Korteriomandiõigus

Tere
KÜ juhatus, kas ei vasta üldse või olulisele küsimustele jätab lihtsalt vastamata.
Majas on katusekorter välja ehitamata, minu korter selle all on aastaringseks elamiseks kõlbmatu, köetav soojus kaob korterist hetkega. Soovisin tutvuda energiaauditi ja termofotodega, mulle lihtsalt ei vastata.

Mida ette võtta?

Tere! Kaasomandis on 4 korterit, nendest 2 asuvad teisel korrusel ja nende juurde on ka müüdud avatud planeeringuga pööninguruumid III korrusel, kus pole eraldi kütet kuid korteri põrandakütte soojus soojustab need avatud planeeringuga ruumid ära. Ühe ruumi suurus 18, teise 24 m2. Notariaalses lepingus nagu korteri pind. Nüüd keelduvad kaasomanikud nende pindade eest kütte tasumisest.
Ja veel, kui kommunaalteenuste arved tulevad kõik ühele kaasomanikule ja teised kaasomanikud pole oma küttesüsteemi välja ehitanud, kas neil on õigus nõuda igakuiste arvet edastamist neile, kui arved on väljastatud ühele kaasomanikule isiklikult.
Lugupidamisega

Kuidas leida internetist korteriühistu juhatuse liikmete andmeid?

Tere,
Korteriühistu kommunaalarvetel on igakuiselt välja toodud haldus/hooldus rida, mis kuude lõikes on enam-vähem sama hinnaga olnud, kuid nüüd oli järsku hinnatõus 82%. Vastuseks öeldi, et koristaja oli puhkusel ja oli arvestatud puhkuseraha, sellega kulu summa tuli oluliselt suurem (puhkus oli 54 päeva 2016.aasta ja 2017.aasta eest). Kas see on õiguspärane?

Tere, meil on 8 korteriga majas praegu ühisus. Oleme kogunud raha, kuid 1 korter ei tahtnud maksta kuna ta oli pankrotis. Nüüd müüdi tema korter maha, kuid tal on tehtud üürileping. Järgmine aasta kui tuleb korteriühistu, lubas ta maksma hakata. Kas ja kes peab maksma kinni selle raha, mis teistel juba kogutud on? Kas tegelik korteriomanik või tema ise? Tema osa peab ju olema ühises kassas sama suur kui teistel.

Olen KÜ esimees. Suusõnaliselt on teada, et toimus korteri ost-müük. Korteri uus omanik ütleb suusõnaliselt, et asus korterisse elama näiteks 13.12.2017, ütles oma nime ja isikukoodi. Andmete õigsuse kontrollimiseks palusin esitada ostu-müügilepingu esimesest lehest väljavõtte, millest ta keeldus. Mul on aluseks ainult suusõnaline jutt.
Millist dokumenti on KÜ esimehel õigus arvatavalt uuelt omanikult küsida, et veenduda, et suulist teavet andev isik on korteri uus omanik? KÜ raamatupidamine tahab veenduda, et esitan arved õigele inimesele?
Millisele seaduse paragrahvile tugineda?

Kas, kui pikalt ja kui põhjalikult peaks olema teada naabrite tegevus, mis kindlasti ületab korterite normkasutust ja naabrite piire? Pean silmas olukorda, kus viimastel aastatel on üks ja teine naaber hakanud suuremahulisi ning valju lärmi tekitavat remonti tegema. Ise töötan paraku sellises valdkonnas, kus on vaja äärmist keskendumist ning sellega seoses need valjud remondid segavad. Mõjudes nii tööviljakusele kui ka näiteks suhtluses klientidega, sest põhjalikult korterit remontiv naaber võib ju enda kinnisvara väärtust nende remontidega tõsta. Samas kui ma ise oma korteris üürnik oleksin, siis kahtlemata ütleksin üürilepingu üles.
Kui kunagi oli ühistus teemaks, et osad naabrid või nende üürnikud kuulavad valjusti muusikat keset päeva, mis osasid naabreid kangesti häirima pidi, siis sellise remonditerrori vastu räägib ühistu esimees ainult, et saage kokkuleppele ning tema käed on seotud. Samas muidugi nende korterite omanikega, keda häirisid üürnike keset päeva pidutsemised, saaks muidugi vabalt nende lärmakate remontijate vastu niiöelda "üleskeerata". Samas ise nagu leian, et poleks tarvis ühes kortermaja trepikojas ka niiöelda vaenupooli tekitada. Kuigi ise leian, et selliste lärmakate remontide tegemiseks võiks küll majaelanikel teada olla, millal seda tehakse, sest probleem on selles, et nagu iialgi pole teada, millal on vaikne ja millal lärmakas remont käsil.

Väikese korterelamu (KÜ) hoovis vastavalt projektile 6 parkimiskohta (korteriomanike mõtteline osa). Elamus korteriomandeid 14. Kõigile kohti ei jagu ja samas ei ole kõigil ka autot. Kas on võimalik ja kuidas on võimalik soovijatel osta omale ära parkimiskoht? Kuidas see peaks toimuma? Millest alustada? Mille järgi määrata hind. Kellele makstakse (ühistule või omanikele kes ei soovi osta)? Milline võiks olla optimaalne hind.

Meie kortermaja kohta on 2003 aastast võetud vastu kohtuotsus, mis kinnitas, et üleminek elektriküttele on olnud seaduslik ja osade omanike soov kehtestada neile teatud protsent keskütte kulude kompenseerimiseks ei ole põhjendatud, sest seda nõuet ei kinnita ükski uuring ega metoodika. Vahepeal pole midagi muutunud. Ometi otsustas viimane üldkoosolek kehtestada el.kütjatele 10 % suuruse lisamaksu korterite m2 põhiselt, mis arvestatakse keskküttele kulunud summa järgi. Põhjuseks toodi, et lahtiühendatud el.kütjad ei tasu ega osale küttekulude jagamises – üldruumides ehk keldrites. Väliskoridorides on keskkütteradiaatorid eemaldatud. Ennast spetsialistideks nimetanud paar inimest väitsid, et nimetatud kohtuotsus ei ole oluline ja sellise tasu nõudmine on seaduslik, mille põhjenduseks toodi MKM 2006 aasta tellimus „Küttekulude jaotamisest elamus“. Tegemist on projektiga, mitte seadusega. Ühelegi seadusele, mis lubaks mingeid protsente nõuda, ei viidatud. Samas maksavad meie majas ka elektriga kütjad majandamiskulusid KÜS §15/1,2 kohaselt. Sellest fondist on makstud mh keskkütteremontide ja keskkütte osalise renoveerimise eest, millest el.kütjad pole mingit kasu saanud. KOS § 13 kohaselt peaks seega arvesse võtma ka el.kütjate kulusid kütmisele ja need jagama võrdselt kõigi korteriomanike vahel. Seda aga ei peeta oluliseks. Ka ütleb sama MKM-i uuring, et kui lahtiühendamine on toimunud seaduslikult, siis peavad teised omanikud taluma ka negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole meie ühistu põhikirjas reguleeritud kulude jagamise korda. Olete varem öelnud, et ei juhatus ega üldkoosolek ei saa seetõttu kehtestada uusi koormisi, mis rikuks korteriomanike õigusi ning sellised otsused on tühised. Praegusel juhul on minu arvates just seda tehtud. Küsimus: võttes arvesse eelnevat seletust, siis kas üldkoosoleku otsus on seaduslik. Mida teha edasi?

Maja renoveerimisel ehitati välja pööningukorrus ning sealt saadud 1 korteriomand müüdi arendajalt väljaehitamata kujul uuele omanikule, kes nüüd selle ühe korterina arvele võetud pinna jagas ja ehitas välja seal 5 väikest korterit. KÜ-le tähendaks see seda, et maksud laekuvad 1 korteri kohta, reaalselt aga tegemist 5 väikese korteriga, mis üüritakse välja ja kes kõik kasutavad ühiselektrit, trepikoja koristusteenust, tahavad parkida niigi kitsal parkimisalal jne. Lisaks tähendab see suurt elanike arvu suurenemist. Igas korteris ju vähemalt 2 inimest, mis teeks kokku elanike arvu suurenemise 10 võrra. Olukorras kus oleks 1 korter, ilmselt 10 elanikku ei oleks. Kas KÜ peab olema nõus sellega? Kas see võib kuidagi mõjuda maja konstruktsioonidele (tegemist üle 100 aasta vanuse palkmajaga miljööväärtuslikus rajoonis) jne. Kas ja kuidas peaks reageerima? Mis selline tegevus meile kaasa tuua võiks?