Korteriomandiõigus
Küsimus: Mida teha, kui ülemine naaber muutis korteri planeeringut ja nüüd on meil tubades häiriv müra?05.05.2016
Naabrid üleval teostasid oma korteris ümberplaneeringut, näiteks elutuba on ümber tehtud vannitoaks ja teised muudutused. Tulemus on selline, et meie korterisse kostub müra ja nende vannitoa alune tuba on elamiseks mittekõlblik. Mis meie pere saab teha selles olukorras?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Nõude esitamise aluseks on korteriomandiseaduse (KOS) paragrahv 15 lõige 5, mis ütleb, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
Ülemine korteriomanik on omakorda rikkunud KOS paragrahv 11 lg 1 p 1, mille kohaselt kohustub korteriomanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning KOS paragrahv 16 lg-t 1, mille kohaselt on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja sõlmida korteriomanike kokkulepe.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kelle pädevusse kuulub katuseakende hooldus ja korrashoid, kas KÜ või korteriomaniku?02.05.2016
Meie korteriühistu on 21 korteriga. Neljal korteri on katuseaknad. Kui katuseaknad hakkavad läbi tilkuma, siis kelle pädevusse nende hooldus ja korrashoid kuulub? Kas kü või korteriomaniku?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu tohib keelduda veepüstaku remondi tõttu lõhutud minu vannitoa seina taastamisest?30.04.2016
Tere,
Minu korterit läbivas kanalisatsiooni püstikus oli avarii. Põhjuseks ütles torumees, et kehvasti tehtud toruvahetustööd. Viibisin ise samal ajal välismaal. Tuttav sisenes minu korterisse ja tuvastas, et minule ei olnud kahju tekkinud. Avarii likvideerimiseks oli aga vajalik teha minu vannitoa seina eraldi auk (on olemas luuk püstiku kontrollimiseks). Auk tehti seina ja toru remonditi. Nüüd keeldub ühistu minu seina taastamisest, viidates meie põhikirja kahele punktile:
Ühistu liige on kohustatud:
4.2.12 lubama siseneda oma korteriomandisse teistel korteriomandite omanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad kahjustada teisi korteriomandeid või elamu põhikonstruktsioone. Juhul kui korteriomanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, siis võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
4.2.13 lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis ja taluma oma korteriomandis nimetatud töödega tekitatud vältimatut kahju;
Kas juhatusel on alust keelduda nende põhikirja punktide alusel minu seina taastamisest? Kas juhatusel on üldse õigus keelduda minu seina taastamisest antud olukorras (kus mina olen täitnud igati omaniku kohust)? Kas on olemas mõni kohtulahend sarnase olukorra jaoks?
Tänan vastuse eest!
Minu korterit läbivas kanalisatsiooni püstikus oli avarii. Põhjuseks ütles torumees, et kehvasti tehtud toruvahetustööd. Viibisin ise samal ajal välismaal. Tuttav sisenes minu korterisse ja tuvastas, et minule ei olnud kahju tekkinud. Avarii likvideerimiseks oli aga vajalik teha minu vannitoa seina eraldi auk (on olemas luuk püstiku kontrollimiseks). Auk tehti seina ja toru remonditi. Nüüd keeldub ühistu minu seina taastamisest, viidates meie põhikirja kahele punktile:
Ühistu liige on kohustatud:
4.2.12 lubama siseneda oma korteriomandisse teistel korteriomandite omanikel, kui see on seotud mõttelise osa korrashoiuga ja juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga rikete kõrvaldamiseks, mis võivad kahjustada teisi korteriomandeid või elamu põhikonstruktsioone. Juhul kui korteriomanik ei võimalda siseneda teistel korteriomandi omanikel või juhatusel koos vastava spetsialistiga korteriomandisse rikete kõrvaldamiseks, siis võtab keeldunud korteriomandi omanik automaatselt endale vastutuse kahjunõuete hüvitamise osas;
4.2.13 lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist korteriomandis ja taluma oma korteriomandis nimetatud töödega tekitatud vältimatut kahju;
Kas juhatusel on alust keelduda nende põhikirja punktide alusel minu seina taastamisest? Kas juhatusel on üldse õigus keelduda minu seina taastamisest antud olukorras (kus mina olen täitnud igati omaniku kohust)? Kas on olemas mõni kohtulahend sarnase olukorra jaoks?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kui korteriomanike kaasomandis olevad kommunikatsioonid asuvad nö "seina taga" juba projektijärgselt, siis minu hinnangul peab korteriühistu seina sisse rajatud ava omal kulul ka kinni ehitama. See on sama loomulik, nagu korteriühistu kohustus koristada tööde käigus tekkinud ehituspraht.
Antud olukorda sobib kõige paremini reguleerima tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mis ütleb, et korteriühistu liikmed, samuti juhatuse liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatuse liige saab volitada kolmandat isikut (mitte juhatuse liiget) juhatuse koosolekule?28.04.2016
Kas korteriühistu juhatuse liige saab volitada kolmandat isikut (mitte juhatuse liiget) juhatuse koosolekule?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Korteriühistuseadus ja mittetulundusühingute seadus juhatuse koosoleku läbiviimise korda sh juhatuse liikme esindamist ei reguleeri, millest saab järeldada, et juhatuse liige ei saa volitada kolmandat isikut end juhatuse koosolekul esindama.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas naaber võib oma sat-TV antenni paigaldada minu akna juurde?28.04.2016
12 korteriga maja, korteriühistu puudub, on haldaja. Korterid on erastatud. Naaber tahab oma sat-tv antenni paigaldada minu magamistoa akna kõrvale. Kas ma võin sellest keelduda? Paigaldaja sõnul võib see tuulise ilmaga ka ebameeldivat kolinat tekitada. Lisaks häiriks ka see mu vaadet aknast.
Kõike head!
Kõike head!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Õiguse keelata sat-tv antenni paigaldamine, annab Teile KOS § 15 lg-le 5, mille kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida teha, kui ühe korteriomaniku abiaasa on kadunud ja me ei saa ilma tema nõusolekuta maja remondiga alustada?22.04.2016
Tere,
Meil majas on korteriühisus (ehk puudub korteriühistu), soovime korteriomanikega renoveerida maja pööningu arvelt. Müüme ühiskasutuses oleva pööningu korterite väljaehitamiseks ning selle arvelt on plaan restaureerida maja. Probleem on selles, et ühel korteriomanikul mitu aastat tagasi on sõlmitud abielu, kuid mees pole kunagi antud korteris elanud ja peale abielu sõlmimist sõitis Eestist minema. Keegi ei tea tema asukoha, viimaste andmete järgi ta on kuskil Venemaal. On uuritud saatkonnast, andmed puuduvad. Mees on kadunud, kuid ilma tema nõusolekuta me ei saa maja renoveerimisega edasi minna.
Mida on võimalik antud juhul teha? Tundub, et abielu oli fiktiivne. Kui naine ikka saab lahutuse mingil moel, kas see ikka annab meile võimaluse renoveerimisega pööningu arvelt edasi tegeleda?
Ette tänades
Meil majas on korteriühisus (ehk puudub korteriühistu), soovime korteriomanikega renoveerida maja pööningu arvelt. Müüme ühiskasutuses oleva pööningu korterite väljaehitamiseks ning selle arvelt on plaan restaureerida maja. Probleem on selles, et ühel korteriomanikul mitu aastat tagasi on sõlmitud abielu, kuid mees pole kunagi antud korteris elanud ja peale abielu sõlmimist sõitis Eestist minema. Keegi ei tea tema asukoha, viimaste andmete järgi ta on kuskil Venemaal. On uuritud saatkonnast, andmed puuduvad. Mees on kadunud, kuid ilma tema nõusolekuta me ei saa maja renoveerimisega edasi minna.
Mida on võimalik antud juhul teha? Tundub, et abielu oli fiktiivne. Kui naine ikka saab lahutuse mingil moel, kas see ikka annab meile võimaluse renoveerimisega pööningu arvelt edasi tegeleda?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

1) pööningu väljaehitamisega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
2) pööningu väljaehitamisega on nõus vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
3) pööningu väljaehitamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;
4) pööningu väljaehitamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas see on normaalne, kui haldusfirma väidab, et ei saa raha ühistule kanda, vaid ühistu peab selle eest teenust tellima?22.04.2016
Tere.
Majas on 45 korterit. Koosolekul osales 23 esindajat. Ühistu asutamise poolt oli 20 liiget. Kas 20 häälest piisab ühistu asutamiseks? Hetkel haldab maja haldusfirma. Maja on kogunud raha remonttöödeks. Haldusfirma juht väitis koosolekul, et nende arvel olevat raha ei saa ühistu arvele kanda, vaid ühistu peab ostma nende käest teenust.
Küsimus - kas see on seaduspärane?
Majas on 45 korterit. Koosolekul osales 23 esindajat. Ühistu asutamise poolt oli 20 liiget. Kas 20 häälest piisab ühistu asutamiseks? Hetkel haldab maja haldusfirma. Maja on kogunud raha remonttöödeks. Haldusfirma juht väitis koosolekul, et nende arvel olevat raha ei saa ühistu arvele kanda, vaid ühistu peab ostma nende käest teenust.
Küsimus - kas see on seaduspärane?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Arvestades eeltoodut, siis tuleks eeldada, et korteriühistu asutamiseks Teie kortermajas, peab selle poolt olema vähemalt 23 korteri omanikud.
Mis puutub korteriomanike ühiste rahaliste vahendite ühistule üleandmise küsimust, siis tuleb arvestada, et korteriühistu registreerimisel mittetulundusühingute registris, lõpevad senise valitseja volitused automaatselt. Volituste lõppemisel kohustub valitseja korteriühistule kortermaja valitsemise käigus tekkinud rahalised vahendid (NB! sh korteriomanike võlad) üle andma.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui suure häälteenamusega saab KÜ juhatus pöörduda panka seoses suure ja pikaajalise renoveerimislaenu taotlemiseks?20.04.2016
Tere. Kui suure häälteenamusega saab KÜ juhatus pöörduda panka seoses suure ja pikaajalise renoveerimislaenu taotlemiseks?
Meie elamu 48-st hääleõiguslikust korteriomanikust on laenuvõtu poolt veidike üle 50%. Täpsemalt 27, seega vastu on 21 omanikku. Vähemus oleks nõus renoveerima odavamalt, sest kõigil pole ilmselt võimalik 15-20 aastat kõrget laenu tasuda.
Kuidas toimida edasi kui laenu soovitakse taotleda sel aastal? Kas renoveerimisse ongi raskesti lahendatavad mured sisse tekitatud kui suhteliselt väikese enamhäältega võib otsuseid vastu võtta?
Kas müüa oma elamispind (reaalselt ostusoovijaid ei ole, sest mitu korterit ongi müügis ja huvi ei tunta korterite vastu!), keelduda maksmisest või pöörduda vaidlustamiseks kuhugi (kuhu?)?
Tänan, vastuse eest!
Meie elamu 48-st hääleõiguslikust korteriomanikust on laenuvõtu poolt veidike üle 50%. Täpsemalt 27, seega vastu on 21 omanikku. Vähemus oleks nõus renoveerima odavamalt, sest kõigil pole ilmselt võimalik 15-20 aastat kõrget laenu tasuda.
Kuidas toimida edasi kui laenu soovitakse taotleda sel aastal? Kas renoveerimisse ongi raskesti lahendatavad mured sisse tekitatud kui suhteliselt väikese enamhäältega võib otsuseid vastu võtta?
Kas müüa oma elamispind (reaalselt ostusoovijaid ei ole, sest mitu korterit ongi müügis ja huvi ei tunta korterite vastu!), keelduda maksmisest või pöörduda vaidlustamiseks kuhugi (kuhu?)?
Tänan, vastuse eest!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
Küsimus: Kas 2 korteriühistu liiget võivad võtta vastu 650 000 eurose remondiotsuse, kuna seadus ei sätesta korduskoosoleku osalejate arvu?16.04.2016
Tere.
Kuna seadus ei määra korduskoosolekul osalejate arvu, siis kas 2 ühistuliiget võivad võtta vastu 650000 € suuruse maja rekonstrueerimise projekti otsuse? Eelmisel aastal oli summas 12000 € kasutatud ja kogutud ühistu raha majandamiseks ja hoolduseks.
Kuna seadus ei määra korduskoosolekul osalejate arvu, siis kas 2 ühistuliiget võivad võtta vastu 650000 € suuruse maja rekonstrueerimise projekti otsuse? Eelmisel aastal oli summas 12000 € kasutatud ja kogutud ühistu raha majandamiseks ja hoolduseks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Alates 01.01.2018 eeltoodud kord muutub, sest eeltoodud kuupäeval jõustuv korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 36 lg 1 sätestab, et laenu võtmise, mille suurus ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat, otsus on vastu võetud vaid siis, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pean nõustuma otsusega, et rõdud ehitatakse kinni?16.04.2016
Korteriühistu üldkoosolek 53% häältega otsustas korterelamu täielikult renoveerida sh rõdud kinni ehitada ja panna ette raamideta klaasid, avanevad nagu raamat. Mina koosolekul ei osalenud ja hiljem allkirjade kogumisel allkirja ei andnud.
Ei teadnud ka, et pean eelnevalt oma kulul aknad vahetama plastakende vastu ja ise soojustama rõdu.
Selle korteri valisin kunagi ainult rõdu olemasolu tõttu.
Kas nüüd ongi nii, et minuga ei pea arvestama ja olen sunnitud elama selles kilekotis? Hetkel puuduvad andmed, kas 53% üldkoosoleku lihthäältest või kogutud allkirjad. 53/47 vastu on väga väike enamus.
Ei teadnud ka, et pean eelnevalt oma kulul aknad vahetama plastakende vastu ja ise soojustama rõdu.
Selle korteri valisin kunagi ainult rõdu olemasolu tõttu.
Kas nüüd ongi nii, et minuga ei pea arvestama ja olen sunnitud elama selles kilekotis? Hetkel puuduvad andmed, kas 53% üldkoosoleku lihthäältest või kogutud allkirjad. 53/47 vastu on väga väike enamus.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ