Korteriomandiõigus

Tere,
Elan kolmandal korrusel, esimese korruse elanikud paigaldasid katusele minu korteri kohale õhksoojuspumba, kuigi ma nõusolekut ei andnud. Eriti jahedate ilmadega tekitab see müra, mis häirib magama jäämist. Õhksoojuspumba omanikud keelduvad seda katuselt eemaldamast. Kuidas peaksin toimima, kui soovin, et õhksoojuspump eemaldatakse?

Tegemist korteriühistuga. Ühes korteris elab sees inimene, kellel on notariaalne seeselamise õigus kuni surmani. Korteris võivad veel elada peale selle inimese pereliikmed ning ka hooldaja. Notariaalse tehinguga on paika pandud, et kõik maksud tasub korteriomanik. Korteriomanik aga arveid ei tasu, samuti ei ole korteriomanikul muud vara kui see korter, mida ei õnnestu kohtutäituril võlgnevuse katteks müüa eluaegse seeselamise lepingu tõttu. Seeselamise õigusega inimesel on olemas ka talle kuuluv korteriomand, aga seal sees ei ela. Kas ühistul on mingigi võimalus seeselamise õiguse lõpetamiseks kohtu kaudu, nõuda seeselava inimese käest tarbitud teenuste eest maskmist või muud varianti probleemi lahendmiseks. Korteriomanik ei ole sellest korterist huvitatud, tegemist sugulastega.

Tere
KÜ juhtkond on iseseisvalt (st ilma KÜ omanike nõusolekuta) kehtestanud päevasel ajal (u 10.00-16.00) madalama kütmise taseme (radiaatorid leiged). Põhjus - enamik on ju tööl (majas 14 korterit, mitmed pensionärid on päeval ka kodus) ja kütmise kulud on kõrged, seetõttu ei peaks päeval kütma samal tasemel, kui õhtul. Öeldi, et kui on külm, kütke elektriradiaatoritega.
Kas KÜ juhtkonnal on õigus omavoliliselt ilma omanikega nõu pidamata muuta kütmise režiime?

Tervitades

Ahiküttega elamul on vaja uus puukuur ehitada, kuna olemasolev on amortiseerunud ja kokku kukkumas. 12-st korteriomanikust on kümme ehituse poolt, kaks vastu. Kas uue ehituseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek?
Ehitusega muutuks kuuri kubatuurid ja pisut asukoht. Kui on vajalik kõikide nõusolekut, siis millisel viisil saaks ikkagi avariiohtliku kuuri lammutatud ja uue ehitada?
Elamus ühistut moodustatud pole.

Meie korteriühistu põhikiri on vastu võetud 1999.aastal, peale seda ei ole tehtud mingeid muudatusi ega täiendusi. Kas see põhikiri on veel kehtiv? Põhikirjas puudub lemmikloomade pidamise eeskirjad korterites ja kodukorra eeskirju pole kõik ühistu liikmed näinud. Arupärimisele vastas ühistu esimees, et edaspidi ei ole enam vaja üldse põhikirja ja siis pole vaja kodukorda?

Tere, kortermaja püstakus on ummistus ja selle ummistuse likvideerimise tagajärjel läheb lahti korteri kraanikausi alune torustik ja korter uputatakse solgiveega üle, nii et hiljem ilmnevad veekahjustused ja põrand tuleb üles võtta. Kui korteril puudub kindlustus, kas siis peab kõik remondikulud kandma korteriomanik? Kas ühistu ei vastuta siin millegi eest?

Tere!
Esimese korruse naaber paigaldas õhksoojuspumba kahe akna vahele, meie kui teise korruse elanikud pole sellega nõus. Naaber on saanud ka KOV loa paigalduseks ilma meie nõusolekuta... Mis õigused on meil edasi kaebamiseks?

Tänan!

Meil on suur 80 korteriga maja. Kust otsida abi, kui pidevalt loobitakse akendest suitsukonisid, toidujääke, toidetakse hulkuvaid kasse koeri, riputatakse aknast linnutoidumajakesi, majakeste all on kõik räämas. Akendest ka klopitakse vaipu ja voodipesu. Korduvalt oleme teinud suusõnalisi noomitusi, kuid see ei aita, vastatakse, et on olemas kojamees, kes saab palka meie korteri maksust, las koristab. Palun aidake, kas on võimalik võidelda selliste korteriomanikega ja millest alustada.

Kuidas oleks kõige mõistlikum lahendada 10 boksiga ridaelamu haldamist, kus ridaelamu iga boks koos boksi juurde kuuluva maaga moodustab eraldi kinnistu. Kuna tegemist ei ole korteriomanditega, siis korteriühistut pole võimalik asutada.
Majas on aktiivsed inimesed, kes tahaksid omavahelised praeguseni veel toimivad suulised kokkulepped reguleerida selliselt, et säiliks kindlustunne ka edaspidiseks, mil bokside omanikud võivad vahetuda.
Milline oleks kõige mõistlikum lahendus?

Majas on 12 korterit. Maksame igakuiselt remondifondi. Maja järjepidevaks korrashoiakus tehtavaid töid teeme reeglina vastavalt sellele, mida võimaldab remondifondi kogunenud raha. Viimasel KÜ koosolekul otsustati soojustada samuti sokkel, piisavalt raha selle jaoks remondifondi veel kogunenud ei olnud. Seega otsustati, et kõik korterühistu liikmed peavad juurde maksma kolmel kuul järjest minu arvates ebamõistlikult suure summa.
Kas korteriühistu liikmeid peab sellisest otsusest teavitama? Kas võib eelpool nimetatud summa üüri arvele juurde lisada ilma ühistu liikmeid sellest eelnevalt teavitamata?
Minul koosolekust osa võtta ei olnud võimalik, seega ei olnud teadlik eelpool nimetatud otsusest ja ei olnud arvestanud sellise väljaminekuga nagu arve järgi tasuma pidin, samuti puudusid vahendid selliseks lisa väljaminekuks.
Võtsin KÜ esimehega ühendust, selgitasin et olen nõus remonditööde eest tasuma, aga nii ootamatult ja korraga sellist summat pole mul võimalik tasuda. Jõudsime suusõnalisele kokkulepele, et võin tasuda maksmisele kuuluva summa aasta jooksul. Maksin ära ka esimese osamakse, sellele vaatamata oli järgnevale arvele lisatud veel maksamata summa koos viivisega. Sellel korral kui ühistu esimehega ühendust võtsin, ütles ta, et pole meil mingit kokkulepet ja seaduse järgi pean tasuma viivist.
Kas mul on antud juhtumi põhjal võimalik keelduda viivise tasumisest?
Lisan veel, et sokli soojustamine ei olnud minu arvates vältimatu väljaminek maja korrashoiuks kuna sokkel sai alles hiljuti (umbes aasta, kaks tagasi) korda tehtud. Küll mitte soojustatud, aga parandatud, krohvitud, värvitud jne.