Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas sundmüügiks piisab ainult KÜ koosoleku otsusest ja kohus on vajalik alles juhul kui omanik ei allu müügikorraldusele?06.05.2017

Tere,

Korteriühistus on pidev võlglane, hetkel tasumata ca 1,5 aasta kommunaalkulud. Kas sundmüügi jaoks piisab ainult KÜ koosoleku otsusest ja kohus on vajalik alles siis, kui omanik ei allu müügikorraldusele?
Omanik põhjendab mittemaksmist sellega, et ta aastaid tagasi olevat oma kulude eest korteri kohal olevat katust parandanud. Ühtegi dokumenti KÜ-le ta esitanud pole selle kohta ja KÜ pole andnud ka varem nõusolekut selliseks tasaarvelduseks. Varasemalt oli KÜ-s väga kehv juhtimine, remondifondi ei kogutud ja sellest tulenevalt igaüks ise remontis nii nagu endal oli vaja. Samuti on eelnevad juhatuse liikmed palunud abi inkassofirmalt, kuid tulutult.
Majas puudub ka ühine keskküte, igal korteril eraldi elektriküte/ahjuküte. Osad korterid on tühjad ja neid ei köeta üldse, kas on mingi õigus nõuda, et omanikud hoiaks seal mingitki kütet sees talviti?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
olete korter võõrandamisnõude esitamise regulatsioonist õigesti aru saanud.
Võõrandamisnõue jõustub korteriomaniku suhtes üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Kohtusse saab korteriühistu (või üks korteriomanikest) võõrandamisnõudega pöörduda alles seejärel, kui korteriomanik otsust vabatahtlikult täitma ei asu.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kuidas esitada kohtuväliselt umbusaldust KÜ esimehele, kellel puuduvad konkreetsed tõendusmaterjalid KÜ rahade kasutamise kohta?06.05.2017

Kuidas esitada kohtuväliselt umbusaldust kü esimehele, kellel puuduvad konkreetsed tõendusmaterjalid kü rahade kasutamise kohta? Hääled jagunevad 3/3.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriühistu juhatuse tegevuse peamiseks järelevalveorganiks on üldkoosolek. Häälte võrdse jagunemise korral üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist ei toimu. See kehtib nii juhatuse umbusaldamise-, kui valimise puhul.
Arvestades viimase asjaolu kõrval sellega, et seaduse järgi lõpevad juhatuse volitused automaatselt (ilma volituste lõpetamise otsuseta), saavad juhatust mitteusaldavad korteriomanikud kaitsta oma õiguseid sellega, et nad keelduvad juhatuse volituste pikendamisest.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu tohib nõuda üürnikelt mitmekordselt suuremat parkimistasu kui korteriomanikelt?21.04.2017

Tere,

Elan üürikorteris, omades üürilepingut korteri omanikuga. Kortermajas on üle 100 korteri ning toimiv KÜ. KÜ on aastaid tagasi (2006.a) üldkoosolekul vastu võtnud otsuse, millega kehtestati eraldi parkimistasud korteriomanikele ja üürnikele ning otsustati anda edaspidiseks parkimise korraldamine KÜ õuealal juhatuse pädevusse, kes saaks vastavaid muudatusi parkimise osas teha nö jooksvalt terve aasta vältel (antud sõnatus üldkoosoleku otsuses). Otsus võeti vastu häältega 62 poolt, 2 vastu ja 0 erapooletu.

Lisaks on kehtestatud sama üldkoosoleku otsusega, et parkimiskorra eeskirjade rikkumiste kontroll ja trahvide määramine lepingu korras anda firmale AS Europarkla. Sissenõutud summad lähevad AS Europarklale.

Kuna parkimisõigust maja sisehoovis tõendab parkimiskaart, siis ei ole mul võimalik autot maja hoovis parkida, kuna ma ei ole nõustunud suurema parkimistasuga. Juhul, kui pargin auto siiski maja sisehoovi, ent ilma parkimiskaardita, võib tekkida olukord, kus Europarkla kontrolör koostab mulle trahvi, kuna mul puudub parkimiskaart.

Kuivõrd seaduslik on selline käitumine, kus KÜ nõuab üürnikelt mitmekordselt suuremat parkimistasu? Kas KÜ on õigus nõuda üürnikelt üürilepingut? Mil viisil oleks võimalik KÜ suunata õiguspäraselt otsuseid vastu võtma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna korteriühistul ei lasu kohustust üürnike huvide eest seista, siis ei puudub üürnikel endal võimalus end kirjeldatud olukorras kaitsta. Küll aga saab üürnike huvide eest seista korteriomanik, kes saab omandiõigusest tulenevalt vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsuse kohtus, nõuda korteriühistult parklasse (kaasomandile) juurdepääsu või nõuda parkimisjärelvalvet teostavalt ettevõtjalt trahvinõude tühistamise nõudmist.

Vastuse esimese lauses toodud selgitusega sarnasel põhjusel puudub korteriühistul õigus nõuda üürnikult üürilepingu esitamist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas KÜ saab põhikirjaga keelata külalismajutuse pakkumine korteris, mille olen pikemaks ajaks edasi üürinud firmale?20.04.2017

Kas korteriühistul on õigus ühistu põhikirjaga keelata külalismajutuse pakkumine minu korteris, mille olen pikemaks ajaks edasi üürinud firmale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuulun nende juristide hulka, kes ei näe korteriühistule sellist õigust ette, kuid sellegi poolest ei saa ma välistada, et külalismajutuse keelamine korteriühistu poolt (eriti, kui korteri sihtotstarve on eluruum) ei ole õigusvastane, kuna sellest tulenev turvalisuse vähenemine ja sisekorrareeglite rikkumiste sagenemine on praktikas otseses seoses külaliskorterite olemas oluga.

Kuna külaliskorterite klientide poolt tekitatavad õigusvastaste olukordade eest vastutab korteriomanik (vt KOS § 11 lg 2), siis olen ise soovitanud korteriühistutele tegeleda pigem korteriomanikult korteris korra nõudmisega, kui korteri kasutusotstarve reguleerimisega. Arvestades, et korrakaitseseaduse alusel, saab korteriomaniku külaliskorterite klientide tegevuse eest vastutusele võtta ka Politsei, siis peaks korteriomanik olema vastavast koostööst huvitatud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on lubatud üksteisega piirnevatel kinnistutel paiknevatel korterelamutel moodustada ühine korteriühistu?20.04.2017

Tere!
Kas on lubatud üksteisega piirnevatel kinnistutel paiknevatel korterelamutel moodustada ühine korteriühistu? Milliseks sel juhul kujuneks ühistu nimi ja aadress (ühe konkreetse elamu järgi või muu liitvariant)?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, naaberkinnisasjadel asuvatel korterelamutel ei ole võimalik ühist korteriühistut asutada. Viidatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada korteriühistu ja korteriomanike vastastikuste õiguste/kohustuste kattumine. Erand on tehtud nendele korterelamutele, kes esitasid mittetulundusühingute registrile 31.detsembriks 2016 vastava notariaalselt kinnitatud avalduse. Korteriühistu nimi peab koosnema kinnisasja aadressist ja täiendist „korteriühistu”.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab öörahu kehtestamisel lähtuma korrakaitse seadusest?18.04.2017

Tere,
Kui kortermaja üldkoosolekul on vastu võetud öörahu osas järgnev otsus - öörahu kehtib E-P 6:00-22:00, siis kas antud otsus on õiguspärane kuna Korrakaitseseadus sätestab järgnevat:

Korrakaitseseadus; jõustunud 01.07.2014

§ 56. Ülemäärase müra ja valgusefektide tekitamise ning saastamise keeld

(2) Mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

Öörahu kehtib P-N kell 22:00 - 6:00 ning R-L 00:00 - 7:00.

Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, öörahu pikkust reguleerib üksnes korrakaitseseadus, ning korteriomanike üldkoosolek selle sätteid muuta ei saa.
Küll aga saab korteriomanike üldkoosolek, põhjendatud juhul, täpsustada vajadusel kellaajaliselt korteriomaniku kohustust hoiduda teatud tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas seadus kohustab korteriühistu juhatust liikmetele info jagamist vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut või on see soovituslik?15.04.2017

Tere. Korteriühistuseaduse § 15 ütleb, et
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
(2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.

Kas see seaduse punkt kohustab korteriühistu juhatust ühistu liikmetele eelpool nimetatud info jagamist vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut või on see soovituslik? Meie ühistus on majandusaasta aruannet ja majandustegevuse aastakava tutvustatud üldkoosolekul, kuid mitte enne seda. Põhimõtteliselt on eelarve kohta lihtsalt midagi paari sõnaga mainitud ja siis läheb kohe hääletamiseks, kas vastu võtta või mitte.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, enne üldkoosoleku toimumist, korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakavaga tutvumise võimaldamine, on juhatusele kohustuslik. Juhul, kui juhatus seda kohustust rikub, ning üldkoosolek majanduskava kinnitab, siis riskib korteriühistu sellega, et mõni korteriomanik võib kohtult nõuda vastava üldkoosoleku otsuse tühistamist.

Korteriühistu otsuse tühistamist saab taotleda korteriomanik 3 kuu jooksul alates otsusest teada saamisest. Oluline lisada seda, et juhul, kui otsust vaidlustada sooviv korteriomanik osaleb samal üldkoosolekul, mille otsust ta vaidlustada soovib, siis peab ta lisaks vastuhäälele paluma lisada protokolli vastuväite otsuse vastuvõtmise kohta.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu revidendile on lubatud maksta tehtud töö eest tasu?13.04.2017

Tere.
Kas korteriühistu revidendile on lubatud maksta tehtud töö eest tasu? Ühistu põhikirjas on lause, mis ütleb, et revisjoni liige ei tohi olla ühistuga lepingulises suhtes. Samas kui otsustatakse, et revident peaks oma töö eest tasu saama, tuleb ju temaga leping sõlmida või mismoodi oleks kõige õigem sellisel juhul toimida?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, esitatud tõlgenduse korral ei tohiks revisjonikomisjoni liige olla ka korteriomanik. Mõistlik oleks põhikirja tõlgendada selliselt, et revident ei tohi omada korteriühistuga püsivat lepingulist suhet.
Kõige korrektsem olukorra lahendus oleks revidendile tasu määramine üldkoosoleku otsusega.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas ostjal on kohustus veemõõtja ümber paigutada, kuna sinna ei pääse enam maja näitu vaatatma?09.04.2017

Korterelamu renoveerimiseks müüdi arendajale pööning ja osaliselt keldrikorrus. Maja üldveemõõtja asus ja asub siiani müüdud osas. Renoveerija müüs pinna, kus asub üldveemõõtja, uuele omanikule. Mujale paigaldada ta seda ei soovinud, kuna see oleks eeldanud suuri kulutusi, mida ta teha ei tahtnud ja väitis, et teeb vaid siis kui KÜ selle eest tasub. Veemõõtjale pääseb igakuiste näitude võtmiseks nüüd ligi vaid siis, kui uus omanik sinna ligipääsu võimaldab või ise näidu teatab. Kas renoveerijal, kes pinnad ostis, oli kohustus see mõõtja paigaldada mujale, KÜ-le ligipääsetavasse kohta omal kulul, kuna ta teadis, et seal kogu maja üldmõõtja ja plaan oli tal juba algselt see pind edasi müüa? Kui see on nii, siis kas nüüd veel on õigus nõuda üldmõõtja teisaldamiseks mujale?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, seda, kas korteri renoveerija pidi korterelamu üldveemõõtja asukohta muutma, tuleks vaadata renoveerijaga sõlmitud lepingust. Juhul, kui eelnimetatud leping veemõõtja asukoha ümberpaigutamist ei nõua, siis ei saa seda renoveerijalt või tema õigusjärglaselt nõuda, kuna korteriomandiseaduse kohaselt võivad ühiskasutuses olevad tehnosüsteemid asuda ka reaalosas.
Kirjeldatud olukorda reguleerib korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 3, mille kohaselt peab korteriomanik võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu peab mitteeluruumile planeerima ja võimaldama korteriomanditega võrdses osas kuuripinda?06.04.2017

Meie korteriühistus on 10 erineva suurusega korterit ja 2 mitteeluruumi (kauplus ja selle ladu). Päevakorral on kuuride projekteerimine ja ehitus. Kas korteriühistu peaks ka mitteeluriimidele planeerima ja võimaldama korteriomanditega võrdsetel alustel kuuribokse? Näiteks, kui teeme 10 võrdset kuuriboksi, siis mitteeluruumidele veel 2 lisaks. Mis tingimustel võiks korteriühistu mitteeluruumidele planeeritavat kuuride pinda vähendada näiteks ühe boksini?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, antud küsimuse lahendamise juures on oluline arvestada mitte sellega, mis on korteri sihtotstarve, vaid sellega, milline on korteriomaike reaalne vajadus kuuribokside järele.
Kui mitteeluruumi omanike vajadus kuuribokside järele on samasugune nagu eluruumi omanikel, siis puudub nendele kuuride mitteehitamisel alus.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ