Korteriomandiõigus

Tere. Juhtum selline, et korter oli üle antud tuttavale inimesele, kellel juhtus akent avades õnnetus ning aknaklaas kukkus alumise naabri autole, tekitades varalist kahju. KÜ kindlustus puudub, korteril samuti. Kes vastutab, kas õnnetuse põhjustaja, korteriomanik või ühistu?

Tere.
Soovime luua korteriühistu nagu seadus ette näeb. Kolm maja valmis, kahte ehitatakse ja ainult ühel siiani kasutusluba. Praegu on meil ehitaja poolt määratud haldur. Küsimus selline kas peame KÜ looma enne kui kõik valmis on? Või loob selle riik 2018. algul. Kui mitme päeva jooksul peab asja nootaris registreerima peale üldkoosoleku KÜ loomise otsust.
Tänud ette

Tere.
Hakkan uut korterit ostma mis on kohe kohe valmimas. Ehitustööde akt on juba vastu võetud.
Veenäidikud on lae all ja luugiga kaetud. Kahjuks ei ole aga võimalik nende näite fikseerida. Ainuke viis oleks ronida näiteks tooli peale, käsi sügavale laealla ajada ja telefoniga või fotoparaadiga pildistada. Mulle tundub see täiesti jabur ja vastuvõetamatu. Kuna aktile on juba allkiri antud, kas on üldse võimalik nõuda, et viga korda tehtaks ja näidikud oleks ilma igasuguste abivahenditeda nähtavad.
Kas näidikute nähtavus ja juurdepääsu normid on seadusega reguleeritud? Kui on, siis mis need nõuded on?
On ju täiesti loogiline, et näidikutele on kerge juurdepääs.

Tänud.

Tere.
Esitasin mõni aeg tagasi küsimuse seoses kortermajas algavate renoveerimistöödega. Küsimuse kohta, kas rõdu on kaasomand, sain vastuse, et on ning minu poolt tehtud kulutused rõdu remondile (säilitamaks rõdu lagunemast) peaksid olema põhjendatud ja kooskõlastatud korteriühistuga. Kui mina neid töid teostasin, siis polnud korteriühistut veel olemaski (ühistu moodustati aastal 2016). Kellega ma oleksin pidanud kooskõlastama ja kellele põhjendusi andma?
Lisaks ei saanud ma vastust küsimusele, kas renoveerimistööde käigus töid teostavate firmade poolt korteris rikutud kohad kuuluvad taastamisele ja millises ulatuses (kahju tekitatakse ju korteriomanikule). Siiski jääb mulle arusaamatuks, kuidas saab rõdu põrand kuuluda kaasomandisse, kui see on arvestatud korteri üldpinna hulka ja ma maksan üldpinna pealt kütet s.t. ka rõdu põranda eest?
Tänan

Tere!
Ostsime korteri juulis, eelmise omaniku (kes tegelikult oli omanik 1 kuu) käest saime juuni eest haldusfirma poolt väljastatud arve, kus korteri võlg oli märgistatud 0,00 eurot. Selle arve alusel kinnitasime andmed notariaalses lepingus, et võlad puuduvad. Kohe juulis teavitasime haldusfirma haldurit ja raamatupidajat, et oleme uued omanikud, edastasime kõik vajalikud andmed. Augustis ja septembris samuti tulid ametlikud arved, kus korteri võlg 0,00 eurot. Ja nüüd septembri lõpus edastab raamatupidaja meile info, et eelmisel omanikul jäi juuni kuu arve maksmata. Küsimusele, miks siis 3 kuud keegi võlast ei teavitanud ja ametlikud arved näitavad, et korteri võlg on 0,00 eurot, tema vastus oli - Saldode inventuuri tehakse paari kolme kuu tagant ning siis saadetakse vajadusel info uuele omanikule, et eelmine omanik on jätnud arve tasumata ning kantakse võlgnevus üle.
Kas on haldusfirmal õigus need võlad minule üle kanta, kui minule esitatud arved ei sisalda informatsiooni võlast? Kas on see raamatupidaja kohustus iga kuu arves näidata korteri võlad? Kui haldusfirma teadlik, et korteril on uus omanik, kas on neil kohustus kohe teavitada korteri võlast ja mitte oodata mitu kuud, mille jooksul võlg veelgi kasvab?
Lugupidamisega,

Kas korteriomandi kaasomanikud saavad korteriühistu koosolekul hääletada Korteriomandi -ja korteriühistu seaduse § 22 lg 1 kohaselt, kus häältearv määratakse kaasomandi suuruse järgi? Mõte selles, et 2 korteriomandi kaasomanikku soovivad sõlmivad KÜ koosoleku hääletamise osas omavahel lepingu, mille tulemusena mõlemad saavad omavahel hääletada ning nendevahelise hääletuse tulemus (häälte arv) antakse edasi üldkoosolekule.
Mõlemad kaasomanikud hääletavad nö sisesuhtes vastavalt kaasomandi suuruse järgi ja vastavalt kas hääled liidetakse või lahutatakse. Korteriühistu põhikirjaga tahetakse ette näha, et iga korteriomaniku (kokku ühistus 3 korteriomandit) häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus.
Kas sellise lepingu sõlmimine korteriomandi kaasomanike vahel oleks seaduspärane?

KÜ tegi vastava otsuse ja võttis laenu, millega ehitati uus katus ja korstnajalad ning korstnad. Laen võeti 15 a.
Praegu on kõik majandamiseks olevad kulud korras, on väike tagavara ja lisaks käib vähehaaval ka koridori remont.
Tulid uued elanikud, omanikud - soovivad uut laenu olukorras, kus 5 a on veel vana laenukoormus. Lisa laen oleks liiast. Olime heas usus, et järgmine laen näiteks fassaadi remont ja soojustus tuleb järgmisena peale selle laenu tasumist.
Kas meil on õigustatud ootus, et kohe uut laenu ei võeta?

Tere! 18 aastat tagasi ehitatud kortermajas on omanikud ostnud korterid koos keldriboksidega ja reaalosana on kantud kinnistusraamatu registrisse korter, koos iga korteri juurde kuuluva keldriga. Kuid kuna keldri ustele olid arendaja poolt numbrid panemata, siis inimesed võtsid endale keldreid põhimõttel, kes ees see mees. Kuigi keldri eest tuli maksta korteriga võrdset ruutmeetrihinda ja keldrid on erisuurustes. Nüüd on osad omanikud kolinud õigetesse keldristesse, kui osad keelduvad viidates uuele KÜ seadusele. Näiteks üks omanik, kes ostis oma korteri 9 aastat tagasi edasimüügi käigus, väidab, et kuna eelmine omanik kasutas seda valet keldrit 9 aastat, siis on see tava ja siduv teistele omanikele, mis olevat ka kirjas KÜ seaduses. Kuidas toimida, nii algusest peale vale keldrit kui hilisemat vale keldri kasutajaga, kes keeldub õigele omanikule keldrit tagastamast ja enda keldrisse sissekolimast? Ja kas tõesti omandist võib ilma jääda seoses tavaga?

Tere
KÜ liikmed (MTÜ seaduse prg 20) pöördusid kirjalikult juhatuse poole (ühistul on 1 juhatuse liige) kutsuda kokku üldkoosolek. Kirjas oli üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Päevakorras oli ka juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine. Juhatuse liige koosolekut kokku ei kutsunud, viitas MTÜ seaduse prg 20 primm ja plaanib ise üldkoosoleku kokku kutsuda.
Korteriühistu liikmed kutsuvad nüüd ise üldkoosoleku kokku.
Kui koosolekust võtab osa vähem liikmeid kui põhikiri ette näeb (rohkem kui pool), millised õigused on korteriühistu liikmetel järgmine üldkoosolek kokku kutsuda? Kas samasugused nagu korteriühistu juhatusel?

Ette tänades

Kuidas ja millal määratakse pinna (mitteeluruum) kasutusotstarve? Nt müüakse mitteeluruumi, kui mistahes otstarbeks kasutatavat äripinda, ent on hetkel kohandatud külaliskorteriks. Kui lihtne (võimalik) on uuel omanikul avada antud pinnal hoopis kohvik või kauplus?
Kas mitteeluruumina registreeritud korteri väljarentimisel (ärilisel eesmärgil) on ka piiranguid (nt rendiperioodi pikkus)?
Aitäh.