Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab korteriühistu teiselt ühistult osa kinnistust ära osta?12.06.2015

Tere!
Meie KÜ oleks huvitatud naaberühistult väikese maatüki ostmisest, millele rajada täiendavaid parkimiskohti. Kas selline tehing on juriidiliselt võimalik ja milliseid (nii müüva kui ostva KÜ seisukohalt) nõusolekuid selleks vaja oleks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
teoreetiliselt on selline tehing võimalik, kuid veenduge esmalt, kas naaberühistu ikka on Teid huvitava maatüki omanik, sest üldjuhul, kuulub maatükk, millel korteriühistu tegutseb, korteriomanikele. Viimasel juhul tuleks Teil maaostu kokkulepe sõlmida kõikide korteriomanikega.
Teiseks tuleks Teil arvestada, et planeerimisseaduse paragrahv 9 lõige 8 kohaselt eeldab maatüki piiride muutmine uue detailplaneeringu koostamist.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas tänapäeval saabki nii teha, et korterimaksete võlgnikult ei küsita midagi ja kohtuotsus tehakse tagaselja?11.06.2015

Tere,
Kas tänapäeval saabki nii teha, et võlgnikult ei küsita enam mitte midagi (ja ei kutsuta kohtusse)? Kohus tegi lihtsalt (tagaselja) antud dokumentide põhjal määruse ära! Kohtumäärusega on välja mõistetud mul võla summa, mis minu andmetel/rehkendamisel ei tule see summa! KÜ on andnud valed andmed. Mida mina peaksin tegema? Olen osaliselt natuke oma võlga maksnud.
Kohtumääruses on kirjas et "maksekäsk kuulub viivitamatult täitmisele", kuigi summa on tegelikult ju vale. On ka kirjas et "maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates maksekäsu kättetoimetamisest." Soovin esitada kaebust, aga pean selle eest riigilõivu maksma? Miks, kui tegelikult esitas valed andmed KÜ mitte mina! :(
Kas siis peale 15 päeva möödumist on KÜ´l õigus pöörduda kohtutäituri poole?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, maksekäsu kiirmenetlus on kohtumenetluse liik, kus kohus lahendab asja huvitatud isiku avalduse alusel. Samas kohustub kohus jätma tsiviilkohtumenetluse seadustiku 483 lõige 2 punkt 3 alusel avalduse rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
Olukorras, kus kohus on korteriühistu avalduse määrusega rahuldanud, tuleb eeldada, et makseettepanek on Teile kättetoimetatud, ning te ei ole sellele ettenähtud tähtaja jooksul (15 päeva jooksul kättesaamisest eestis ja 30 päeva jooksul kättesaamisest välisriigis) vastuväidet esitanud. Enne määruse suhtes kaebuse esitamist soovitan Teid kontrollida eeltoodud asjaolusid.
Mis puutub kohtumäärusega seotud täitemenetlusse, siis juhul, kui Te määruse jõustumise ajaks väljamõistetud summat ära maksnud ei ole, siis on korteriühistul õigus see kohtutäiturile täitmiseks esitada.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas oma seisukohtadega e-kirja võib pidada koerteriühistu koosoleku otsusele hääle andmiseks?11.06.2015

Kuna haiguse tõttu ei saanud osaleda korteriühistu üldkoosolekul olulise teema (tervikrenoveerimine) üle otsustamisel, saatsin juhatuse esimehele pika e-maili oma seisukohtadega ja täiendavat selgitust vajavate probleemidega. Küsimus: kas see e-mail on hääletamisel arvestatav, st kas mind loetakse hääletamisest osavõtjaks? Tänapäeval, mil olulised dokumendidki on e-maili teel arvestatavad ja isegi väljastatavad, peaks ju ka kirjalikult olema võimalik sekkuda kü tegevusse. Seda enam, et suurtes elamutes on ikka nii, et kõikide korterite omanikud ei saa viibida üldkoosolekul ja oma seisukohti väljendada mitmel põhjusel, tavaliselt välismaal viibimise või haiguse tõttu, ning nii jäävadki otsustajaiks eakad ja sageli ka arutelu all olevas küsimuses võhikud inimesed.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 22 lõige 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest üldkoosolekul. Eeltoodust tulenevalt on Teil võimalik üldkoosolekul otsuse poolt hääl anda üksnes isiklikult või esindaja kaudu. Mittetulundusühingute seaduse paragrahv 21 lõige 5 kohaselt peab volikiri olema vormistatud kirjalikult.
Volituses on Teil võimalik anda volitatule suunis, kuidas ühe või teise päevakorrapunkti puhul hääletada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnivarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida teha, kui korteriühistu protokollis ei ole ühe toimunud hääletuse kohta sõnagi?11.06.2015

Tere. KÜ toimus korduskoosolek, kus toimus kaks hääletust. Probleem seisneb selles, et protokollis ei ole sõnagi teise hääletuse kohta, kuna see ei läinud nii nagu KÜ esimees oleks tahtnud. Küsimus seisneb selles, et mida peaksime tegema, et oleks ka teise hääletuse tulemused protokollis? Aitäh

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 21 lõige 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud.

Kui üldkoosolekul vastuvõetud otsuse langetamise nägi ette üldkoosoleku kutses toodud päevakord, siis on eeltoodud seadusesättele tuginedes Teil õigus nõuda koosoleku protokollijalt ja juhatajalt hääletustulemuse protokolli kandmist. Juhul, kui nad keelduvad, siis on Teil võimalus algatada uue üldkoosoleku kokkukutsumine või pöörduda kohtusse, nõudes protokolli parandamist - viimasel juhul peate samas arvestama, et Teil tuleb väiteid hääletustulemuse toimumise ja selle tulemuse kohta tõendada.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas siugtoru ja selle vahetuse eest peab tasuma korteri omanik?10.06.2015

Tere,
olukord oli selline, et tekkis probleem veelekkega. Alloleva korteri omanik tuli probleemiga, et tema korterisse lekib ülevalt laest vesi. Kutsutud kinnisvara haldur andis vastuse, et ilmselt on probleem siugtorus ning see tuleks siis kas vahetada uue vastu või siis vahetada ainult siugtoru ühendused ära. Haldur andis teada, et siugtoru tuleb maksta ise, kuid siugtoru ühendused ning selle vahetuse maksab korteriühistu. Kommunaalmaksetega aga tuli samuti arve siugtoru ühenduse tasu eest. Kas tuleb sellisel juhul siiski siugtoru makse tasuda korteri omanikul või on see võimalik vaidlustada siiski ühistus? Probleem veelekkega oli tegelikult allolevas korteris mitte antud korteris, kus siugtoru oli, kuna vesi lekkis kinnise seina tagant, siis ei olnud seda võimalik ka avastada mingil juhul korteri omanikul, kelle siugtoru vajas parandust.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kortermajades, mille majandamiseks on asutatud korteriühistu, reguleerib kulude jagamist korteriühistu põhikiri. Kui põhikirjas ei ole sätestatud, et siugtoru eest maksab korteriomanik, siis peab selle kulu jagama korteriühistu liikmete vahel vastavalt korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikele 1. Korteriühistu arve võib osas, mis ületab eeltoodud arvestuse alusel saadud summat, jätta tasumata.
Korrektsuse mõttes oleks hea, kui informeerite probleemist ka korteriühistu juhatust.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mitu protsenti elanikest peavad andma nõusoleku kortermaja korteri laendamiseks koridori ja katuse arvelt?08.06.2015

Tere,
füüsiliselt on võimalik laiendada oma korterit kortermaja koridori ja katuse arvelt. Mitu protsenti elanikest peavad sellele nõusoleku andma (kas nõutav KÜ koosolek) ning kas võimalik kokkulepe ehk osade muutus peab olema notariaalne juba 100% elanikega.
Tänan

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, küsimuses kirjeldatud olukorda reguleerib korteriomandiseaduse paragrahv 8 primm. Selle sätte kohaselt tuleb kaasomandi arvelt korteriomandi laiendamiseks sõlmida endiselt kokkulepe, kuid sellest kokkuleppest huvitatud korteriomanik võib nõuda teiselt korteriomanikult tahteavalduste andmist juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
- kaasomandi arvelt korteriomandi laiendamisel ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;
- vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;
- kaasomandi arvelt korteriomandi laiendamisel saadav tulu vastab laiendatava osa harilikule väärtusele, ning sellest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.

Kaasomandi arvelt korteriomandi laiendamise kokkulepe peab olema sõlmitud notariaalses vormis, kokkuleppega mittenõustunud korteriomanike vastu tuleb (eelloetletud tingimuste täitmise korral) esitada hagiavaldus kohtusse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas rõdu põranda peab remontima korteriomanik või korteriühistu?08.06.2015

Tere. Meie rõdu on ilma katuseta. Algne maja projekt nägi ette, et rõdu ehitatakse katusega. Kui hakati ehitama, muudeti projekti, et teeks need rõdud ilma katuseta, kuid keegi ei arvestanud, et põranda materjal peab vastupidav olema ilmastikule. Nüüd tulemusena on see, et vihm lõhkus meie rõdu põranda ära, tekkis suur pragu. Meie kutsusime KÜ esimehe kohale. Tema tegi pilte ja lubas, et asi tehakse korda. Põrand remonditakse samast materjalist KÜ kulul. Rohkem kui pool aastat me ootasime. Pöördusime uuesti KÜ esimehe poole ja vastus tuli järgmine:"rõdu kuulub korteri omanikule, me ei hakka seda remontima". Kas selline vastus on õigustatud? Kogu maja ju puudutavad süsteemid (küte, külm ja soe vesi, kanalisatsioon, gaas aga samuti maja katus ja fassaad, sealhulgas rõdud) tuleb lahendada ikka ühistu tasemel. Palun selles küsimuses Teie abi.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, rõdu põrand kuulub korteriomanike kaasomandi koosseisu (vt korteriomandiseaduse paragrahv 1 lg 2 ja paragrahv 2 lg 2), ning sellest lähtudes vastutab sellekorrashoiu eest korteriühistu. Korteriomanikud hüvitavad rõdupõranda kordategemise kulud korteriühistule vastavalt sellele, kuidas sätestab korteriühistu põhikiri.
Kui korteriühistu põhikiri rõdupõranda(te) remondikulude jagamise korda ei sätesta, siis tuleb lähtuda korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikest 1, mille kohaselt jagunevad kulud korteriühistu liikmete vahel lähtudes korterite pinnast.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistul on õigus kasutada remondifondi raha haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks?04.06.2015

Tere.
Kas ühistul on õigus kasutada remondifondi raha kinnistul asuva haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere,
korteriühistul on küll õigus kasutada remondifondis olevat raha haljasala korrastamiseks ja parkla laiendamiseks. Sellise õiguse annab korteriühistule korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lg 2.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu esimees võib keelduda parkimiskaardi väljastamisest, kuna korteril on võlad?04.06.2015

Tere!
Olen korteri kaasomanik ja korter on antud üürile. Aga ühistu esimees keeldub andmast üürnikele parkimisluba, kuna ütleb, et omanikel on võlg ja keeldub seda andmast enne kui see täies ulatuses makstud. Võla suhtes käisin ka kohtus, kus summat vähendati küll minu kui omaniku kasuks, aga summa on ikkagi nii suur, et ei ole ju võimalik korraga tasuda. Kas ühistu esimees võib keelduda parkimiskaardi väljastamisest? Üürnikel on ju nüüd juba kolm trahvi ja mina kui omanik pean need ju kinni maksma kuna ei saa tagada neile parkimiskaarti. Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui parkimiskohad, mille kohta korteriühistu parkimislubasid väljastab, kuuluvad korteriomandi kaasomandi eseme koosseisu, siis ei vaja korteriomanik nende kasutamiseks mitte kellegi luba. Eeltoodust tulenevalt on õigustühised ka kõik leppetrahvid, mis tehakse seoses parkimiskoha kasutamisega korteriomanikule, korteriomanike perekonnaliikmetele ja/või korteriomanikuga koos elavatele isikutele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korteriühistu esimene kokku kutsutav üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalejate arvust?30.05.2015

Kas selline põhikirja punkt on seadusega kooskõlas, et esimene kokku kutsutav üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata koosolekul osalevate ühistu liikmete arvust? Või sellis punkti saab rakendada ainult korduskoosoleku puhul.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, mittetulundusühingute seaduse paragrahv 21 lõige 1 teise lause kohaselt võib korteriühistu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.
Eeltoodust tulenevalt on põhikirjapunkt, mille kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust, kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.

Tervitades,
Andry Krass, MAL
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ