Korteriomandiõigus

Tere!

Ühel korteriomanikul on korteris keskküttetoru vigastused. Kuna keskkütteradiaatorid ja torud kuuluvad kaasomandisse, siis on omanikel kohustus ka neid ühiselt hooldada. Kui korteriühistu tellib remondi, siis kuidas toimub remondi eest makstud tasu jagamine kaasomanike vahel. Kas võrdselt jaotatuna või kehtib muu reegel. Kui peaks ilmnema, et kaasomandis oleva taristu parandamise tõttu vajab lisaremonti ka omaniku enda vara, siis kas selle remondi peavad samuti tasuma kaasomanikud?

Tere!
Meie kortermajas vahetasid osad korterid 90` lõpus 2000` algul keskkütteradiaatorid elektriradiaatorite vastu. Impulsi selleks andis Eesti Energia, õhutades kasutama elektrit suuremas mahus, kui odavaimat kütteliiki. Radiaatorite eemaldamisel järgiti seadust ja KOV-i sellekohaseid otsuseid. Nendest, kes läksid üle elektriküttele, oli 2 korterit, millest jooksid läbi ka keskküttetorud, teistel mitte, kuna nemad eemaldasid torud terve püstaku ulatuses. Sellest tõusis majas vaidlus, sest osad liikmed nõudsid kõigile elektrikütjatele 10-15% suurust tasu kogu küttearvest. Lisatasu nõudjad väitsid, et elektriga kütjad saavad kasu maja keskküttesoojusest - naabrite lagedest, põrandatest, seintest. Maja keskkütteradiaatorid olid eemaldatud varasemalt väliskoridoridest. Põhjendusi toodi teisigi. Elektriga kütjad teatasid vastu, et nende korterites on temperatuur kohati isegi kõrgem, kui keskküttega kütjate korterites ning nad ei saa mingil viisil lisakasu. Lõpuks kaevati asi kohtusse. Kohus kaalus kõiki argumente ja kuulas üle poolte kommentaarid. Kohus võttis vastu otsuse, et pole kuidagi tõendatud, justkui saaksid elektriga kütjad lisasoojust keskküttesoojusest ja seetõttu oleks nende korterite ülalpidamine odavam ja rikuks teiste korteriomanike õigusi. Kohus kinnitas samuti, et ka teised argumendid, millele kaebajad osutasid, ei ole kuidagi tõestatud ja ei vääri arutamist. Otsust edasi ei kaevatud ja see jõustus. Sellest on möödas 14 aastat. Samas on ikka see teema edasi susisenud. Sellel aastal arutati üldkoosolekul taaskord seda küsimust. Üks inimene väitis, et 10-15% lisatasu nõue on seadusega määratud ja see tuleb kehtestada. Toimus järjekordne vaidlus, mil viidati ka kohtuotsusele. Vahepealsel ajal pole majas midagi muutunud. Siit ka küsimus: millised seadused seavad kortermajas teist kütteliiki kasutavatele korteriomanikele 10-15% lisatasu maksmise nõude. Kui kohus on asunud seisukohale, et seadusi ei ole rikutud, siis kas tagantjärele saab hakata kehtestama makse ja lisatasusid, kui vahepeal on majas kõik samaks jäänud. Kellel on üldse õigust kehtestada lisakoormisi korteriomanikele. Milline seisukoht tuleb selles küsimuses võtta?

KÜ on 6 korterit. Minu korteri suurus on 10% üldpinnast. Kuidas käib muru niitmine? Kas iga korter niidab võrdselt või graafik tehakse vastavalt minu korteri suurusele? Seega kui majas on 2 väiksemat korterit, siis meie läheme nagu 1 korteri alla ja niidame vaheldumisi? Meile pidevalt toonitatakse, et teile kuulub ainult 10% maja ümbrusest, et saate vaevalt oma auto ära parkida, aga kui niitmiseks läheb siis peame niitma võrdselt.

Tere!
Palun öelge, kas korteriühistu peab valima ka revisjonikomisjoni? Seadusest ei leidnud justkui viidet, et selline kohustus oleks. Tegemist väikese, 12 korteriga majaga, milles alles hakatakse ühistut looma.

Aitäh!

Elasime 12 aastat elukaaslasega koos temale kuuluval elamispinnal kuniks kolisime lahku. Leppisime kokku, et hakkan elama elukaaslasele kuuluval teisel elamispinnal, kuhu tegime ka rahvastikuregistrikande. Leping jäi suuline. Nüüd, 3 aastat hiljem soovib endine elukaaslane, et koliksin sealt välja ja taotleb KOV-s registriandmete muutmist, väitega, et ma ei ela seal ja pole õigust elada. Kuna elan seal siiski 3 nädalat kuus, siis mis peaks olema minu poolt tehtud, et see ei jõustuks KOV poolt? Tunnistajaid, et seal elan, on vähe, kuna elukoht asub hajaasustusalal. Teine küsimus on, et selle elamispinna varuvõtmed on ka endisel elukaaslasel, ning tema viib pidevalt minu asju minu elukohast minema, siseneb omavoliliselt minu elukohta, mis on küll tema omandis, ning kasutab jõudu sisenemiseks sõprade kaasabil. Kelle poole viimase küsimuse puhul pöörduda? Käesoleval hetkel nõuab ta KOV kaudu, et mind väljakirjutataks ja mina pean tõestama, et elan siiski oma sissekirjutuses. Kuidas ma tõestan oma elukohta, kui leping oli suuline ja omanik ise kirjutas mind oma omandis olevasse tallu sisse.

Tere
Elan 2-korruselises kortermajas, mis tegutseb KOS-i järgides ja mis ostab valitsemisteenust. Majas on 16 korterit. Viimasel üldkoosolekul osales 8 inimest. Osalenud omanikest ühele kuulub 2 korterit, mis on registris eraldiseisvate korteritena. Üldkoosoleku protokollis on kirjas, et otsused võeti vastu 9 häälega. Juhtisin valitseja tähelepanu KOS §19, mille kohaselt on igal omanikul üks hääl, sõltumata talle kuuluvatest korterite arvust. Ütlesin, et selle kohaselt on üldkoosolek tühine ja tuleb uuesti läbi viia. Kui algul pandigi üles uus kutse, siis paar päeva hiljem tuli teade, millele oli andnud hinnangu jurist. Jurist andis teada, et kuna ühele omanikule kuulub 2 korterit, siis on kortermajas 16 asemel 15 korterit ja üldkoosolekul osalenud 8 inimest moodustasid seega nõutud enamuse nii häältega kui ka korterite üldpindalalt. Seega on varasem üldkoosolek juristi arvates kehtiv.
Nimetatud omanik, kellele kuulub 2 korterit, on need korterid omavahel küll füüsiliselt ühendanud, aga registris on need ikkagi 2 erinevat korterit. Ka oma otsuses viitab jurist KOS § 19-le. Ometi kaob üks korter majaomandist tema tõlgenduses ära. Kas selline seaduse tõlgendus on korrektne, et ühele omanikule kuuluvast kahest korterist saab järsku üks, kuigi registris pole muudatusi tehtud. Samuti ei räägi KOS midagi üldkoosoleku otsuste kinnitamisel üldpindade enamuse tahtest. Üks hääl on igal korteriomanikul sõltuvast sellest, kas tal on ühetoaline või kolmetoaline korter. Minu hinnangul pole see korrektne. Kas teie hinnangul on juristi otsus pädev ja nimetatud üldkoosolek tõepoolest kehtiv.

Üldkoosolekul oli otsustatud, et liigutakse edasi Kredexi 40% toetusega maja renoveerimisega ehk koostatakse eelarve ning selleks uuendatakse vananenud projektid. Kas juhatuse pädevuses on otsustada, mis projekteerimisettevõte uuendab projekti või peab otsuse võtma üldkoosolek? Samuti, kas juhatuse pädevuses on teha valik hinnapakkumiste seast tehniline konsultant ning eelarve koostaja või peab otsuse võtma üldkoosolek. Üldkoosolekul oli otsustatud jätkata haldusettevõttega. Kas juhatusel oli pärast üldkoosoleku otsust õigust koostada haldus ettevõttega leping?

Tere!
Kas 1968 a ehitatud projektijärgse ahiküttega korrusmaja küttesüsteemi ümberehitamine tsentraalküttele vajab kõigi korteriomandite omanike nõusolekut/ kokkulepet või saab seda otsustada korteriühistu üldkoosolek?
Seoses KredEx-i 40% toetusega renoveerimisega otsustas KÜ üldkoosolek minna ahiküttelt üle tsentraalküttele. Kõigi omanikega nõusolekut/kokkulepet sõlmitud ei ole. Maja asub kaugkütte piirkonnas.
Kuidas oleks võimalik peatada tsentraalküttele üleminek?

Tere.
Tegemist on täies mahus erastatud vana puidust elumajaga, mille ühistusse kuulub kahe osaomandiga äriettevõte. Pind on erastatud mitteeluruumiks, milles toimib kauplus koos laoruumiga. Kas ühistul on õigus kehtestada äripinnale suurem remondifond, kui ülejäänud elanikele, kellelle see maja on koduks?
Ja sama situatsiooni, mitteeluruumi ühe osa muutmiseks nn "külaliskorteriks" või "kodukontoriks", kas on vaja ühistu liikmete nõusolekut ja linnavalitsuse luba, mille aluseks on ilmselt vaja esitada ehitusprojekt ja taotleda ehituseks luba. Tegemist on nn poolkeldrikorrusel asuva kinnistu osaga (soklikorrus).
Teid ette tänades ühistu nimel

2018.a. kehtima hakkav seadus lubab alla 10 korteriga ühistul tegutseda juhatuseta. St. kõik korteriomanikud esindavad ühistut ühiselt. Selle positiivne pool on see, et ühistu pääseb majandusaasta aruande esitamise kohustusest, aga mis on selle miinuspooled? Kas ühine esindamine tähendab seda, et mingite allkirja nõudvate tegevuste tegemine, mida seni sai juhatuse liige üksi teha, nõuab kõigi allkirju (näiteks teenuseosutajatega lepingute sõlmimime)? Nagu OÜ-de puhul, kus registris on märge, et juhatuse liikmed saavad esindada vaid ühiselt.