Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui õiged või õigustühised on korteriühistu juhatuse otsused ja kokkulepped, kui nende ametiaeg on läbi?16.09.2016

KÜ on tekkinud olukord, kus vastavalt MTÜ seaduse paragrahv 28 (1) kohaselt valitakse juhatus kuni kolmeks aastaks, on juhatuse ametiaeg lõppenud, kuid samad isikud jätkavad sellest hoolimata juhatuse liikmete tööd so. otsuste tegemine ja lepingute sõlmimine. Olen mitmel korral juhatust sellest informeerinud ja isegi kokku kutsuti üldkoosolek, kus üheks päevakorra punktiks oli uue juhatuse valimine või olemasoleva juhatuse ametiaja pikendamine. Üldkoosolekul selle punktini ei jõutud, kuna põhiliselt arutati päevakorraväliseid punkte.
Samuti olen olukorras, kus juhatus on teinud otsused peale oma ametiaega ning mina olen nende otsuste vastu, on mind kaevanud KÜ juhatus kohtusse, et saavutada kohtu kaudu minu nõusolek. Küsimus - kui õiged või õigustühised on juhatuse otsused ja kokkulepped kui nende ametiaeg on läbi?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, volituste tähtaja saabumisel lõpeb juhatuse liikmete õigus korteriühistut esindada, langetada korteriühistu nimel otsuseid, ning teha tehinguid, automaatselt.

Samas on oluline silmas pidada, et korteriühistu nõude kehtivuse hindamisel, ei ole korteriühistu juhatuse liikme volituste kehtivus ainus mõõdupuu, mille järgi nõude õiguspärasust hinnata. Näiteks juhul, kui korteriühistu poolt esitatud nõue tuleneb korterelamu tavapärasest majandamisest, ning selle on heaks kiitnud enamus korteriomanikke, siis on korteriühistu liige kohustatud seda täitma.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas võõrandada osa kaasomandist, kui üks kaasomanik on surnud ja temalt ei saa kuidagi nõusolekut taotleda?15.09.2016

Tere
Korteriomanikud soovivad võõrandada osa kaasomandist. Kõik korteriomanikud on tehinguga nõus, puudu on ühe korteri omanike nõusolek. KOS par 8 prim 1 nõuded on täidetud, et saaks kaasomanikelt nõuda osa kaasomandiosast eraldamist. Probleem on selles, et korteriomand, kelle nõusolekut tehinguks ei ole, on abikaasade kaasomandis. Üks kaasomanikest on aga väidetavalt aastaid juba surnud (pole EV kodanik ja dokumendid puuduvad). Abikaasal on siiani läbi viimata pärimismenetlus ja väidetavalt ei ole surmatunnistustki. Millised on võimalused võõrandamisprotsessiga edasiminekuks? Kas saame kohtus siiski nende korteriomanike tahteavaldust nõuda, kuigi üks neist on surnud? Või millest peaks alustama?
Ette tänades!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, surnud inimese tahteavaldust ei saa kohtus nõuda.

Soovitan Teid pöörduda avaldusega korteriomandi asukohajärgse kohtu poole, paluda määrata pärandi hoiumeetmete rakendamise korras pärandile hooldaja, ning anda talle volitus kaasomandi esemest osa võõrandamise kooskõlastuse andmiseks.

Kohus lähtub pärandi hoiumeetmete rakenamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 584-590.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriomanikud võivad keelduda halduskulude tasumisest, et sundida juhatust täitma aastakava koostamise kohustust?10.09.2016

Tere.
KÜS §15 näeb ette majandustegevuse aastakava koostamise. Meie KÜ-s ei ole seda koostatud juba tegevuse algusest peale. Siit minu küsimused: kas korteriomanikel on õigus keelduda haldus- ja/või hoolduskulude tasumisest, et sundida juhatust täitma §15 tulenevat aastakava koostamise kohustust? Revisjon ei saa ju aastaaruannet võrrelda aastakavaga. Kas revisjon võib aastakavapuudumise korral anda aastaaruandele heakskiidu? Kas KÜ revidendi poolt juhatusele tehtud ettekirjutusel on mingi juriidiline jõud? Meie juhatus ettekirjutusi ei täida. Mida teha, et revidendi ettekirjutuste läbivaatamine võetaks üldkoosoleku päevakorda?
Tänan vastuste eest

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, majanduskava eesmärgiks on sätestada korteriomanike kohustuste suurus, selle puudumine annab korteriomanikule õiguse keelduda korteriühistule ettemaksu tasumisest. Juhul, kui korteriühistu esitab arveid vastavalt tegelikule kulule ja/või korteriühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud kulutariifidele, siis on korteriomanikul kohustus arve tasuda sõltumata majanduskava puudumisest ja KÜS §15 rikkumisest.

Revisjoni üheks kohustuseks on kindlasti majanduskava puudumisele üldkoosoleku tähelepanu juhtimine, samas ei takista majanduskava puudumine revisjoni sisulist tööd, so korteriühistu majandustegevuse kontrollimist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas peaks toimuma KÜ juhtimine ja otsuste vastuvõtmine, kui ühistusse kuuluvad kaks ebavõrdse suurusega maja?10.09.2016

Kuidas peaks toimuma KÜ juhtimine ja otsuste vastuvõtmine, kui kinnistule kuuluvad (ühes ühistus) kaks ebavõrdse suurusega maja? Kas KÜ peab olema ühine pangakonto? Kuidas tagada, et ühe maja tarbeks võetud laen oleks ainult selle maja kanda?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistus reguleerib otsuste vastuvõtmist põhikiri. Vähemuses olevate korteriomanike õiguseid kaitseb tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mille kohaselt peavad korteriühistu liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Kuna põhikirjaga saab sätestada ka korteriomanike vahelise kohustuste jaotuse, siis on soovitav sätestada laenu tagastamisega seotud kokkulepe korteriühistu põhikirjas.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ühistul on kohustus korteriomaniku poolt omavoliliselt ehitatud sein peale torude renoveerimist taastada?10.09.2016

Tere
Korteris on omavoliliselt radiaatoritorude nurka ette ehitatud sein, mis tuleb küttesüsteemi renoveerimisel lõhkuda. Kas ühistul on kohustus peale renoveerimist see sein oma vahenditega taastada?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistu ja korteriomanike vastastikuseid kohustused on piiritletud korterelamu projektiga, mis on korteriomandite moodustamise aluseks. Eelnimetatud projektiga vastuolus olevate ehitise osade suhtes puudub korteriomanikul õigus korteriühistule nõudeid esitada. Küll aga võib nende eemaldamist nõuda korteriomanikult korteriühistu, kui rajatu takistab kaasomandi eseme kasutamist või korrashoidu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas konditsioneeri paigaldus korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele eeldab KÜ liikmete nõusolekut?10.09.2016

Tere.
Kas ja millistel tingimustel saab korteriomanik paigaldada oma tarbeks konditsioneeri seadmeid KÜ valitsetavas elamus?
Kas konditsioneeri paigaldus korteri juurde kuuluva rõdu piiretele ja hoone välisseintele jms eeldab teiste KÜ liikmete - korteriomanike nõusolekut?
Kas välisfassaadile või katusele lisaseadmete kinnitamine eeldab ehitusprojekt ning kohaliku omavalitsuse ehitusluba või ehitusteatis?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, olukorras, kus konditsioneeri paigaldamisega kaasneb korterelamu välisilme muutumine ja müra, eeldab konditsioneeri paigaldamine kõigi korteriomanike nõusolekut. Konditsioneerist lähtuva müra tõttu tuleb nõusoleku saamist eeldada isegi juhul, kui korterelamu välisilme ei muutu.

Õiguslikult reguleerib antud olukorda korteriomandiseaduse § 16 lg 1, mille kohaselt on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet. Samuti Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“, punkt 10, mille kohaselt ei tohi müra eluruumis ületada 40 detsibelli päeval ja 30 detsibelli öösel.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas toimida, kui ühise tegutsemise lepinguga kortermajas üks korteriomanik keeldub maksmast remondikulusid?06.09.2016

Tere
Elame 8-korterilises korterelamus, mille kõik korterid on erastatud. Tegutseme ühise tegutsemise lepingu alusel. Ühe korteri omanik, kes ei ela kohapeal, on küll tutvunud lepinguga, kuid alla sellele ei kirjutanud. Ta pole ka täitnud lepinguga kaasnevaid kohustusi (maja ümbruse korrastamine, muru niitmine jne). Nüüd osutus hädavajalikuks maja katuse vahetamine. Kuidas toimida, kui antud korteri omanik keeldub maksmast? Tema osa kinnimaksmisest keelduvad teiste korterite omanikud. Kas ja kuidas antud korteri omanikku saab kohustada maksma?

Tänan vastamast

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, ikka saab. Kui korteriomanikud ei ole korteriühistut asutanud, siis reguleerivad nendevahelisi suhteid korteriomandiseaduse paragrahvid 8 kuni 23.
Antud küsimuse kontekstis omavad eelviidatud sätetest tähtsust paragrahv 15 lõige 5, mis annab loetelu küsimustest, mille puhul saavad korteriomanikud otsuseid langetada häälteenamusega, ning paragrahvid 17-19, mis sätestavad korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise korra.
Juhul, kui korteriomanike üldkoosoleku otsus on vastu võetud kooskõlas eelpool viidatud õigusnormidega, siis on otsus täitmiseks kohustuslik kõikidele korteriomanikele, sh nendele, kes koosolekul ei osalenud või, kes hääletasid otsuse vastu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas katusekorteri ehitamiseks peab olema ka teise ühistusse kuuluva maja korteriomanike nõusolek?04.09.2016

Ühistu on moodustatud kahe maja peale. Ühes neist majadest on 6 korterit ja koos pööningul väljaehitamata olevaga 7 korteriomandit. Pööningule viib puittrepp. Linnavalitsuselt on olemas ehituslik luba paigaldada katuseaknaid. Hetkel on kõne all väljaehitamata, kuid korteriomandina vormistatud pööningu ostmine, et asuda teostama sinna korteri ehitust. Kas on üldse juriidiliselt võimalik katusekorterit eraldiseisvana ehitada, sest olen kuulnud, et alumise korteri juurdeehitusena see on lubatud, kui eraldiseisvana on see pea võimatu? Tean, et ehituseks peab olema 100% korteriomanike luba. Kas see tähendab mõlema ühistus oleva maja omanikke, või piisab sellest majast kuhu korter ehitada plaanitakse? Ja mida peaks veel tegema, teadma, jälgima?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriomandi kaasomandi eseme arvelt pööningu väljaehitamise lubamine väljub korteriühistu pädevusest.
Korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm kohaselt tuleb eeltoodud tegevus kooskõlastada nende korteriomanikega, kelle kaasomandi eseme hulka pööning kuulub. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt eeldab pööningu väljaehitamine ka kohaliku omavalitsuse kooskõlastust.
See, millistel tingimustel on eelviidatud isikud nõus oma kooskõlastuse pööningu väljaehitamiseks andma, sõltub juba igast juhtumist eraldi.

Tervitades,
Andry Krass
 

Küsimus: Kas omaalgatuslike siseplaneeringute muutuste tõttu tuleb ümbermõõtmised teostada või pole see oluline?27.05.2016

Kinnistul asub kaks puitmaja. Suurem 8-korteriga ja väiksem ühe kaasomaniku käsutuses. Notariaalselt on kinnitatud kaasomanike korterite kasutuskord. Ühistut ei ole. Faktiliselt on pea iga korteriomanik teinud ümberkorraldusi omaalgatuslikult. Kes on pliidid-ahjud likvideerinud, kes korteri planeeringut muutnud (mittekandvaid vaheseinu lammutanud, duširuumid ehitanud jne.). Väiksemas majas korterid kokku ehitanud üheks tervikuks. Kas nüüd hiljem tuleb lasta muudatuste ümbermõõtmised teha, et viia olemasolev kooskõlla ehitusregistriga ja kinnisturaamatuga või pole see oluline?
Kaasomanikel üldiselt pretensioone üksteisele ei ole. Ja kui see toiming tuleb teha, siis kuidas on kuludega? Kas need laienevad ka nendele kaasomanikele, kes ei ole midagi muutnud?
Tänu tähelepanu eest!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kirjeldatud ümberehituste näol on tegu ehitustegevusega, mis on soovitav kohaliku omavalitsusega kooskõlastada (sellega kaasnevad ka ehitusregistri muudatused).
Ümberehituste kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega annab Teile kindlustunde, et ehitustööd ei riku kolmandate isikute (sh kaaskorteriomanike) õiguseid, ning, et hoone on ümberehitustööde järgselt ohutu.

Kinnitusraamat annab infot kinnistu omaniku, -suuruse, -asukoha ja sellel lasuvate koormatiste kohta. Juhul, kui need ei ole ümberehituse tulemusena muutunud, siis ei ole kinnistusraamatus muudatuste tegemine vajalik.

Asjaõigusseaduse kohaselt kannavad kaasomanikud omandiga seotud kulusid vastavalt selle suurusele, samas võivad nad sellisest kulude jaotusest kõrvele kalduda omavahelise kokkuleppe alusel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kellel on õigus, kui korteriomanikud soovisid üldkoosoleku päevakorrast ühe punkti välja hääletada, juhatus ei nõustunud?27.05.2016

Tere
Juhatus esitas üldkoosolekule kinnitamiseks päevakorra. Elanikud soovisid sealt ühe punkti välja hääletada. Juhatus keeldus. Põhjuseks toodi, et nemad on juba päevakorra esitanud ja enam midagi muuta ei saavat. Kellel oli õigus, kas juhatusel või elanikel?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 20 primm lõige 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega õigus oli juhatusel.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ