Korteriomandiõigus

Tere. Suures korrusmajas on mitmed olulised vead küttesüsteemis, konstruktsioonides ja muus, millest paljud korteriomanikud ei ole teadlikud. Nimelt, puuduvad konstruktsioonide ja küttesusteemi ümberehituste projektid, küte on puudulik, üldkasutatavate ruumide planeeringu omavoliline muutmine ei vasta ohutusnõuetele. Suur osa üldkasutatavatest ruumides on edasi müüdud, kuid need seisavad tühjana ja konstruktsioonid lagunevad juba aastaid, sest uus omanik demonteeris nende küttesüsteemi. Millistest varjatud vigadest korteriühistu hoones on teadlikud omanikud kohustatud informeerima ostjat, müües oma korterit, kus hoone varjatud vead esinevad küll, kuid pigem kaudselt või osaliselt? Milline on vastutus hoone vigadest korteri ostjat teavitamata jätmisel? Tänud.

Tere!
Meie kortermajal on kaks trepikoda ning lisaks üks eraldi sissepääsuga korter. Selle korteri trepp laguneb ja korteriomanik nõuab ühistult selle kordategemist. Kas seda peab tegema ühistu, kui seda treppi kasutab ainult see üks korteriomanik?

Tere,
Tegin kü asutamiskoosolekul ettepaneku määrata põhikirjas ära, et üldkoosolekul otsused võetakse vastu vähemalt 61 % poolthäälega. Majas 5 korteriomandit ning nendest 3 on ühe perekonna omanduses. Koosoleku juhataja ütles, et kõik võetakse vastu lihthäälte enamusega, et suuremat poolthäälte protsenti ei rakendata kunagi ning seaduses käsitletakse seda kui erandit. Kas see on nii, kui jah, siis ülejäänud 2 korteriomanikku ei oma mingit kaasarääkimise õigust ja neisse suhtutakse nagu üürnikesse?

Meil on majas võlgnik ja tema väidab, et tal pole raha võla maksmiseks. Aga vaadates, kui tihedad on tema poes käimised ja mida ostab, on meil alust arvata, et meile valetatakse. Seoses sellega on meil küsimis, et kas juhatusel on õigust nõuda temalt pangakonto väljavõtet raha liikumisest, et kontrollida, kas tema väited vastavad tõele?
Täname Teid

Tere,
KÜ asutamiskoosolekul põhikirja vastuvõtmisel jagunesid hääled 2 ja 2. Missugune peaks olema otsus? Ühistus on 5 korteriomandit ja 4 korteriomanikku, 1-le kuulub 2 omandit. Põhikirjale poolthääle andsid need 2 kellele kuulub 5-st korteriomandist 3 ja üle 50% korterelamu ruutmeetritest.

KÜ põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikmete volituste kestvust, millal lõpeb kestvus, juhatus on 2-liikmeline.
Ühe juhatuse liikme kohta on tekkinud kahtlus raha ebaseaduslikus kasutamises, ta ei vasta ka revisjonikomisjoni kirjalikule pöördumisele. Nüüd soovib kiirkorras kokku kutsuda erakorralist üldkoosolekut, et valida talle sobiv KÜ juhatus. Hääled jaguneksid 3 ja 3. Mida ette võtta?

Tere,
Tahame osta korteri 5-korruselises majas Mustamäel. Selle maja ees on parkimiskohad jagatud ainult 15 korterile, ja sellele korterile, mis me kavatseme osta, parkimiskoht ei ole ette nähtud, kuna eelmine omanik ei korjanud raha kokku, et seda parklat ehitada. Samas korteriühistu esindaja ütleb, et laiendada seda parkla ei ole võimalik. Kas seaduse järgi on meil võimalus endale parkimiskoha saada, ja kuidas üldse võimalik, et 60 krt ainult 15 omandavad võimalus kasutada maad maja ees?

Tere!
Üüriline tuli majja kahe kassiga - meiega ei peetud sel teemal nõu, kuigi KOV eeskiri näeb seda ette, et tuleb luba saada trepikoja korteriomanikelt.
Külmade saabudes tegin tähelepanekuid, et lumel on midagi imelikku ja sain selgusele, et need on kassifekaalid ja kohati kassikastiliivased, ikka kole vaatepilt. Tüli tõttu tuli tal õues käivast kassist loobuda, sest kõndis mööda autosid. Aknast visates junnid jooksevad ka otse välisukse ette, et hommikul tööle minnes koksin jalaga lahti ja eemaldan. Lume vähesuse tõttu on asi päris hull, sest lapsed kõnnivad seal sees, ka tema laps. Trepikojas on teinekord astmed vastava asjaga koos. Koreriomanik käis vaatamas, et on jah, aga tema olla uurinud ühistu asju ja teda peab huvitama ainult see, mis toimub korteris. Üürnikuga on ka teisi probleeme olnud (politsei viis kainenema, sest on vägivaldne), nüüd on üürnik pannud keldri uksele ka sildi, et uks kinni hoida, sest kass on käinud tema kahte diivanit kraapimas, kuigi pole meiega kokku lepitud, et sellel pinnal toimub kellegi vara ladustamine, ruum oli puhas ja nüüd on tekkinud diivanid, elektripliit, pesumasin - võiks ju keldriboksi panna. Korteriomanik vastutab ju igati korterit kasutavate isikute eest? Antud juhtumil küll reaalosa ja kaasomandi eset (trepikoda, meie haljasala) ei kasutata sihtotstarbe kohaselt ja igati kahjustatakse teiste omanike huve. Omanikul on korterilt tulu, aga ümbritsevatel naabritel ainult närvikulu. Kuidas omanikule ikkagi seda selgeks teha?
ette tänades!

Tere!
Millisest seadusest lähtuda korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel (korteriomandiseadus, korteriühistuseadus, mittetulundusühinguseadus) ning millise seaduse alusel määrata koosoleku otsustusvõime ja kvoorumi suurus? Ka hääleõiguse osas tekib seadustes erinevusi (mitu häält on kahe korteri omanikul). Hetkel kehtiv juhatus puudub (juba 2012a-st), kas hilisemad juhatuse liikme antud allkirjad ja tehingud on õiguslikud.

Kas korteriühistu saab üldkoosolekul otsustada korteri sundvõõrandamise, kui käimas on kohtumenetlus, kus KÜ peab tõestama, et tekkinud võlgnevus on üldse olemas ja reaalne? Millised on sellises olukorras KÜ õigused ja võimalused ning millised korteriomaniku?