Korteriomandiõigus
Küsimus: Mida teha, kui üks korteriomanik pani loata soojuspumba ja ei ole nõus seda maha võtma?29.10.2017
Meie majas on korteriuhistu kuue korteriga. Üks korteriomanik, kes ei ole maja alaline omanik, paigaldas seinale õhksoojuspumba. Teiste elanike käest ta allkirju ei küsinud. Hetkel maja renoveerimine käsil. Alguses ta keeldus pumpa maha võtmast, kui nüüd lubas maha võtta. Mina korteriuhistu juhatuse esimehena palusin võtta kõigi majaelanike käest viisakusest allkirjad, kuid tema teatas, et tema ei küsi ning paneb nii või teisiti selle tagasi. Mis õigused on meil? Õhksoojuspump asub teisel korrusel seina peal. Korteriomanik ütles, et kui meile midagi ei sobi, võime ta kohtusse anda.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kui korteriomanik kasutab kaasomandit mittesihipäraselt, siis saab korteriühistu soojuspumba fassaadilt ka omaabi korras eemaldada, ning nõuda sellega seotud kulud sisse korteriomanikult.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas asutamiskoosolekul võib jätta osamaksu kinnitamata ja majaühisuse raha korteriühistule üle kanda?27.10.2017
Tere,
KÜ asutamiskoosolekul tuleb kinnitada ka osamaksu suurus. Majas on siiani tegutsenud majaühisus. Liikmetasudest on pangakontole kogunenud paari aasta jooksvate kulude jagu raha. Kas asutamiskoosolekul võib jätta osamaksu kinnitamata ja mille alusel saab summa MÜ-lt Kü-le üle kanda?
Tänades,
KÜ asutamiskoosolekul tuleb kinnitada ka osamaksu suurus. Majas on siiani tegutsenud majaühisus. Liikmetasudest on pangakontole kogunenud paari aasta jooksvate kulude jagu raha. Kas asutamiskoosolekul võib jätta osamaksu kinnitamata ja mille alusel saab summa MÜ-lt Kü-le üle kanda?
Tänades,
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes peab hüvitama radiaatorite vahetusel tekkinud kahju, kas korteriomanik või korteriühistu?25.10.2017
Tere,
Korteriühistu vahetas minu korteris radiaatorid ja vahetuse käigus kahjustati seina. Kas kahju peab korvama korteriomanik või korteriühistu?
Korteriühistu vahetas minu korteris radiaatorid ja vahetuse käigus kahjustati seina. Kas kahju peab korvama korteriomanik või korteriühistu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mil viisil peavad korteriomanikud KÜ erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele teada andma?22.10.2017
Küsimus: KÜ-s soovivad osad liikmed kutsuda kokku erakorralise koosoleku. See on täiesti seaduslik. Samas esitati koosoleku avaldus lahtises ümbrikus, mis pandi ühistu esimehe postkasti. Lisaks saadeti teade juhatuse esimehe e-postile. Kas sel moel avalduse edastamine on korrektne, kuna erakorralise koosoleku korraldamise avalduse peaks juhatusele edastama otse allkirja vastu või tähitud postiga. Millised saavad olla asjaolud erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks ja kuidas peavad koosolekut soovivad KÜ liikmed seda põhjendama. Eeldan, et vajalik oleks viidata asjaolude erakorralisusele ja kehtivatele seadustele soovitud päevakorrapunktide käsitlemisel. Praegusel hekel seda tehtud ei ole ning pole ka kriitilist põhjust mingit teemat erakorraliselt käsitleda. Kui dokument pole edastatud nõuetekohaselt ja avalduses kirja pandud punkte pole mingil moel põhjendatud, siis kas juhatusel on õigus loobuda koosoleku kokkukutsumisest, viidates puudustele. Millised peaksid olema valitud juhatuse mõistlikud ja seaduslikud tegevused käesoleval juhul.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Eeltoodud säte nõua seda, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõue antakse juhatusele üle allkirja vastu või tähitud posti teel. Küll aga tuleb selle kohaselt nõudes ära näidata üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Sõltumata sellest, kas see on asjakohane, tuleb juhatusel üldkoosolek kokku kutsuda, ning juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsujate nõue on ebaselge, siis võimaldama seda täpsustada.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas renoveerimistööde jaoks laenu võtmisel piisab, kui poolt on enamus koosolekul osalenutest või peab olema üle poole omanikest?18.10.2017
Tere.
Kortermaja üldkoosolekul oli 60-st korteriomanikust kohal 35, seega üldkoosoleku saab läbi viia kuna vajalik kvoorum on koos. Kas otsuse vastuvõtmiseks renoveerimistööde jaoks laenu võtmisel piisab, kui 18 oli poolt ja 17 vastu või peaks poolt olema üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Ehitusprojekti hääletamisel hääletati teostatavad tööd eraldi. Kas sellisel juhul piisab kohal olnud korteriomanike häältest või peab poolt olema samamoodi üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Tänan.
Kortermaja üldkoosolekul oli 60-st korteriomanikust kohal 35, seega üldkoosoleku saab läbi viia kuna vajalik kvoorum on koos. Kas otsuse vastuvõtmiseks renoveerimistööde jaoks laenu võtmisel piisab, kui 18 oli poolt ja 17 vastu või peaks poolt olema üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Ehitusprojekti hääletamisel hääletati teostatavad tööd eraldi. Kas sellisel juhul piisab kohal olnud korteriomanike häältest või peab poolt olema samamoodi üle poole kogu maja korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest?
Tänan.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Ehitusprojekti heakskiitmiseks piisab omakorda korteriomanike lihthäälteenamusest.
Eelnevaga sarnaselt reguleerib olukorda ka 01.01.2018 jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Mida saab KÜ liige teha olukorras, kus maja akende vahetus kestab kuu-kaks?18.10.2017
Tere,
KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati kortermaja renoveerimine. Elanikele pidi see tähendama akende ja radiaatorite vahetust. Maksimaalselt nädal ja pott värvi. Tegelikkus on midagi muud: akende vahetusest akna palede tegemiseini (36 päeva). Kuna maja renoveerimisel võeti aluseks maja väikseim akende mõõt, siis paljudes korterites tähendas see aknapalede mõõtude muutust elik ka radiaatorite paigalduse muutust (keskmine asend). Kogu renoveerimise protsess on olnud pure nightmare. Info ei liigu või antakse vale infot. Töid planeerida on võimatu. Üle pooleteise kuu on elanikud sunnitud elama elamiskõlbmatutes korterites kottide ja kastide otsas remondikiledega kaetuna. KÜ juhatuselt, objektijuhilt ei ole saadud ühtegi vastust tööde teostamise ajakava kohta. Suvalisel päeval suvalisel ajal ilmuvad remondimehed ukse taha ja tahavad tööd teha. Mida saab KÜ liige sellises olukorras teha kui KÜ juhatus ei seisa oma liikmete heaolu eest? Kas on nt mõeldav TSüS alusel nõude esitamine? Olukord ajab hulluks :(
KÜ üldkoosoleku otsusega otsustati kortermaja renoveerimine. Elanikele pidi see tähendama akende ja radiaatorite vahetust. Maksimaalselt nädal ja pott värvi. Tegelikkus on midagi muud: akende vahetusest akna palede tegemiseini (36 päeva). Kuna maja renoveerimisel võeti aluseks maja väikseim akende mõõt, siis paljudes korterites tähendas see aknapalede mõõtude muutust elik ka radiaatorite paigalduse muutust (keskmine asend). Kogu renoveerimise protsess on olnud pure nightmare. Info ei liigu või antakse vale infot. Töid planeerida on võimatu. Üle pooleteise kuu on elanikud sunnitud elama elamiskõlbmatutes korterites kottide ja kastide otsas remondikiledega kaetuna. KÜ juhatuselt, objektijuhilt ei ole saadud ühtegi vastust tööde teostamise ajakava kohta. Suvalisel päeval suvalisel ajal ilmuvad remondimehed ukse taha ja tahavad tööd teha. Mida saab KÜ liige sellises olukorras teha kui KÜ juhatus ei seisa oma liikmete heaolu eest? Kas on nt mõeldav TSüS alusel nõude esitamine? Olukord ajab hulluks :(
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Sarnase olukorra kohta on olemas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-61-14 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-61-14).
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ on õigus oma põhikirjas ette näha leppetrahvid, kui korteriomanik rikub eluruumi siseõhu temperatuuri?15.10.2017
Tere!
Juhtum on selline, et meie majas on mõned korteriomanikud, kes elavad ainult ajutiselt antud majas ning näiteks talvel puuduvad. Meie KÜ soovib karistada inimesi, kes ei hoia siseõhu tempreatuuri 18ºC ning ette näha antud punkt põhikirjas. Tugineme Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 a. määrusele nr 38 ”Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punktile 7, kus on kirjas, et õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC.
Kuidas on paremini kirjutada, kas rikkumise korral me nõuame leppetrahvi, mis on võrdne kuise küttearvega, mis koosneb kütte ühiku hinnast korrutatud reegli rikutud korteri ruutmetriga või kahju hüvitamist? Kas meie tegevustel on seaduslik alus?
Juhtum on selline, et meie majas on mõned korteriomanikud, kes elavad ainult ajutiselt antud majas ning näiteks talvel puuduvad. Meie KÜ soovib karistada inimesi, kes ei hoia siseõhu tempreatuuri 18ºC ning ette näha antud punkt põhikirjas. Tugineme Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 a. määrusele nr 38 ”Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punktile 7, kus on kirjas, et õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC.
Kuidas on paremini kirjutada, kas rikkumise korral me nõuame leppetrahvi, mis on võrdne kuise küttearvega, mis koosneb kütte ühiku hinnast korrutatud reegli rikutud korteri ruutmetriga või kahju hüvitamist? Kas meie tegevustel on seaduslik alus?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Minu nägemuses peaks kirjeldatud olukorras tagama korteris nõuetelevastava temperatuuri korteriühistu, millega seotud kulud peab korteriühistule hüvitama omakorda kütmise kohustust rikkunud korteriomanik. Juhul, kui korteriomanik kulude hüvitamisega viivitab, siis saab korteriühistu arvestada oma nõudele juurde viivist, kuid kindlasti mitte leppetrahvi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas juba ehitades korraldada kahe korteriga maja haldamist nii, et pärast teise korteri müüki saaks maja mõistlikult hallata?15.10.2017
Tere!
Plaanis on ehitada 2 korteriga elamu ning ühte poolde ise elama jääda, teine aga maha müüa. Olen väga paljudelt tuttavatelt kuulnud paarismaja puhul on üks põhilisi probleeme lihtsasti tekkivad vaidlused naabrite vahel ja soovin neid eos vältida. Kas on mõeldav selline lähenemine, et teen pooled korteromanditeks ning asutan iseendaga korterühistu. Korterühistu põhikirjas lepin kokku reeglid ja muuhulgas näiteks igakuise remondifondi fasaadi, aia jms ühiste osade parandamiseks. Kas selline põhikiri on iga järgneva uue omaniku jaoks kohustav? Kuidas toimuks kahe korteriga korterühistu puhul otsustamine kui hääled jagunevad 50-50% (näiteks kui soovin, et kogunenud remondifond kasutatakse ühise fassaadi remonditöödeks).
Tänan!
Plaanis on ehitada 2 korteriga elamu ning ühte poolde ise elama jääda, teine aga maha müüa. Olen väga paljudelt tuttavatelt kuulnud paarismaja puhul on üks põhilisi probleeme lihtsasti tekkivad vaidlused naabrite vahel ja soovin neid eos vältida. Kas on mõeldav selline lähenemine, et teen pooled korteromanditeks ning asutan iseendaga korterühistu. Korterühistu põhikirjas lepin kokku reeglid ja muuhulgas näiteks igakuise remondifondi fasaadi, aia jms ühiste osade parandamiseks. Kas selline põhikiri on iga järgneva uue omaniku jaoks kohustav? Kuidas toimuks kahe korteriga korterühistu puhul otsustamine kui hääled jagunevad 50-50% (näiteks kui soovin, et kogunenud remondifond kasutatakse ühise fassaadi remonditöödeks).
Tänan!
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Põhikirja nõrgaks küljeks on ka asjaolu, et alates 2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt tuleb juhul, kui seadus reguleerib olukorda põhikirjast erinevalt, lähtuda seadusest. Korteriomanike häälte arv üldkoosolekul võib olla seotud korteriomandite arvuga, korteriomanike arvuga või kaasomandi suurusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas korteriühistu juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta võtta vastu otsuse küttekoefitsientide muutmiseks?11.10.2017
Tere
Millised on ühistu juhatuse õigused otsuste vastuvõtmise osas? Palun jagage informatsiooni, kust oleks võimalik selle kohta täpsemalt lugeda. Meil on hiljuti renoveeritud kortermaja, kus muudeti renoveerimise lõppedes ka küttekulude jaotamise koefitsiente, kuid mitte korteri asukoha põhiselt. Kuna uurimise käigus selgus, et asukohalt keskmised korterid maksavad sama toatemperatuuri saavutamiseks kohati lausa kaks korda vähem kui äärmised korterid, otsustas juhatus tellida spetsialistidelt täpsemad arvutused uute koefitsientide määramiseks, mis muudaks küttekulude eest tasumise õiglasemaks.
Kas juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta võtta vastu otsuse küttekoefitsientide muutmiseks? Olen ise kahe käega sellise muudatuse poolt, kuid pole kindel, kas antud meetod on ka õiguspärane.
Millised on ühistu juhatuse õigused otsuste vastuvõtmise osas? Palun jagage informatsiooni, kust oleks võimalik selle kohta täpsemalt lugeda. Meil on hiljuti renoveeritud kortermaja, kus muudeti renoveerimise lõppedes ka küttekulude jaotamise koefitsiente, kuid mitte korteri asukoha põhiselt. Kuna uurimise käigus selgus, et asukohalt keskmised korterid maksavad sama toatemperatuuri saavutamiseks kohati lausa kaks korda vähem kui äärmised korterid, otsustas juhatus tellida spetsialistidelt täpsemad arvutused uute koefitsientide määramiseks, mis muudaks küttekulude eest tasumise õiglasemaks.
Kas juhatus võib ilma üldkoosoleku otsuseta võtta vastu otsuse küttekoefitsientide muutmiseks? Olen ise kahe käega sellise muudatuse poolt, kuid pole kindel, kas antud meetod on ka õiguspärane.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Kaasomandi suurusest erinev kulude jagamise kord saab olla üksnes siis õiguspärane, kui see ei riku oluliselt ühegi korteriomaniku õiguseid ja vastav kulude jagamise kord on konkreetselt reguleeritud korteriühistu põhikirjaga. Ka tavaline üldkoosoleku otsus ei saa kulude jagamise korda muuta, juhatusest rääkimata.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas KÜ liikmel on õigus tutvuda enne üldkoosolekut projektiga ja teada taotletava laenu suurust?08.10.2017
Tere.
Üldkoosoleku päevakorras on :
1. Kortermaja rekonstrueerimine ehitusprojekti alusel.
2. Rekonstrueerimislaenu taotlemine rekonstrueerimise finantseerimiseks.
3. Majandustegevuse 2018 aastakava kinnitamine.
KÜ juhatus ei ole andnud infot, kus saaks enne koosolekut tutvuda ehitusprojektiga ja samuti ei ole teada taotletava laenu suurust. On küll ära toodud järgmise aasta majanduskavas laenumakse suurus m2 kohta. Küsimus, kas KÜ liikmel on õigus tutvuda enne üldkoosolekut projektiga ja teada taotletava laenu suurust?
Üldkoosoleku päevakorras on :
1. Kortermaja rekonstrueerimine ehitusprojekti alusel.
2. Rekonstrueerimislaenu taotlemine rekonstrueerimise finantseerimiseks.
3. Majandustegevuse 2018 aastakava kinnitamine.
KÜ juhatus ei ole andnud infot, kus saaks enne koosolekut tutvuda ehitusprojektiga ja samuti ei ole teada taotletava laenu suurust. On küll ära toodud järgmise aasta majanduskavas laenumakse suurus m2 kohta. Küsimus, kas KÜ liikmel on õigus tutvuda enne üldkoosolekut projektiga ja teada taotletava laenu suurust?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ