Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas on võimalik valla pakutavast soojateenusest lahti öelda, sest korter on külm aga arve tuleb ikka maksta?20.12.2016
Tere!
Kas mingit moodi on võimalik öelda lahti valla poolt keskkütte soojusest? Miks tahan üles öelda, on see, et sel talvel pole eriti külmagi olnud ja korter on täiesti jääkülm aga arved mis kommunaalteenuste eest postkasti potsatavad on lihtsalt kohutavad. Maksin eelmise kuu eest paljalt kütet juba 144 eurot. Kommunaalid olid kokku 191 eurot. Elan esimesel korrusel. All on kelder ja põrandad on samuti jääkülmad. Kui olen erinevatelt inimestelt uurinud, kas on võimalik valla soe üles öelda, siis nad ei oska seda kuidagi kommenteerida.
Parimat,
Kas mingit moodi on võimalik öelda lahti valla poolt keskkütte soojusest? Miks tahan üles öelda, on see, et sel talvel pole eriti külmagi olnud ja korter on täiesti jääkülm aga arved mis kommunaalteenuste eest postkasti potsatavad on lihtsalt kohutavad. Maksin eelmise kuu eest paljalt kütet juba 144 eurot. Kommunaalid olid kokku 191 eurot. Elan esimesel korrusel. All on kelder ja põrandad on samuti jääkülmad. Kui olen erinevatelt inimestelt uurinud, kas on võimalik valla soe üles öelda, siis nad ei oska seda kuidagi kommenteerida.
Parimat,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna kaugküttepiirkonna piirid kehtestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel vald, siis tuleks esitada vastav päring vallale.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kohtutäituri kaudu soetatud korteril peab olemas olema ostu müügi leping?17.12.2016
Tere!
2014 a sai soetatud korter, millega nüüdseks kaasnevad mitmed probleemid. 1,5 a möödudes saime kirja, kus KÜ nõuab 1000 euro tasumist ähvardades ka kohtuga. Korteriga ei kaasne peale kinnistusametist saadud ühtegi teist dokumenti. Seega puuduvad meil igasugused dokumendid.
2014 a sai soetatud korter, millega nüüdseks kaasnevad mitmed probleemid. 1,5 a möödudes saime kirja, kus KÜ nõuab 1000 euro tasumist ähvardades ka kohtuga. Korteriga ei kaasne peale kinnistusametist saadud ühtegi teist dokumenti. Seega puuduvad meil igasugused dokumendid.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Valitseva kohtupraktika kohaselt tõendab korteriühistu majanduskulu nõuet ostuarvete või üldkoosoleku otsustega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteris asuvad keskkütte radiaatorid ja nende juurde kuuluvad torud on korteriomaniku või korteriühistu omad?17.12.2016
Meie korteriühistu esimees väidab, et radikad on ühistu omad aga torud on korteriomaniku omad. Nimelt hakkas tilkuma minu korteris olev keskütte toru. Kui palusin ühistul leke likvideerida, öeldi, et sinu omad lase ise korda teha. Kui aga inimesed radikaid vahetavad, siis nõuab ühistu radikaid endale, et need ühistu omad ja nende eest saab raha. Mina pole oma kuludega nõus seda tegema. Kas mul on õigus nõuda jätkuvalt, et ühistu likvideerib lekke?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Õiguslikult reguleerib olukorda korteriomandiseaduse § 1 g 2, § 2 lg 2 ja korteriühistuseaduse § 2 lg 1.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saada luba kortermaja lamekatusele terrassilaadse asja ehituseks?14.12.2016
Tere,
Sooviksin ehitada kortermaja katusele (horisontaalne tasapind) terassi-laadse vaba aja veetmise koha. Kuidas oleks võimalik see pind enda kasutusse saada ja kas sinna millegi ehitamine on üldse legaalne?
Sooviksin ehitada kortermaja katusele (horisontaalne tasapind) terassi-laadse vaba aja veetmise koha. Kuidas oleks võimalik see pind enda kasutusse saada ja kas sinna millegi ehitamine on üldse legaalne?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab lahendama niiskusprobleemid korterites, kes panid omale uued aknad, kas omanikud või korteriühistu?09.12.2016
Elan 60 korteriga elumajas. Kuulun KÜ juhatusse. Maja välisseinad on soojustatud. Osa kortereid paigaldas ka pakettaknad, mina olin üks nendest, kes ei paigaldanud. Osadel pakettaknaid paigaldanud korterites esinevad probleemid ventilatsiooniga ja õhuniiskusega, ilmselt siis ebakvaliteetse st ilma tuulutusavadeta akende tõttu. Minu vanade puitakendega korteris seda ei esine. Samuti ei esine probleeme kvaliteetsete pakettakende paigaldajatel. Kes peab antud juhul lahendama probleemid ebakvaliteetsete pakettakendega korterites, kas omanikud või juhatus? Tean et soovitatakse puurida freesavad seintesse, aga kelle kulul?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Probleemi lahendamise kulud peaks vastavalt võlaõigusseadusele kandma isik, kes probleemi tekitas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas vee ja elektri eest võib korteriomanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest?06.12.2016
Tere,
Ühistu vahendab omanikele nii vee kui ka elektriteenust (korteritel ei ole otselepinguid energiaettevõttega, leping on ühistul). Ühistu põhikiri näeb ette ruutmeetripõhise kulude arvestuse. Kas vee ja elektri eest võib omanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest nagu kütte jm kulude jagamisel?
Kui lubatud on mõõtjatpõhine arvestus, siis millise seaduse alusel?
Ette tänades
Ühistu vahendab omanikele nii vee kui ka elektriteenust (korteritel ei ole otselepinguid energiaettevõttega, leping on ühistul). Ühistu põhikiri näeb ette ruutmeetripõhise kulude arvestuse. Kas vee ja elektri eest võib omanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest nagu kütte jm kulude jagamisel?
Kui lubatud on mõõtjatpõhine arvestus, siis millise seaduse alusel?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas on oluline lisada, et Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12, p12) võib arvestipõhine arvestus olla välja kujunenud tavana, prevalveerides sealjuures seaduses sätestatu (TsÜS § 2 lg 2) üle.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes tuleb kommunaalteenuste arvel märkida arve saajaks, kas omanik, kõik kaasomanikud, üürnik, omab see tähtsust?06.12.2016
Üldiselt saan aru, et see peaks olema korteriomandi omanik. Kas tuleb märkida kõik ühisomanikud? Kas tuleb märkida kõik kaasomanikud? Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava omaniku pereliikme (aga kes ise ei ole omanik)?
Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava üürniku (omaniku palvel)? Kas arve saaja andmed omavad üleüldse mingit tähendust olukorras kui laekumist ei tule, omanik ütleb, et arvel pole tema nime ja üürnik ütleb, et tema pole omanik.
Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava üürniku (omaniku palvel)? Kas arve saaja andmed omavad üleüldse mingit tähendust olukorras kui laekumist ei tule, omanik ütleb, et arvel pole tema nime ja üürnik ütleb, et tema pole omanik.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt tuleb korteriühistu arvet käsitleda informatiivse-, mitte aga nõude aluseks oleva dokumendina. Informatiivse dokumendi puhul ei oma tähtsust, kas see on vormistatud sama isiku nimele, kelle suhtes kehtib korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtib.
Selguse huvides lisan, et korteriomanikule majanduskulu nõude esitamisel võib alternatiivseks aluseks olla reaalne majanduskulu kandmine korteriomaniku huvides (näit. korterelamu kütte-, vee- või jäätmekäitlusega seotud arve tasumine). Sellisel juhul tuleb peab nõude esitaja tõendama vastava kulu kandmist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas siugtoru vahetamine on korteriomaniku kulu?03.12.2016
Tere,
Siugtoru vannitoas tilgub. Pöördusin ühistu poole, kes andis kaks valikut. Sulge selle ajutise lahendusena või tuleb nende remondimees ja vahetab katkise toru ära. Selle peaksin tasuma mina ja maksumus peaaegu 200.-, see selgub kui töö tehtud. Kas siugtoru vahetamine on minu kuluga? Või peaks olema korteriühistu kohustus? Kas kuulub see kaasomandisse või mitte? Olen saanud nii palju vastuolulist infot.
Tänades
Siugtoru vannitoas tilgub. Pöördusin ühistu poole, kes andis kaks valikut. Sulge selle ajutise lahendusena või tuleb nende remondimees ja vahetab katkise toru ära. Selle peaksin tasuma mina ja maksumus peaaegu 200.-, see selgub kui töö tehtud. Kas siugtoru vahetamine on minu kuluga? Või peaks olema korteriühistu kohustus? Kas kuulub see kaasomandisse või mitte? Olen saanud nii palju vastuolulist infot.
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna mistahes korterelamus asuva veetorustiku korrasoleku tagamise eest vastutab ühistu, siis on Teil õigus nõuda, et korteriühistu parandaks Teie korteri asuva torustiku omal kulul.
Kinnituse sellele, et siutoru näol on tegu kaasomandis oleva asjaga, annab korteriomandiseaduse paragrahv 2 lõige 2, mille järgi kuulub kaasomandi hulka (a) ehitis, (b) ehitise osad, ning (c) ehitise püsimiseks või (d) ohutuse tagamiseks või (e) korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed. Eelpool toodud loetelust on siutoru kaasomand nii punkti a, b, kui e järgi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas keldri lagunenud põranda renoveerimise kulud peavad kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt keldriboksi omanik?03.12.2016
Tere,
kümne korteriga elamus on KÜ, mitteeluruumidena (panipaikadena) kasutusel olevatest keldriruumidest on kaasomanike kokkuleppega moodustatud eraldi korteriomandid, erastatud need kaasomanikele ning kantud sellistena kinnistusraamatusse. Ühele kaasomanikule erastatud keldriruumi betoonpõrand on mitmest kohast alla vajunud, mille tagajärjel üks isekandev vahesein ripub 20cm õhus. Ekspert tegi kindlaks, et põranda vajumise põhjuseks on aastate (aastakümnete) jooksul toimunud aluspinnase ärauhtumine mistõttu on vajalik betoonpõrand lammutada (välja piigata) ning rajada uus armeeritud betoonpõrand. Kaasomanike üldkoosolek ei osanud otsustada, kas vana põranda lammutamise ja uue ehitamise kulud peaksid kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt see kaasomanik, kellele see korteriomand kuulub?
kümne korteriga elamus on KÜ, mitteeluruumidena (panipaikadena) kasutusel olevatest keldriruumidest on kaasomanike kokkuleppega moodustatud eraldi korteriomandid, erastatud need kaasomanikele ning kantud sellistena kinnistusraamatusse. Ühele kaasomanikule erastatud keldriruumi betoonpõrand on mitmest kohast alla vajunud, mille tagajärjel üks isekandev vahesein ripub 20cm õhus. Ekspert tegi kindlaks, et põranda vajumise põhjuseks on aastate (aastakümnete) jooksul toimunud aluspinnase ärauhtumine mistõttu on vajalik betoonpõrand lammutada (välja piigata) ning rajada uus armeeritud betoonpõrand. Kaasomanike üldkoosolek ei osanud otsustada, kas vana põranda lammutamise ja uue ehitamise kulud peaksid kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt see kaasomanik, kellele see korteriomand kuulub?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Võttes lisaks eeltoodule arvesse, et korteris oleva põranda vajumise põhjuseks on ehitise all oleva aluspinnase kadumine, mis ei ole üksiku korteriomaniku mõjuväljas, siis tuleks probleem lahendada korteriomanike poolt ühiselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas omavoliline puudulik ümberehitus ilma projektita on ehitise puudus kuni ehitise seadustamiseni?25.11.2016
Tere. 2 kuni 3 aastat tagasi tehti kortermajas korteriühistu poolt olulised ümberehitused. Korteriomanikud eeldasid heauskselt, et see toiming oli seaduslik. Nüüd selgus, et ehitus toimus projektita, rikkudes ehitusnorme, ning puudub kooskõlastus kaasomanike ja KOV-ga.
Kas omavoliline ehitus ja projekti puudumine on ehitise puudus TsÜS § 146 lg 2 mõistes (ka siis, kui on järgitud kõik ehitusnormid)? Kas võimaliku nõude aegumistähtaeg võib sel juhul olla 5 aastat? Kas normidega vastavusse viimise või kahju hüvitamise nõude aegumine algas ajast, mil mittepädevad korteriomanikud said teada (alles KOV kinnitusel), et ümberehitamine oli omavoliline?
Lugupidamisega, korteriomanikud
Kas omavoliline ehitus ja projekti puudumine on ehitise puudus TsÜS § 146 lg 2 mõistes (ka siis, kui on järgitud kõik ehitusnormid)? Kas võimaliku nõude aegumistähtaeg võib sel juhul olla 5 aastat? Kas normidega vastavusse viimise või kahju hüvitamise nõude aegumine algas ajast, mil mittepädevad korteriomanikud said teada (alles KOV kinnitusel), et ümberehitamine oli omavoliline?
Lugupidamisega, korteriomanikud
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriühistu kohustuste aluseks on korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõikes 1 sätestatud ülesanne, mis on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Mis puutub aga olukorra seadustamisega seotud kuludesse ja võimalikke kahjunõuetesse endasse, siis peab selle esitamiseks alus juhul, kui korteriomaniku kahju ja korteriühistu tegevuse vahel on olemas põhjuslik seos.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ