Korteriomandiõigus
Küsimus: Kui ostulepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?27.02.2016
Meil on 10 korteriga 2-korruseline elumaja. Teise korruse korteritel on katuseterrassid, mis on eraldatud piiretega juba ehitaja poolt. Esimese korruse korterite juurde on ehitatud terrassid, mis ei ole piiretega piiratud. Hoone juurde kuulub parkimisplats ja roheline õueala (suur muruplats). Kerkinud on probleemiks, et osad omanikud soovivad kujundada oma terrassi osa ja see jälle ei meeldi mõnele teisele korteriomanikule.
- Vaja oleks teada, et kuigi lepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?
- Kas see tähendab, et ükski korteriomanik ei tohi ilma teiste korteriomanike nõusolekuta midagi teha – paigaldada mööblit, grilli, taimi jne.?
- Kas peab olema kõikide korteriomanike nõusolek või üle poolte?
Korteriostu lepingus on:
Lepingu esemeks on Kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osa maatükist ja ehitise sellest osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana Hoone X. korrusel paiknev eluruum (korter) nr X, üldpinnaga ligilähedaselt X m², milline on käesoleva lepingu lisaks oleval X. korruse plaanil tähistatud nr-ga X. Lepingu eseme igakordse omaniku ainukasutusse jääb korteriga ehituslikult ühendatud rõdu, üldpinnaga ligilähedaselt X m², käesoleva lepingu lisaks oleval katusekorruse plaanil „Katuseterrass X“ tähistatud osa katuseterrassist, üldpinnaga ligilähedaselt X m² ning käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil nr-tega X tähistatud parkimiskohad.
- Vaja oleks teada, et kuigi lepingus on määratletud terrassid igale korterile, siis kas need on ikkagi kaasomandis?
- Kas see tähendab, et ükski korteriomanik ei tohi ilma teiste korteriomanike nõusolekuta midagi teha – paigaldada mööblit, grilli, taimi jne.?
- Kas peab olema kõikide korteriomanike nõusolek või üle poolte?
Korteriostu lepingus on:
Lepingu esemeks on Kinnistu jagamisel tekkiv korteriomand, mille koosseisu kuulub mõtteline osa maatükist ja ehitise sellest osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana Hoone X. korrusel paiknev eluruum (korter) nr X, üldpinnaga ligilähedaselt X m², milline on käesoleva lepingu lisaks oleval X. korruse plaanil tähistatud nr-ga X. Lepingu eseme igakordse omaniku ainukasutusse jääb korteriga ehituslikult ühendatud rõdu, üldpinnaga ligilähedaselt X m², käesoleva lepingu lisaks oleval katusekorruse plaanil „Katuseterrass X“ tähistatud osa katuseterrassist, üldpinnaga ligilähedaselt X m² ning käesoleva lepingu lisaks oleval asendiplaanil nr-tega X tähistatud parkimiskohad.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Rõdu kasutamist reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 10 lõige 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, ning paragrahv 11 lõige 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Juhul, kui rõdu kasutamisel väljutakse eelpoolnimetatud piiridest (mida grilli puhul tuleks kindlasti eeldada), siis tuleb tegevus kooskõlastada kõigi korteriomanikega (vt par 16 lg 1) ja soovitavalt ka kohaliku omavalitsusega.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus