - ning terassi hooldamise ja katte uuendamise arved peab tasuma KÜ.
KÜ on seisukohal, et tegemist ei ole katusega kaasomandi mõistes, vaid ühe korteriomandi juurde kuuluva reaalosaga - katuseterrassiga, mille omanik on üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtnud enda ainukasutusse ning sellega peab kaasnema ka kohustus korteriomandi reaalosa hooldada, nii et teised korteridomandid ei kahjustu. KÜ on ellu kutsutud ühiselt hooldama ning haldama kaasomandit - katus, vundament, välisseinad, koridorid, tehnosüsteemid, õueala jne. KÜ on seisukohal, et korteriomandi reaalosa ei saa olla samal ajal omaniku ainukasutuses ja valduses kõikide õigustega seda ainuisikuliselt kasutada ning samal ajal sellesama reaalosa hooldus - parenduskulud ühiselt kogu maja korterite kanda - kõikide kohustustega, mis sellega kaasnevad.
Kes peaks terassi parandamise kulud kandma - KÜ või korteriomanik?

Elame praegu isaga korteris, mille omanik on tema. Isa on aga juba pensionär ja soovib korteri minu nimele ümber vormistada. Selleks, et teised sugulased, juhul kui ta ära sureb, ei saaks korterist midagi. Kuidas on mõttekam ja odavam seda teha? Kas on parem teha kinke-, ostulepingu või ikka testament?
Tänan vastuse eest!

Tere,

Kas hüpoteegiga korterit on võimalik kinkelepinguga edasi kinkida? Kui jah, mis saab hüpoteegist? Kui ei, mida peab tegema, et saaks?
Lugupidamisega,

Tere!
Kas KÜ poolt palgatud haldusfirma saab võlglase otseteed kohtuse kaevata, kui korteriomanik on võlgu? Kuigi on olemas KÜ-l otsus ja protokoll, mis ütleb, et võlglastele antakse peale 5-te päeva maksetähtaja möödumist teada (kirjalikult allkirja vastu vastavasisuline paber), et tal oli vaja maksta arve, ja siis kui möödunud veel 7 päeva (peale paberi saamist), siis alles antakse võlg makse kiirkäsu menetlusesse. Kas haldusfirmal on õigus sellest juhatuse otsusest lihtsalt mööda vaadata?

Tere
Kui suurest summast alates on lubatud KÜ-l anda võlg edasi inkassole? Või siis mitu kuud maksimaalselt saab korteri omanik jätta arved maksmata?

Tänan vastuse eest!

Tere
Üks korteriomanik elab välismaal ja omab korterit meie majas. Kord käis ta ka koosolekul ja siis soovisime ta korterit näha ja avastasime maja seinas prao, kuna ta korteris puuduvad vaheseinad ja kõik on tegemata. Oleme pidevalt öelnud, et ehitage oma korterisse vähemasti kandvad seinad, et takistada maja seina pragunemast ja katuse alla kukkumist. Lubab ainult, kuid töö ikka tegemata. Korterit ei küta ta ka, kuigi nõue on 18 kraadi, majal on elektriküte (õhksoojuspumpadega), tal pole ka seda. Talviti on korter kütmata ja niiske. Kuna olime hirmul ja see oli ohtlik ka teistele, siis tegi ühistu oma rahadega seina korda ja tugevdas ka katuse konstruktsioone. Selline küsimus, kas on ühistul mingigi võimalus nõuda omanikult vähemasti pool summat makstud summast tagasi? Kuna omaniku hooletus ja pidev lubamine on ühistu liikmed kõik vihaseks ajanud. Üldkoosolek juba nõuab, et kui omanik seda tehtud ei saa, siis hakkame kohtu kaudu nõudma, et ta võõrandaks oma korteri. On see tulemuslik, saab seda nõuda?
Lugupidamisega