Korteriomandiõigus

Renoveerimise käigus paigaldati trepikodadesse radiaator, 3 korruse kohta 1 radiaator. Kuidas peab arvestama trepikoja radiaatori soojuse maksmist. 1. Enne individuaalse mõõturi paigaldust 2. Pärast mõõturi paigaldust. Korteri omanike poolt arvamused väga erinevad, kes pakub inimeste arvu järgi, kes ruutmeetri järgi, kes lihtsalt korteri järgi.

Tere! Mul on selline probleem, et kui alumine naaber kasutab sooja vett, tekib torustikku meeletu ragin/müra. Teistel samas püstakus olevatel korteritel sellist probleemi ei ole. Tõenäoliselt on tegemist vigase kraaniga. Tekkiv müra on aga niivõrd suur, et selle igakordsel tekkimisel ma lausa ehmatan. Korteriomanik tekkivas müras probleemi ei näe ja ütles, et temal puudub vajadus asjaga tegeleda.
Milline oleks korteriühistu roll ja võimalused antud probleemi lahendamisel? Kui korteriühistu probleemiga ei tegele, siis kuhu peaksin abi saamiseks pöörduma?

Tere
Kinnistu koosneb kolmest eraldi majast. Kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepet sõlmitud ei ole. Korteriühistut moodustatud ei ole. Ühes majas toimus avarii, kanalisatsioonitorude ummistus. Haldusfirma on varem sellise avarii likvideerimise kulud kandnud remondifondist. Seekord otsustas haldusfirma raamatupidaja (majahalduri nõudmisel) koostada ja esitada arve ummistuse likvideerimise kohta vaid ühe maja korteriomanikele, seega 1/3-le kõigist kaasomanikest. Põhjendus: Haldusfirma, seisukoht on, et korteriomanike poolt põhjustatud korduvate avariide likvideerimise eest tasumine ei peaks toimuma kaasomanike poolt korjatud remondifondi vahenditest. Kuna üldkoosoleku otsusega ei ole kinnitatud avariide likvideerimisega seotud kulude arvestamise korda. Haldusfirma andis kaasomanikele otsustamiseks nädal aega, et oma arvamusest neile teatada.
Kas sellise küsimuse otsustamisõigus on haldusfirma pädevuses? Kas üldkoosoleku otsusega saab määrata/piirata kes, millal ja kui palju peab kaasomandis oleva osa avariide likvideerimise arveid tasuma või eeldab see kõigi kaasomanike vahelist kokkulepet?
Lugupidamisega ja ette tänades,

Kas saab luua KÜ, kui majas on kuus korterit ja need kuuluvad võrdselt kahele omanikule? Kui jah, siis kas KÜ saab sõlmida üürilepinguid ja esitada arveid (üür + kommunaalmaksed) otse üürnikele, kui korteriomanikud on sellega nõus. Millega peaks olema reguleeritud KÜ ja omanike vaheline nõusolek selleks.

Kas remonttöö lepingu võib allkirjastada haldusettevõte (kui haldaja ja ühistu esindaja) või seda peab siiski tegema juhatuse liige? Remonttööd on üldkoosoleks heaks kiitnud.
Kas see on õiguspärane, kui haldusettevõte esitab ise kommunaalarveid (mitte ühistu). Maksmine toimub haldaja nimele ja kontole, ning arve sisaldab käibemaksu.

Korteris on probleem soliseva radiaatoriga, mis sai alguse kütteperioodi alguses. Sama probleemi üle kurdavad ka kõrvalkorterite elanikud. Kortermaja küttesüsteem on renoveerimata ja enam kui 30 aastat vana. Renoveerimiseks ühistul vahendeid ei ole enne kui saab tasutud maja soojustamiseks võetud pangalaen ca 3 aasta pärast. Ühistu esindaja käis probleemiga tutvumas, kuid tema hinnangul ei ole tegemist tõsise probleemiga kuna radiaator on soe. Soojaga probleemi korteris tõepoolest ei ole, kuid vee solin radiaatoris on pidev ja valju ning on muutunud juba väljakannatamatuks, eriti öösel. Ühistu esindaja soovitab radiaatorit õhutada, rohkemat ei saavat midagi teha. Õhutamine ei anna mitte mingit tulemust, sest õhutusavast tuleb üksnes küttevett, mitte õhku ja nö õhutamiste järgselt on tulemus isegi hullem, radiaator soliseb veelgi rohkem.
Kas kirjeldatud probleemiga peaks ühistu tegelema või on tegemist korteriomaniku enda probleemiga? Millised oleksid võimalused sundimaks ühistu esindajaid probleemi lahendamisega tegelema (eeldusel, et kortermaja küttesüsteem ja radiaatorid kuuluvad korteriomandi kaasomandi eseme hulka ja korteriühistu ülesandeks on kaasomandi eseme korrashoidmine)?

Korterisse on sisse kirjutatud kaks inimest - korteriomanikust ema ja laps. Sellel pinnal elab ka lahutatud abikaasa, seega korteris elab kolm inimest. Korteriomanik väidab, et ühistul ei ole mingit õigust kolmanda inimese eest prügiteenust võtta. Ühistu põhikiri ütleb, et prügiteenus tuleb arvestada elanike arvu järgi. Omanik ei maksa juba mitu kuud üüri - just selle pärast, et raamatupidaja on elanike arvuks märkinud kolm isikut. Trepikoja elanikud koostasid juhatusele ja raamatupidajale kirja, kus nad tõendasid oma allkirjaga, et nimetatud korteris elab juba aastaid kolm inimest. Kuidas olukord lahendada? Tundub, et talle ei ole võimalik midagi selgeks teha. Omanikule on saadetud põhikiri ja kõik muud selgitused ka, aga ikka ei maksa omanik üüri.
Tänades

Kortermajas on 20 korterit, neist 10-s on kas kamin või ahi. Need ehitati sisse siis, kui maja ehitati ja esimesed elanikud said valida, kas tahavad kaminat või ei. Esimese korruse korteritesse (neid on 4) ei ole võimalik kaminaid ehitada. Nüüd on vaja korstnad renoveerida, mis läheb päris palju maksma. Kas korstnate renoveerimisel peaksid rahaliselt osalema kõik 20 korteriomanikku (ka need 4 korterit, kes ei saa ka parima tahtmise juures endale kaminat ehitada) või ainult need, kellel on kamin?

Tere!
Korteriühistul on üldine elektritarbimise leping sõlmitud Eesti Energiaga, mitte korteriomanikel eraldi. Eesti Energia on paigaldanud ka üldise kaugloetava mõõdiku, mis kuulub Eesti Energiale. Korterite elektriarvestid asuvad aga trepikodades korterite uste taga. Siiani on iga korteriomanik elektriarvesti korrasoleku eest ise vastutanud ja soovi/ vajaduse korral ka lasknud vahetada või remontida. Kellele aga tegelikult kuulub korteri arvesti ja kes vastutab selle korrasoleku eest?

Korteriühistu juhatus on kohustatud andma kaks nädalat enne koosolekut majanduskava tutvumiseks. Kas ühisuse puhul peab valitseja tegema sama?