Korteriomandiõigus

Ühel kinnistul asub kaks maja. Majades valitseb praegu korteriühisus. Alates 1. jaanuarist 2018 moodustab riik korteriühistu.
Minu küsimused on järgmised: 1) Mis saab siis, kui omanikud ei suuda iseseisvalt kinnistut jagada ja korteriühistut moodustada? Kas riik jagab ise kinnistu ja moodustab kaks eraldi korteriühistut? Kes saab KÜ esimeheks riigi poolt? 2) Riik ei jaga kinnistut, kinnistu jääb jagamata. Moodustatakse kaks eraldi korteriühistut või üks ühine kahe maja peale? Kas korteriühistu moodustamiseks on vaja üldse kinnistu jagada? Sooviks asjakohaseid vastuseid või viidet, kellelt täpset infot küsida.

Tere. KÜ liige üüris välja oma korteri ja garaažiboksi. Üürnik kasutab parklat, mis on rajatud koos majaga, aga ei kuulu koos muruplatsiga kinnisasja juurde. KÜ liikmed on pidevalt hooldanud ja korrashoidnud nii parklat kui haljasala. Majaelanikud kasutavad põhiliselt majaesist autode parkimiseks. Parklat said kasutada ka KÜ liikmete külalised. Üürnik toob lisaks oma 2-le autole veel iga nädal autosid, mida remondib või lammutab parklas või garaažiboksis ja hoiab neid parklas ja ka selle kõrval oleval haljasalal. Pidevalt on parklas tema 4-5 autot, mõni tuuakse kohale ka suure treileriga. Seega kogu parkla on tema poolt hõivatud. Teistele seal enam ruumi ei ole. Parklas on romude tõttu suured õlilarakad ja garaažiboksi esine suures ulatuses õline. Ka hoidis ta parklas pool talve haisvat mahavõetud auto mootorit. Muruplatsist ta ei hooli, juba ronib ka maja ette. Enda järgi ei korista, suitsukonide surnuaed on ümberringi. Nii, et meie hooldatud ja vaiksel koduümbrusel on lõpp. Kas üürnik tegutseb seaduspäraselt? Mida saaksid ette võtta KÜ liikmed ja mis on meie õigused?
Tänan

Tere
Juhul kui on kavas renoveerida hoone küttesüsteem järgmiselt:
- ühetorusüsteem asendatakse kahetorusüsteemiga;
- algse olukorraga võrreldes jäetakse ära vannitubade püstikud ja radiaatorid; viimased ühendatakse soojavee tsirkulatsioonisüsteemi.
Kas selline rekonstrueerimine on olemasoleva küttesüsteemi tavaline asendus või oluline ümberkorraldus, milline siis nõuaks kõigi ühistu liikmete kokkulepet.

Tere,
Vana põhikiri on aastatst 2001 ja oleks vaja seda uuendada.
Vanas põhikirjas on selline lause;
Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu ühinemise, jagunemise või lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud ühistu liiketest või nende esindajatest.
Küsimus on see, kas mul läheb vaja muutmiseks 2/3 kohalolevate ühistu liikmete hääli või nagu seadus hetkel ütleb, et 51% ühistu liikmete häältest? (Näiteks koosolekule tuleb 30 liiget ja sellest 2/3 või kõikidest liikmetest 60 liiget 51%)
Maja on 5-kordne ja 60 korterit.

Tervitades

Tere,
Olen värske korteriomanik ja hakkan korteris kapitaalremonti tegema. Maja on väike, kuue korteriga ja hetkel tegutseb majas ühisus. Kuna hetkel on korteris väga vanad ning väsinud torud ja juhtmed, plaanin kõik välja vahetada. Elektrist ja juhtmetest- kui majja tuleb piisavalt elektrit ja seda on jaotatud korterite vahel, siis kellel on õigus otsustada kui palju mingi korter jaotatud elektrit saab? Hetkel on olukord, kus ühisuse esimees keeldub minu korterile suuremat kaitset lubamast (praegu on kaitse 6 amprit). Kas elektri jagunemine sõltub korteri ruutmeetritest?
Kui majale on tehtud juurdeehitis, kas mul on õigus nõuda juurdeehitise kohta tagantjärele dokumente? Nimelt, kas mul on õigus nõuda eelmise korteriomaniku nõusolekut selle juurdeehituse teostamiseks? Näiteks kui maja keldrisse on ehitatud korter aga mulle peaks kuuluma keldriboks aga tänu juurdeehitatud korterile seda seal enam ei ole. Tean, et antud juurdeehitis ei ole kooskõlas ehitusregistriga ja korteri dokumendid ei ole korras.
Millised on minu kui uue korteriomaniku õigused tagantjärele paluda maja kohta käivaid dokumente, mis puudutavad ümberehitusi ja keldri kinni ehitamist?

Tänud vastuste eest ette!

Tere
Kas korteriühistu sissesõidutee remondi tegemine tuleb otsustada üldkoosolekul või võib seda haldaja teha igal ajal, kui keegi elanikest selleks soovi avaldab? Meil tehti tee remont, millest ei ole mingit kasu, sest tee on samasugune või veel hullem kui enne. Üldkoosolekul ei ole seda otsustatud.

Valitseja teatas 8.veebruaril, et lõpetab haldusteenuste osutamise 28.veebruaril. Kas selline lühike tähtaeg on lubatud, sest 20 päevaga peame asutama korteriühistu ja vormistama ümber lepingud kommunaalteenuste firmadega?

Ühistu põhikirjas on sätestatud, et maksete suuruse määramisel lähtutakse: - kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna (määratud pinna) suurusest.
Teisi sätteid selle kohta põhikirjas pole.
Üldkoosoleku otsusega on majas rakendatud individuaalse küttearvestuse süsteem ja arvestust peetakse:
40% korteri ruutmeetrite alusel
60% andurite näitude alusel.

Osad ühistu liikmed on seisukohal, et kuna 40% jaotatakse ruutmeetri põhiselt, siis on põhikirja säte täidetud.
Kas selline arvamus on õige?

Kortermaja renoveerimine otsustati üldkoosolekul häälteenamusega ja muuhulgas otsustati senini lahtised rõdud klaasida (rõdude suuruse/mõõtmete muutumisest juttu polnud). Esimese korruse korteritel rõdud puuduvad. Ülakorruse ehk siis teise korruse rõdule paigaldatud uued piirdekonstruktsioonid ulatuvad nüüd ca 20 cm rõdu põhjapinnast allapoole (varem olid piirded rõdu äärega tasapinnas) ja ahendavad seega allkorruse aknast paistvat väljavaadet veelgi, varjavad enam valgust ning on häirivalt inetud. Kas korteriomanikul on seaduslikku alust nõuda ühistult kortermaja renoveerimistööde käigus põhikonstruktsiooni (seda ju rõdu peaks ometi olema?) muudetud mõõtmete taastamist remondieelses suuruses?

Tere, soetasin kohtutäituri oksjonilt korteri. Korter on kinnisturaamatus minu nimel. Eelmise omanikuga pole ei mina ega kohtutäitur ühendust saanud ja arvatavasti viibib ta välismaal. Korteris pole keegi juba aastaid sees elanud ja nüüdseks on tekkinud korteriühistu ees peaaegu 4000 euro suurune võlg kommunaalkuludest. Kas mul on seaduslik õigus korterisse sisenemiseks ja lukkude vahetuseks ilma, et peaksin kohtu poole pöörduma?