Korteriomandiõigus

Pisike 2-kordne eestiaegne maja. Alumisel korrusel 3 korterit, teisel korrusel 1(2?) korterit (kinnistusregistris on andmed erinevad, ühel lehel, et on 1 korter (25 m2), teisel lehel, et on 2 korterit (12+13 m2)). Korteriühistut moodustatud ei ole, samuti puudub haldaja. Vee kasutamise leping on sõlmitud ühe korteri omanikuga, kuhu on märgitud kasutajateks ka teised alumisel korrusel asuvat korterid. 2. korrusel pole kunagi olnud ei elektrit ega ka vett. Nüüd ostis 2. korruse korteri (korterid) ära inimene, kes tahab korteri valmis ehitada (praegu on seal lage kolu täis pööningualune). Oma 30-40 aastat või isegi kauem pole keegi teisel korrusel elanud. Alumise korruse korterite omanikud on oma rahadega sisse toonud vee- ja kanalisatsioonitrassi (samuti elektri). Küsimus on selline, et kas 2. korruse korteri omanikul on õigus nõuda, et me lubaksime tal kasutada meie poolt ehitatud vee ja kanal.trassi ilma midagi maksmata? Samuti pole torustiku ehitamisel arvestatud sellega, et sinna tuleb juurde lisakasutajaid (väikese läbimõõduga). Eelmise 2 korruse korteri omanikuga (ostis buumi ajal, et välja ehitada, aga jäi võlgadesse) oli kokkulepe, et tema paneb majale uue katuse (tehtud lohakalt) ja teeb korda 2. korruse otsaseinad (mille jättis tegemata) - seega jättis ta oma osa põhiliselt tegemata. 1. korruse korteri omanikud renoveerisid vundamendi, parandasid, soojustasid ja katsid laudisega maja seinad, remontisid ja soojustasid alumise koridori koos uue ukse paigaldusega. Kui nüüd uus omanik 2. korruse välja ehitab, kas siis peavad alumise korterite omanikud midagi talle maksma? Samuti tahab ta jätta 2. korruse ainult enda kasutada. Millised kirjalikud dokumendid peaks koostama?

Majas on neli korterit ehk nelja kaasomaniku vahel jaotatud mõttelist osa, kasutuskorda notari juures sõlmitud ei ole. Kui nüüd ühel kaasomanikest tekib soov oma korteris ehk mõttelises osas üks mittekandev sein maha võtta, kas siis selleks on tarvis teiste kaasomanike nõusolekut või projekti? Või pole seda vaja põhjendusega, et tegu ei ole kandva seinaga?
Tänan ette vastuse eest.

Häälteenamusega 18:5 võttis meie 24 korteriga korteriühistu vastu otsuse elektriküttelt kaugküttele üleminekuks ja pangast 200 00 euro laenamiseks 20 aastaks. Kohus tühistas ühistu üldkoosoleku otsuse ja kohustas ühistut maksma kohtukulud. Kas ka need 5 ühistu liiget, kes koosolekul hääletasid vastu otsustele, mis osutus kohtu hinnangul õigustühiseks, peavad kandma solidaarselt poolthääletajatega kohtukulud?

Tere!
Kas on seaduslik, kui korterelamu valitseja (hooldusettevõte) teatab 06.01.2015 saadetud detsembrikuu hooldusteenuste arvega, et seoses miinimumpalga tõusuga suureneb elamu hooldustasu alates 01.01.2015 0,05 euro võrra 1 m2? Kas miinimumpalga tõus on üldse mõjuv põhjus hooldustasu suurendamiseks?

Mure on selles, et meil pidevalt tilgub laest vett. On tilkunud nii koridoris (vähemalt 5 korda, arvatavasti rohkem) ja väga tihti tilgub vannitoa laest (vähemalt 15 korda). Oleme käinud ülemiste naabritega rääkimas, nemad väidavad, et neilt ei saa seda tulla kuigi on näha, et neil põrand on märg ja kõik torud lekivad ja ka segisti lekib. Rääkisime ka ühistule. Ühistu käis vaatamas üleval ja ütles et jah ülemistel naabritel on lekked ja sellepärast tilgub meil laest vett aga ülemistel naabritel ei ole raha, et torusid parandada ja leket peatada. Küsimus selles, et mida edasi teha? On väga kurnav see olukord. Hetkelgi tilgub lihtsalt vannitoa laest vett. Kuna ülemised naabrit armastavad väga alkoholi ning vägivalda ja ei ole just kõige puhtamate elukommetega inimesed ei oska mina midagi enam ette võtta. Loodan, et saan siit abi. Kas tõesti ühistu ei pea midagi ette võtma? Vannitoa remont valmis eelmisel aastal ja lihtsalt nii kahju on vaadata kuidas see hävitatakse. Hetkel teeme ka teistes tubades remonti ja elame hirmus millal vannitoalagi lihtsalt alla kukub. Loodan et saan siit mingit abi.

Tere!
Pöördun Teie poole järgmise murega:
meie korteriühistus jagatakse üldkoosoleku otsusega teatud teenused korterites elavate inimeste arvu alusel: trepikodade valgustus, trepikodade koristus, prügivedu ja üldvesi jm. Meie korteri üks elanik elab töökohustuste tõttu teises omavalitsuses ja ei ole korteris mitme kuu vältel, seega ei tarbi ka teenuseid. Esitasin juhatusele taotluse eemalviibiva inimese eest elanikepõhiseid komm.teenuseid märgitud perioodil mitte arvestada. Vastuses teatas juhatus, et juhatuse liikmed ja raamatupidaja on otsustanud, et kõik majas registreeritud põhielanikud peavad maksma nende kommunaalide eest solidaarselt vaatamata sellele, kas nad on arvestusperioodil eemal viibinud või mitte, vaatamata sellele, et ei ole teenuseid kasutanud. Argumenteeriti sellega, et siis kasvavat teiste elanike kohustus.
Minu küsimused on:
1) kui elanik ei ela teatud perioodil (mitu kuud) korteris ja teenuseid ei tarbi, kas juhatusel on õigus ikkagi nn. solidaarsuse põhimõttel kasutamata teenuse eest raha nõuda ja elanikul kohustus tasuda?
2) kui juhatuse nõue on alusetu, millisele seadusele tuginedes on mul õigus vastu astuda?
Tänan lugemast.
Loodan, et probleem oli arusaadav ja leiate aega vastamiseks.
Lugupidamisega
murelik kodanik

Tere,
Kevadel 2014 ostsime korteri. Avastasime, et vannitoas külma vee surve on palju väiksem, kui sooja vee surve. Kutsusime KÜ esimehe, aga tema ei reageerinud meie murele. Siis me otsustasime kirjutada ühisavalduse meie veesurve probleemist, korjasime meie püstaku naabrite allkirju ja edastasime KÜ-le. KÜ ikkagi teostas üldpüstaku torude remonditöö, paigaldades torudele sulgekraanid, kontrollis veesurve. Veesurve pidavat olema normis. Tööde tulemusena külma vee surve meie korteris jäi veelgi 2 korda väiksemaks, kui oli, tulev soe vesi oli roostes. Informeerisime kohe sellest KÜ esimeest ja palusime remondifirma tagasi kutsuda, et kõrvaldada probleemid. KÜ esimees loobus firma tagasi kutsumisest, põhjendades, et naabritel vee surve on nüüd normis ning meie korteri vee surve on väike, kuna korteri veetorustik on kitsas (10 mm) ning on vaja puhastada meie toru filtrit. Me kutsusime omal kulul torulukksepa, kes avastas, et üldpüstiku vesi on roostet täis ja kogu tagi tuleb veega meie korterisse. Seetõttu vee surve on väike. Probleemi lahenduseks torulukksepp pakkus üldpüstaku torustike keemilise puhastamise või vahetamise (maja ehitatud 1986, vee püstaku torustik ei olnud kunagi vahetatud ega puhastatud). Kutsusime KÜ esimehe ja näitasime, et on vaja puhastada üldpüstaku vee roostest. Aga tema ikkagi loobub. Väidab, et probleem on ikkagi meie torus, peame seda vahetama, et meie naabrid ei lase üldpüstakut vahetada, et keemilisest puhastamisest püstaku torud võivad lõhki minna. Praegu situatsioon veesurvega on halvem, kui oli enne remonditööd, kraanist tuleb roostes vesi. Kuidas me peame käituma sellises situatsioonis? Kas võime nõuda korteriühistu poolt üldpüstaku vee ekspertiisi ja selle keemilise puhastamise? Kui KÜ nõuab meie vannitoa torustikusse juurdepääsu (st seinaosa demonteerimine), kas võime nõuda nende käest kulutuste hüvitamise?
Täname vastamast!
Lugupidamisega

Tere!
Meie KÜ-s on 3 korterit ehitanud oma lodža kinni. Kas KÜ-l on õigus nõuda ca 2,5 lisaruutmeetri pealt kõikide teenuste maksmist sh. küte, prügi jne.? Tegemist on juhatuse otsusega.

Kas trepikoja temperatuur on mingi seadusega sätestatud? Meil oli trepikojal 3 väikest elektriradiaatorit, mis hoidsid ka väga külmal ajal temperatuuri +10 kraadi juures. Nüüd paigutas juhatuse esimees omal algatusel võimsamad, väites, et trepikojas peab olema vähemalt +16 kraadi. Juba praegu on (suure) korteri kohta üldelekter, millest küte moodustab rõhuva enamuse, talvel 50 EUR. Kardan, et nüüd läheb veel hullemaks.

Tere!
Esimese korruse naaber paigaldas oma õhksoojuspumba kahe akna vahele. Talvel külmaga kostub see müra meie magamistuppa. Naaber tegi oma 2-toalise korteri ümber 3-toaliseks, seega naabri õhksoojuspump on köögis, minul aga magamistubade akna all. Kas korteri ümber ehitamiseks peab ka olema ehitusluba? Maja on 8 korteriga, naaber on saanud kõigi korteriomanike käest loa paigalduseks, välja arvatud minu loa, ka KOV on saanud selle loa. Mina sellega nõus pole, et õhksoojuspump minu korteri kahe akna vahel on. Mis õigused mul on, et KOV otsus edasi kaevata? KOV kirjas mis mina sain, on mul võimalus kirjutada vastuväiteid kuidas ehitamine riivab minu õigusi ja huve. Seega ma soovingi teada mis õigused ja milliste seaduste järgi mul tuleks toimida?

Tänan!