Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus tellida projekt kui üks on vastu 3 poolt?26.08.2017
Tere!
Korteriühistu koosneb 2 majast 1-majas on 4 korterit ja teines- majas 3 korterit( kokku on 7 korterit).Maja, kus on 4 korterit on aasta aega korjanud remondifondi raha. Nüüd on soov alustada esimese sammuna soojustamise projekti tellimisega. Esimene küsimus, kõik 7 korteri omanikud peavad andma allkirja, et on nõus projektiga?
2)Või ainult selle maja omanikud (4 korterit), kes on korjanud raha?
3)Kuidas toimida, maja kus on korjatud remondifondi raha 4 korterist on poolt 3 korterit ja üks korter vastu?
Korteriühistu koosneb 2 majast 1-majas on 4 korterit ja teines- majas 3 korterit( kokku on 7 korterit).Maja, kus on 4 korterit on aasta aega korjanud remondifondi raha. Nüüd on soov alustada esimese sammuna soojustamise projekti tellimisega. Esimene küsimus, kõik 7 korteri omanikud peavad andma allkirja, et on nõus projektiga?
2)Või ainult selle maja omanikud (4 korterit), kes on korjanud raha?
3)Kuidas toimida, maja kus on korjatud remondifondi raha 4 korterist on poolt 3 korterit ja üks korter vastu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis võimalusi on, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga?26.08.2017
Olen kolimas kortermajja, kus 6 korterit on ahjukütte peal ning teised 6 korterit on veel keskkütte peal.
Mina asun elama trepikotta, kus kolm korterit on välja astunud ning neljas sooviks välja astuda keskküttest, kuna see oli liiga kallis ning tuba oli talvel max 16 kraadi.
Nüüd osad ühistu liikmed on arvamusel, et kõik korterid võiksid astuda uuesti keskküttesse ning tehakse kogu süsteemi renoveerimine. Kuid korteris, kuhu ma elama asun pole keskkütet sees olnud pea 10 aastat, nii, et enda korteri renoveerimisel ei olnud arvestanud sellega, et peaksin kunagi kütte tagasi panema. Kui korteriühistu otsustab uuesti teha keskkütte, siis kes maksab minu remondi kinni, kui pean uuesti seinad lahti lõhkuma (et radikaid panna) ning köögimööbel ei mahuks enam kööki ära (eritellimus).
Mis võimalusi on veel, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga? Ja kas on üldse võimalik sundida liituma keskküttega, kui aastad on näidanud, et sealses kortermajas ei tasu ära selle süsteemiga liitumine.
Mina asun elama trepikotta, kus kolm korterit on välja astunud ning neljas sooviks välja astuda keskküttest, kuna see oli liiga kallis ning tuba oli talvel max 16 kraadi.
Nüüd osad ühistu liikmed on arvamusel, et kõik korterid võiksid astuda uuesti keskküttesse ning tehakse kogu süsteemi renoveerimine. Kuid korteris, kuhu ma elama asun pole keskkütet sees olnud pea 10 aastat, nii, et enda korteri renoveerimisel ei olnud arvestanud sellega, et peaksin kunagi kütte tagasi panema. Kui korteriühistu otsustab uuesti teha keskkütte, siis kes maksab minu remondi kinni, kui pean uuesti seinad lahti lõhkuma (et radikaid panna) ning köögimööbel ei mahuks enam kööki ära (eritellimus).
Mis võimalusi on veel, et ma ei peaks liituma keskküttesüsteemiga? Ja kas on üldse võimalik sundida liituma keskküttega, kui aastad on näidanud, et sealses kortermajas ei tasu ära selle süsteemiga liitumine.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui küttesüsteemi rajamisega tekib korteriomanikule kahju, siis sõltub selle hüvitamine eelkõige sellest, kas kahju ületab teistele korteriomanikele samade töödega tekkinud kahjusid. Juhul, kui kahju tekib seoses küttesüsteemi taastamisega, ning korteriomanik on küttesüsteemi eemaldanud ilma vastava kokkuleppeta, siis puudub tal kahjunõude esitamiseks alus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saab korteriühistu ette võtta arendaja suhtes, kellele kuulub kelder, mis on kogu aeg vett täis?26.08.2017
Tere!
Kortermaja kelder kuulub maja renoveerimisest saati juba üle kümne aasta maja arendajale. Kuna kelder on väga madalate lagedega ja sinna pole võimalik keldribokse ehitada, siis pole majaelanikud olnud huvitatud selle ostmisest. Nüüd aga on juba 5-6 aastat olukord selline, et pidevalt on keldris vesi ja selle tõttu laguneb vundament ja alumiste korterite eluruumid hallitavad. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele ja palvetele kelder korda teha, on keldri omanik reageerinud vaid sellega, et pakub seda ühistule müüa.
Oleme ühistu rahadega niigi pidevalt keldrist vett välja pumbanud. Nüüdseks on olukord nii hull, et tuleb ette võtta suuremad tööd, korteri omanikud aga pole nõus maksma suuri summasid, et kellegi teise vara (keldrit) parendada, sest see omaniku poolt nii hullu olukorda lastud, et see juba kogu maja ohustab.
Millised on antud olukorras ühistu õigused sellise omaniku suhtes?
Ette tänades
Kortermaja kelder kuulub maja renoveerimisest saati juba üle kümne aasta maja arendajale. Kuna kelder on väga madalate lagedega ja sinna pole võimalik keldribokse ehitada, siis pole majaelanikud olnud huvitatud selle ostmisest. Nüüd aga on juba 5-6 aastat olukord selline, et pidevalt on keldris vesi ja selle tõttu laguneb vundament ja alumiste korterite eluruumid hallitavad. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele ja palvetele kelder korda teha, on keldri omanik reageerinud vaid sellega, et pakub seda ühistule müüa.
Oleme ühistu rahadega niigi pidevalt keldrist vett välja pumbanud. Nüüdseks on olukord nii hull, et tuleb ette võtta suuremad tööd, korteri omanikud aga pole nõus maksma suuri summasid, et kellegi teise vara (keldrit) parendada, sest see omaniku poolt nii hullu olukorda lastud, et see juba kogu maja ohustab.
Millised on antud olukorras ühistu õigused sellise omaniku suhtes?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Erandiks on olukord, kus korteriomanik on tekkinud olukorra eest ise vastutav, mis võib olla ka antud juhul võimalik. Kuna aga korteriomaniku vastutust tuleb tõendada, ning olukorra lahendamisel omavad suurt tähtsust juriidilised nüansid - sõlmitud lepingu sisu, nõude esitamise viis, aegumine, jne - siis soovitan oma õiguste väljaselgitamiseks kasutada õigusabi teenust.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas äripinna kasutusotstarbe "büroo" "kaupluseks" muutmiseks on vajalik kõigi korteriomanike kirjalik nõusolek?26.08.2017
Tere! Kui äripinna kasutusotstarvena on kirjas "büroo" ja seda muuta "kaupluseks" või "toitlustuskohaks" kas siis on vajalik kõigi korteriomanike kirjalik nõusolek või piisab ühistust?
Lisaks küsimus korterelamu kohta, kui korteriomand liitub juba olemasoleva gaasitrassiga (mis on ukse taga), siis kas peab ka kõigi korteriomanike nõusolek olema või piisab ainult korteriühistust (gaasitrass kaasomandi pinnal - koridoris)?
Nagu ma eelnevatest vastusest aru saan, et eraldi midagi juurde ehitades korterelamusse (näiteks eraldi ventilatsioonitoru fasaadilt katusele) peab olema eranditult kõigi korteriomanike nõusolek. Tänud!
Lisaks küsimus korterelamu kohta, kui korteriomand liitub juba olemasoleva gaasitrassiga (mis on ukse taga), siis kas peab ka kõigi korteriomanike nõusolek olema või piisab ainult korteriühistust (gaasitrass kaasomandi pinnal - koridoris)?
Nagu ma eelnevatest vastusest aru saan, et eraldi midagi juurde ehitades korterelamusse (näiteks eraldi ventilatsioonitoru fasaadilt katusele) peab olema eranditult kõigi korteriomanike nõusolek. Tänud!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Antud juhul lähtub küsimus ehitusseadustikust, mis reguleerib seda, kuidas määrab kohalik omavalitsus mitteeluruumist korteriomandile omapoolse (täpsustatud) kasutusotstarve. Selles menetluses sõltub see, millisel määral kohalik omavalitsus teisi korteriomanike arvamust küsib ja nendega arvestab, omavalitsuse enda otsusest.
Kokkuvõttes on korteri sihtotstarve muutmisega seoses korteriomanike suhted ja kohaliku omavalitsuse otsused seotud üksnes niivõrd, et sihtotstarve, mis toob kaasa negatiivsed mõjud, muutmisega peavad olema nõus mõlemad.
Hoonesisene gaasitrass on korteriomanike kaasomandis. Sellega taasliitumiseks ei ole vajalik sõlmida korteriomanike kokkulepet ega võtta vastu vastavat otsust. Küsimuse lahendamine on korteriühistu juhatuse pädevuses.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas peab võtma kõigi korteriomanike nõusoleku, kui sooviks köögi ja vannitoa asukohad vahetada?18.08.2017
Kui soovitakse teha korteri planeeringu muutus, st vahetada omavahel köögi ja vannitoa asukoht. Muutuse tulemusena, eemaldatakse üks mittekandev vahesein ning ehitatakse juurde üks mittekandev vahesein. Tehnosüsteemides muutusi ei tule, saab täpselt kasutada samu vee- ja kanalisatsiooni süsteeme, mis on käesolevas planeeringus. Korteriomanik tellib ehitusprojekti, sellest tulenevalt ei muutu ka korteri kasutatav pind. Kas on kohustus võtta ka kõigilt maja teistelt korteriomanikelt nõusolek või seda ei ole vaja? Mis dokumendid tuleb esitada linnavalitusesse.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Seda, milliseid dokumente nõuab korteri ümberehitamiseks linnavalitsus, sõltub linnavalitsuse enda otsusest, kuid eeldada tuleks, et vajalikud on ehitusloa saamiseks vajalikud dokumendid.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab mulle veeuputusest tekkinud kahju hüvitama, kui ülemise korteri omanik on surnud ja keegi veel pärinud ei ole?18.08.2017
Tere,
Juhtus siis selline olukord, et suure tormi ajal sai mu korter veekahjustuse. Probleem oli nimelt selles, et ülemise korteri naabrid olid aknad lahti jätnud ja kogu see vihmavesi siis imbus alla minu korterisse. Olukord keeruline seetõttu, et korter ei kuulu hetkel kellelegi, kuna suri sees olev inimene ja korter pole pärandiga kuhugi üle läinud. Kuna see isik oli seal korteris ära surnud, siis pikemat aega ta seal oli, kuni siis ta leiti, eks siis jäeti aknad lahti, et tuulutada korterit. Seda enam, et hetkel ei oska öelda, kust kaudu täpselt vesi sisse imbus, sest vett hakkas läbi tulema mul elutoas. Kas siis rõdu tõttu, mis pole kinni ehitatud või siis köögis lahti olnud akende tõttu. Kindlustus kahjuks ei korva tormist tulenevat kahju. Inimesed, kes peaksid pärima korteri väidavad, et seni kuni korter pole nende oma, ei tea nad midagi. KÜ samuti ei oska aidata.
Kas oskate sellises olukorras nõud anda?
Tänan!
Juhtus siis selline olukord, et suure tormi ajal sai mu korter veekahjustuse. Probleem oli nimelt selles, et ülemise korteri naabrid olid aknad lahti jätnud ja kogu see vihmavesi siis imbus alla minu korterisse. Olukord keeruline seetõttu, et korter ei kuulu hetkel kellelegi, kuna suri sees olev inimene ja korter pole pärandiga kuhugi üle läinud. Kuna see isik oli seal korteris ära surnud, siis pikemat aega ta seal oli, kuni siis ta leiti, eks siis jäeti aknad lahti, et tuulutada korterit. Seda enam, et hetkel ei oska öelda, kust kaudu täpselt vesi sisse imbus, sest vett hakkas läbi tulema mul elutoas. Kas siis rõdu tõttu, mis pole kinni ehitatud või siis köögis lahti olnud akende tõttu. Kindlustus kahjuks ei korva tormist tulenevat kahju. Inimesed, kes peaksid pärima korteri väidavad, et seni kuni korter pole nende oma, ei tea nad midagi. KÜ samuti ei oska aidata.
Kas oskate sellises olukorras nõud anda?
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Pärijad vastutavad pärandvaraks oleva korteriga seotud kohustuste eest solidaarselt sõltumata sellest, kas nad on korteriomanikena kinnistusraamatusse kantud. Eeltoodust tulenevalt, kui kahjujuhtum tekkis korteris lahti jäetud akna tõttu, tuleks kahjunõue esitada pärijate vastu.
Olukorras, kus pärijad omandiga seotud kohustuste täitmisest kõrvale hoiavad, tasub (KÜ-l) kaaluda kohtule pärandi hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamist. Pärandi hoimeetmete rakendamist reguleerivad pärimisseaduse paragrahvid 110-115.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ saab keelduda, kui soovin gaasi tarbimise lõpetada ja selle lahti ühendada?18.08.2017
Tere.
Soovin panna korteris kinni gaasi kuna ei kasuta seda. KÜ keeldub nõusolekut andmast. Gaasifirmad aga tahavad selle jaoks KÜ nõusolekut. Kas KÜ-l on õigust keelduda? (gaasi ei kasuta ja maksan igakuiselt gaasi eest). KÜ ütleb, et panete gaasipliidi asemel elektripliidi ning juhtmed ei pea vastu, samas on kõik juhtmed elektriku poolt üle vaadatud ning võimsus sellest ei tõuseks ega ületaks norme.
Lugupidamisega
Soovin panna korteris kinni gaasi kuna ei kasuta seda. KÜ keeldub nõusolekut andmast. Gaasifirmad aga tahavad selle jaoks KÜ nõusolekut. Kas KÜ-l on õigust keelduda? (gaasi ei kasuta ja maksan igakuiselt gaasi eest). KÜ ütleb, et panete gaasipliidi asemel elektripliidi ning juhtmed ei pea vastu, samas on kõik juhtmed elektriku poolt üle vaadatud ning võimsus sellest ei tõuseks ega ületaks norme.
Lugupidamisega
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt on korteriühistul tõepoolest õigus keelduda ühisest gaasisüsteemist lahtiühendamisest. Põhimõtteliselt kehtib siin sama loogika nagu küttesüsteemi puhul.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mis korras tuleb vastu võtta otsus, et korteriomanik vabastaks omavoliliselt hõivatud keldriboksi?17.08.2017
Tere
Üks korteriomanik on omaalgatuslikult hõivanud lisakas talle isiklikuks kasutamiseks eraldatud keldriboksile veel ühe üldkasutuses olnud boksi. KÜ juhatuse esinaine vastas, et juhatus siia ei sekku ja lahendage ise lihthääletusega. Kas otsus peab olema kaasomanike konsensuse põhimõttel läbiviidud või piisab enamuse arvamusest? Kui saavutada tuleb konsensus, kas siis kogu maja või ainult kõnealuse trepikoja korterite omanike vahel? Kui lihthääletus - kas siis hääletuses osaleb ka hõivaja? Kas juhatus peab sekkuma?
Majas on 15 trepikoda ja trepikodade keldrid ei ole ühenduses teiste trepikodade keldritega. Maja on ehitatud 1977 ja KÜ -l ei ole kodukorras märget keldrite jaotamise kohta.
Üks korteriomanik on omaalgatuslikult hõivanud lisakas talle isiklikuks kasutamiseks eraldatud keldriboksile veel ühe üldkasutuses olnud boksi. KÜ juhatuse esinaine vastas, et juhatus siia ei sekku ja lahendage ise lihthääletusega. Kas otsus peab olema kaasomanike konsensuse põhimõttel läbiviidud või piisab enamuse arvamusest? Kui saavutada tuleb konsensus, kas siis kogu maja või ainult kõnealuse trepikoja korterite omanike vahel? Kui lihthääletus - kas siis hääletuses osaleb ka hõivaja? Kas juhatus peab sekkuma?
Majas on 15 trepikoda ja trepikodade keldrid ei ole ühenduses teiste trepikodade keldritega. Maja on ehitatud 1977 ja KÜ -l ei ole kodukorras märget keldrite jaotamise kohta.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kui korterelamu majandamiseks on asutatud korteriühistu, siis toimub otsuse vastuvõtmine korteriühistu üldkoosolekul, mille kutsub kokku korteriühistu juhatus.
Lisaks üldkoosoleku kokkukutsumisele on juhatuse ülesandeks üldkoosoleku otsuse elluviimine.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteri müügikuulutuse aia peale panekuks peab luba küsima KÜ juhatuselt või kõigilt korteriomanikelt?13.08.2017
Tere
Meie maja ümber on piirdeaed. Üks omanikest soovib enda korteri müügikuulutuse aia peale panna. Kas piisab kui KÜ juhatus annab selleks nõusoleku või tuleb kõikide omanike käest seda küsida?
Meie maja ümber on piirdeaed. Üks omanikest soovib enda korteri müügikuulutuse aia peale panna. Kas piisab kui KÜ juhatus annab selleks nõusoleku või tuleb kõikide omanike käest seda küsida?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik saab algatada võlgnike suhtes kohtumenetluse?13.08.2017
Tervist!
Olen korteriomanik väikses majas (32 korterit), kus korteriomanike võlg kommunaalteenuste eest on ca 10 000 €. KÜ juhtkond ei võta midagi ette, et võlad sisse nõuda. Uut juhtkonda valida ei saa, kuna keegi vabatahtlikult ei taha valitud olla. Küsimused: 1) kas saab juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik algatada võlgnikele suhtes kohtumenetluse? Kui jah, siis millest peaks alustama? 2) üks korteriomanikest suri, kuid õiguslikud pärijad ei ole 8 kuu jooksul oma otsust pärimise asjus avaldanud ning korteril lasub nüüd tekkinud kommunaalteenuste eest võlg. Mida selles situatsioonis teha, et võlgnevus sissenõuda? 3) üks korteriomanikest on linnast lahkunud välismaale teadmata suunas ja võlgnevus kommunaalteenuste (küte) eest ületab 4500€. Mida teha?
Olen korteriomanik väikses majas (32 korterit), kus korteriomanike võlg kommunaalteenuste eest on ca 10 000 €. KÜ juhtkond ei võta midagi ette, et võlad sisse nõuda. Uut juhtkonda valida ei saa, kuna keegi vabatahtlikult ei taha valitud olla. Küsimused: 1) kas saab juhtkonda mitte kuuluv korteriomanik algatada võlgnikele suhtes kohtumenetluse? Kui jah, siis millest peaks alustama? 2) üks korteriomanikest suri, kuid õiguslikud pärijad ei ole 8 kuu jooksul oma otsust pärimise asjus avaldanud ning korteril lasub nüüd tekkinud kommunaalteenuste eest võlg. Mida selles situatsioonis teha, et võlgnevus sissenõuda? 3) üks korteriomanikest on linnast lahkunud välismaale teadmata suunas ja võlgnevus kommunaalteenuste (küte) eest ületab 4500€. Mida teha?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Üldkoosoleku kutsub kokku juhtatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ