Korteriomandiõigus

Tere
Mida peaksin silmas pidama, kui ostan korteri elamuühistusse? Saan aru, et tegemist ei ole kinnisasjaga aga ei mõista, mida see sisuliselt minu jaoks tähendab. Kas saan korterit renoveerida, välja rentida, maha müüa. Kellele kuuluvad hoone üldkasutatavad osad - seinad, torustik, küttesüsteem, katus jmt ning kes ning millistel alustel seda haldab? Kuidas kogutakse kommunaalkulud ja kuidas on elamuühistus võimalik tegeleda võlglastega ning elamu üldkasutatavate osade renoveerimisega?

Tere! Elan suhteliselt väikeses kortermajas, milles pooled korterid on tühjad. Korterid on pankrotivarana kirjas, küte välja lõigatud ja mädanevad. Maja haldab kohalik haldusfirma. Mina mõtlesin, et paigaldaksin oma korteri kütmiseks õhksoojuspumba, aga haldusfirma ei anna selleks luba. Teised korteriomanikud oleksid sellega nõus. Kas on mingeid seaduslikke aluseid nõuda neilt luba selle paigaldamiseks, lisaks, kui vähegi võimalik, siis lõikaksin ennast nende pakutavast keskkütte süsteemist välja. Ette tänades

Meie 24 korteriga elamu on elektriküttel, senini on iga korteri elanik ise reguleerinud oma korteri soojust enda ostetud radiaatoritega vastavalt harjumustele ja vajadustele. Nüüd korteriühistu üldkoosolek võttis vastu otsuse ühistu liikmete käitumisreeglitest: "Kütteperioodil tuleks tagada kütteperioodil korteri sisetemperatuur vähemalt 17 kraadi" (kirjaviis muutmata). Samuti otsustati "Õhksoojuspumpade ja muude tehniliste seadmete paigaldamine kaasomandile otsustatakse üksnes kaasomanike kokkuleppel". Kas need nõudmised on õigustatud ja kohustuslikud korteriomanikele?

Meie 12-korterilises majas puudub ühistu. Elame vallas ja töölkäijaid inimesi vähe majas. Kas veevärgil on õigus nõuda ühistu moodustamist või esindaja valimist ähvardades vee sulgemisega? Kui majas pole selliste oskustega inimest, kes sellega tegeleks, siis kas on õigus nõuda meil valla poolt esindajat või jäämegi ilma veeta (vee võlgnikke pole). Kas vald kohustub siin miskit tegema? Siiani oleme maksnud kõik korterid eraldi oma vee tarbimise eest.

Kolhoosiaegne 12 korteriga maja Eesti külas. Kolhoosi lõppedes 11 korterit leidsid erastamise ja ostmise teel omanikud. Üks pere lihtsalt jäi ühte korterisse elama. Majaelanikud ütlevad, et tegu on ühistu korteriga ning see pere on üürnik, aga mingit üürilepingut ei eksisteeri ja ei maksta ka üüri, ainult kommunaalkulusid. Kas on üldse võimalik, et ühistu omab reaalselt ühte korterit või kes on siis juriidiliselt selle korteri omanik?

Tere.
Meie kortermajas on mõnel korteril tekkinud remondifondi kogumise rahadega maksmisega võlgnevus.
Üks näide võlgnikust:
Isik on enda sõnul võimeline maksma ainult kulunõuded (halduskulu, vesi/kanalisatsioon, üldelektri). Ütles, et maksab nii palju kui suudab.
Töötasuks saab suure tõenäosusega miinimumpalka, elab üksi 2-toalises korteris, kütab elektriga korterit, kuigi ka ahiküte on olemas. Lisatud olgu, et korter on kaasomandis sugulasega, kes elab teises linnas.?
Küsimus:
Kuidas sellise võlgnikuga käituda?
1) Kas vähendada remondifondi sissemakse summat - kõigil korteritel ja seega ka loobuda tulevikus maja renoveerimisest
2) Küsida tööandjalt suuremat, elamisväärset palka, millega tööandja ilmselt nõus pole
3) Paluda linna sotsiaalosakonnalt toetust, mida tõenäoliselt ei rahuldata
Aga võib-olla on maksmine vabatahtlik ja kohustus üldsegi puudub? Kas on veel mingeid reaalselt positiivseid tulemusi andvaid lahendusi?
Tänan

Meil on majas lokaalne katlamaja, mida hakkame renoveerima. Kuidas jaotada aga pangalaenu ehk suurenevat remondifondi seaduspäraselt? Nimelt meil on 14 korterit, millest hetkel on keskküttega ühendatud 12. Üks korteritest ühendas end omavoliliselt lahti aastal 2002 (ühistut siis ei olnud, ühistu tekkis alles 2010) ja üks on kütteta veelgi varasemast perioodist.
Kuidas tuleb neil korteritel seadusest lähtudes remondifondi arvestada peale katlamaja renoveerimist (üleminek õliküttelt pelletiküttele)? Ning lisaks, kuidas peaks KÜ käituma, kui need kaks korterit ikkagi avaldavad soovi keskküttega taas liituda, kuid ei saa seda enam teha tehnilistel põhjustel kuna olemasolev küttesüsteem on nii vana ja selle vahetamine nõuaks juba üüratuid kulutusi, mida teistel korteritel vaja ei ole. Tõenäoliselt on tegu olukorraga, kus tervet süsteemi ei hakata renoveerima, vahetatakse vaid katel ja keskkütte taha saavad jääda need, kes sel hetkel on. Kas sel juhul on õigust nõuda maksmist ka nendel, kel tegelikult keskkütet pole? Kas tuleb ikkagi lähtuda korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 kohaselt ja jagada kulusid KÕIKIDE korterite vahel lähtudes kaasomandi (korteri üldpinna) eseme suurusest. Küsimus siinkohal veelkord teistpidi- ehk et kas renoveerimiskulud on majandamis ehk küttekulud, et neid selle paragrahvi järgi jaotada?
Küttekulusid maksvad need ühendamata korterid 10% ehkki see on lihtsalt jäänud ühisuse ajast ilma mingi ametliku otsuseta. Kuna see on juba niikaua muutumatuna püsinud siis eeldame, et ei saa ka seda nii lihtsalt vaidlustada.
Lugupidamisega

Meedias kirjutatakse, et vastavalt 2018. aastal jõustuvale korteriomandi- ja korteriühistuseadusele tekib kortermajades, kus ühistuid seni pole olnud, automaatselt korteriühistu. Tean, et ühistu loomise eelduseks on korteriomandite olemasolu. Kas ja mida toob uus seadus kaasa olukorras, kus 4 korteriga maja on kaasomandis, st jaotatud kaasomanike vahel mõttelisteks osadeks? Kas ühistu tekitatakse ka seal ja kaasomand jaotatakse korteriomanditeks?

Tere! Küttesüsteemi renoveerimisel otsustati üldkoosolekul, et küttekulu jagatakse 70% individuaalse küttekulu jaoturi näidiku järgi ja 30% korteri pinna järgi. Meie ühistus ei keera 1/5 korteriomanikest kütet lahti, et saavutada väikseid küttearveid (maksavad vaid 30 % küttekulust, sest näidikud näitavad nulle; tuba soe, sest soojustatud majas toimib kaudne küte e naabrid kütavad ja maksavad ka nende eest). Tellisime niiskuskahjustustega korterile ekspertiisi, mille vastuseks saime, et niiskuskahjustused on tekkinud alakütmisest ja halvast ventilatsioonist. Olukorra normaliseerimiseks pidi olema vaid üks väljapääs, muuta küttekulu jaotamise põhimõtet vastupidiseks (30% näidikute ja 70% pinna järgi nagu soovitavad uuringud ja KredEx), elanikud aga muudatust ei soovi ja maja hallitab edasi. Kas korteriühistu juhatusel on õigus omandi säilitamise huvidest lähtuvalt ja uuringutele, analüüsidele ja ekspertiisidele tuginedes võtta vastu otsust, et küttekulu jagamine toimub edaspidi 30% näidikute ja 70% pinna järgi? Kuidas saab juhatus tagada korterites sihtotstarbele vastava sisekliima olemasolu, kui ei saa vajadusel võtta vastu otsust, mis lõpetaks korterite alakütmise ja ebaõigluse korteriomanike vahel (küttekulud 1 m2 kohta erinevad 5-10 korda korterite vahel)?

Nelja korteriga maja on kaasomandis, jaotatud nelja inimese vahel neljaks mõtteliseks osaks. Kaks aastat tagasi tehti ühes korteris remont, mille käigus võeti maha ka üks mittekandev vahesein. Nüüd, mitu aastat hiljem, väidab üks naabritest-kaasomanikest, et remont on tehtud ebaseaduslikult, sest tema ei olnud tol ajal seina mahavõtmisega nõus. See inimene viibis tööde teostamise ajal igapäevaselt tööde juures, oli iga etapiga kursis ega pole esitanud ei tol ajal ega hiljem remonditöid teostavale kaasomanikule mitte ühtegi suulist ega kirjalikku protesti - see tähendab, andis oma vaikiva nõusoleku. Kas tal on sellises olukorras õigus tagantjärele kohtu kaudu nõuda esialgse olukorra taastamist või väita, et remont on tehtud ebaseaduslikult? Tema elamistingimusi see mahavõetud sein kuidagi ei halvendanud.
Kas enne remondi/ümberehituse tegemist oleks pidanud võtma teistelt kaasomanikelt allkirjad (kirjaliku kinnituse), et nad on tehtavate muudatustega nõus?