Korteriomandiõigus

KÜ-l puudus siiani haldus- ja koristusteenus. Aastaid koristas üks KÜ juhatuse liige, selle eest tasu saamata. Nüüdseks elamu renoveeriti ja hakati soovima koristust. Hiljuti toimus KÜ üldkoosolek, kuna vana juhatuse valitsemise aeg sai läbi. Valiti uus juhatus 1 liikmeline ja jätkab seesama juhatuse liige, kes enne ka koristas. Kehtestati ühehäälselt haldus- ja hooldustasu. Lepiti kokku, et KÜ juhatus korraldab trepikodade koristamise. Keegi kohal viibinutest ei avaldanud soovi ise koristama hakata. Paar nädalat ei toimunud midagi ja siis otsustas KÜ juhatuse liige ise koristama hakata. Kas see on võimalik? Juhatus on 1 liikmeline ja ise ta endaga lepingut sõlmida ei saa. Koosolekul lepiti kokku, et KÜ juhatus korraldab koristamise, aga ei lepitud otseselt kokku kes seda teeb. Kas on kuidagi seadusega vastuolus, kui ta nüüd ise koristab ja tasu selle eest saab? Enamik oleks sellega kindlasti nõus, kuid majas on üks omanik, kes nüüd äkki kui juba koristus toimub, seda ise teha tahaks. Kui see on seadusega vastuolus, siis kuidas saaks juhatuse liikmele seda tasustada?

Seadusega olen automaatselt ka KÜ liige, kuid minu omandiks on vaid pisike keldriboks, mis on eluruumina registreeritud. KÜ aga otsustas, et maja üldkulud tuleb jagada liikmete arvuga võrdselt, mitte ruutmeetrite järgi. Kas selline otsus on seadusega õiglane, et nii mind tasustada samade kuludega nagu 10 korda suuremaid kortereid? Või on mingi moodus, kuidas ma saaks ühistu liikmelisusest loobuda?

Pärast korteri kinkelepingu notariaalset vormistamist (korter on üle antud) selgus, et korteriühistu üldkoosolek toimub nädala pärast. Kas korteri uue omanikuna on mul õigus osaleda antud koosolekul ühistu liikmena? Ühistul on viis liiget.

10-korteriga ridamaja ei pea valima juhatust. Kas see, et tegutsetakse ilma juhatuseta, peab olema ka põhikirjas kirjas?

Tere.
Kortermajas alustatakse renoveerimistöödega, mille käigus remonditakse ka rõdu. Rõdul lõhutakse piire ja põrand, seinad soojustatakse. Olen eelnevalt rõdu põranda plaatinud, seinad remontinud ja paigaldatud on lükandklaasid, et säästa rõdu lagunemast. Siit küsimus, kes korvab tehtud kulutused? Rõdu põrandapind ei kuulu kaasomandisse, see on korteri üldpinna osa (rõdu ei ulatu majast väljapoole). Mis õigused mul on takistamaks ära lammutamast kogu tehtud tööd ja sellega kaasnenud mitte väikseid kulutusi? Ning kas korteri sees renoveerimistööde käigus rikutud kohad kuuluvad taastamisele algsel kujul(korteris on hiljuti tehtud suuremahuline remont)?
Tänan.

Tere! Olen mitme juristi juures konsulteerinud, kuid minu jaoks on olukord veel segasem, sest nõustamised on erinevaid vastuseid andnud. Mul on kaasomand endise elukaaslasega. Temaga koos võtsime eluasemelaenu ka. Ostmisel oli minu osa sissemakses 30 000 € ja temal 6 000 €. Kahjuks jäi omandile tegemata märge, kui suur osa omandist kummalegi kuulub. Elukaaslane läks uue kaasa juurde juba viis aastat tagasi. Pangalaenu ja kõiki muid maja hooldamise kulutusi ja tegevusi, hädavajalikud remondid (kui nt toru külmub või läbi roostetab, miskit laguneb jne, maksan ja teen kogu selle aja mina üksi). Üks jurist, kelle juures ma nõu küsimas käisin, rääkis, et kohus arvestab kummagi panust, teine, et arvestatakse ainult seda, et omand on pool kummalgi. Ma ei ole julgenud seepärast hakata kaasomandit lõpetama, sest ei saa aru, mida seejuures tegelikult arvestatakse.

Tere.
KÜ juhatus saatis üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja päevakorra. Üks punktidest on:
Juhatusele anda volitused ehitustööde otsustamiseks ja lepingute sõlmimiseks.
Samal koosolekul soovitakse vastu võtta ka 2018 a majanduskava ja väga suures mahus kortermaja rekonstrueerimine. Kusjuures mitte ühtegi maksumuse summat ei ole välja toodud. Haldusfirma on eestvedajaks. Küsimus, mis järjekorras peaks siiski käima rekonstrueerimise otsustamine. Kas korteriomanik peab andma laenu taotlemiseks kirjaliku nõusoleku?

Milline on otsus kui KÜ asutamiskoosolekul jagunesid hääled 2:2, ning kortereid on 4, korteriomanikke ka 4?

Tere

Plaanime sõbraga kaasomandis krundile rajada paarismaja (kahe korteriga elamu). Mis hetkel on meil võimalik see korteromanditeks jagada - kas siis kui ehitis on valmis või saab ka varem?

Tänan

Tere!
Kas KÜ raamatupidaja ja ühistu liige võivad olla ühest perekonnast ja võtta kahekesi vastu KÜ otsuseid?
Kui juhatusest soovib üks liige lahkuda, kas sellisel juhul peab kokku kutsuma üldkoosoleku? Või piisab ainult meili teel selle inimese avaldusest, et soovib lahkuda KÜ?
Kui juhatus muutub, kas dokumentatsioon antakse enne, kui äriregistris muutused on toimunud? Kuidas see peab ametlikult ette nägema (üleandmisakt dokumentide kohta)? Kas juhatuse esimees peab ka sellest osa võtma?