Korteriomandiõigus

Tere,
Kinnistul on 2 elamut, mõlema all ka kelder. Nüüd soovib üks neist ehitada teise keldrisse sauna ja jalgrataste hoiuruumi, kusjuures teise maja kelder üldkasutuses pole. Kasutuskord puudub.
Kas on võimalik kehtestada kasutuskord sellisena, et keldrite kasutamine jääks mõlemas elamus vaid selle maja omanike kehtestada? St kasutuskorraga määratakse üks kelder ühe, teine teise maja omanikele ühiseks kaasomandiks.

Tere!
Korteriühistut meil ei ole, kõik kulud jagatakse vastavalt korteri m2 -le. Kas üldkoosoleku otsusega on õigus muuta kulude jagamise metoodikat ja jagada näiteks ülegabariidilist prügi kõigi korterite vahel võrdses suuruses (mitte lähtudes m2-st)? Või võivad sellist meetodit kasutada ainult korteriühistud? Kuidas ja millise dokumendiga tuleks sellised kulude jagamise kokkulepped sõlmida praegu korteriühisuses ja tulevikus ühistus?

Korteriühistu vahetab valgusteid, uued on liikumisanduritega. Ühes trepikojas on see takistatud, kuna korteri elanik, kellel vahekoridoris asub elektrikilp, ei tee vahekoridori ust lahti ning ei nõustu ka ukse võtit kellelegi töö tegemise ajaks kätte anda. Isik ütleb, et laseb ise sisse ning pakub seda teha nädalavahetustel. Firma, mis paigaldab valgusteid, nädalavahetusel ei tööta.
Kas korteriühistu saab kasutada lukkuabi? Kas saab ise ust lahti murta?

Küsisin küsimuse juba mõni päev tagasi aga ei saanud siiski ammendavat vastust. Küsimus ise puudutas ühistu liikme poolt kaasomandist osa omandamist või pikemaajalisse kasutusse võtmist. Vastuses toodi kenasti välja korteriomandiseaduse §8', mille sisust olen täielikult teadlik. Probleem on aga selles, et osadelt ühistu liikmetelet ei ole võimalik nõusolekut saada, sest nad asuvad välismaal ning nendega kontakti saamine on vaat et võimatu. Kontakti saamise korral oleks nad ehk isegi nõus nimetatud tehinguga aga probleem ongi just kontakti saamisega. Seega ei saa kohaldada antud paragrahvi kuna raske on kelleltki midagi nõuda keda leida ei õnnestu.

Kas ühistul on veel mõni võimalus osa kaasomandist ühe ühistu liikme ainukasutusse andmiseks ja seda ka juhuks, kui korteriomand võõrandatakse (uus omanik võtaks lepingu üle)?

Tänud veelkord!

Kas korteriühistu liikmel on õigus juhatuse esimehelt nõuda korteriühistu põhikirja tutvustamist või sellest koopiat?

Tere,
Pöördun teie poole murega seoses korteril lasuva eelmise omaniku võlaga. Ostsin korteri 2012 aasta veebruaris kohtutäiturilt, millel lasus eelmise omaniku võlgnevus aastatest 2006-2012. Ühistu nõudis seda minult ja asi jõudis kohtusse.
Harju Maakohtus otsustas, et seda minult välja nõuda ei saa ja korteriühistu kaebust Harju Maakohtu otsuse peale Ringkonnakohus arutlusele ei võtnud. Kuid siiani sisaldab korteriühistu arve võlgnevust ja viivist, mida on tänaseks ligi 2500 eurot minu nimel ja korteril.
Alates 2012 aasta veebruarist olen maksnud kõik arved, aga ühistu katab makstud arvetega vanu võlgu olevaid arveid ja jätab minu poolt juba makstud arved maksmata. Võlgnevus aina kasvab ja viivist võetakse viiviselt. Ühistu liikmete arvates olen ma võlglane, kes pole kunagi midagi maksnud. Põhjenduseks toob juhatuse esimees, et võlgnevuse kustutamisest kohtuotsuses juttu pole ja seega võivad nad seda kajastada minu nimel ja korteril.
Lubadus oli, et koosolekul võetakse arutlusele võlgnevuse kustutamine. Viimane koosolek oli 2014 aastal ja järgmist koosolekut võin ootama jäädagi. Mida saaksin omanikuna ette võtta ja kuidas peaksin edasi toimima? Ette tänades!

Lugupidamisega,

Ühel ühistu liikmel (korteriomanikul) on soov saada enda kasutusse kaasomandis olev ruum, et nö. liita see korteri juurde (st. suurendada korteriomandit). Seadus võimaldab kõigi omanike nõusolekul osa kaasomandist võõrandada. Probleem on aga selles, et osa omanikest elavad alaliselt välismaal, on vanad inimesed, ning nendelt nõusoleku kätte saamine on ülimalt keeruline.
Kas on veel mingeid võimalusi kaasomandist osa ühe kaasomaniku kasutusse andmiseks (rendileping vms.) ilma, et peaks olema 100% omanike nõusolek? Oluline oleks ka see, et korteri võõrandamisel jääks kokkulepe kehtima ka uue omaniku suhtes.

Tere. Kaaskorteriomandi osad on võõrandatud kahel korral - enne KÜ moodustamist (11a. tagasi) ja nüüd KÜ tegutsemise ajal (2a. tagasi). Pärast võõrandamist ja edasimüümist kasutati endised üldkasutatavad ruumid äripinnana, arvestamata kolmandate isikute õigustatud huve. Võõrandamisest saadav tulu ei maksta korteriomanikele ega kulutata mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks. Möödunud aastal said korteriomanikud teada, et kaasomand võõrandati mõlemal korral ebaseaduslikult. Kas allpool toodud TsÜS sätted võivad kehtida ka antud juhul - kas korteriomanikel võib tekkida väljaandmisnõude õigus?
Aegumine erijuhtudel:
§ 155. Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumine
(1) Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu.
§ 156. Aegumine õigusjärgluse korral
Omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude või valduse kaitse nõude aegumist ei mõjuta asja valduse muutumine, kui asi on õigusjärgluse tõttu sattunud teise isiku valdusse.
Lugupidamisega, korteriomanikud.

KÜ põhikirjas on ette nähtud 3-liikmeline revisjon. Viimasel üldkoosolekul ei leitud sobivaid inimesi, keda revisjoni liikmeteks valida. Üldkoosolek otsustas, et sellisel juhul tuleb audiitor palgata. Audiitorit üldkoosolekul ei valitud.
Kas otsus valida audiitor on seaduspärane, kui põhikirjas on ettenähtud revisjoni valimine? Kas üldkoosolek oleks pidanud valima ka auditeerimist teostava firma/isiku? KÜ juhatusele audiitori palkamise õigust ei antud.
Kui nüüd KÜ juhatus valib oma äranägemise järgi audiitori, kas see on seaduspärane?

Kas korteriühistuga kortermajas piisab ühistu loast või on vajalik kõigi korterite luba õhksoojuspumba paigaldamiseks?