Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas KÜ kooseolekul tehtud otsustest, mis tekitavad lisa väljaminekuid, peab kõiki korteriühistu liikmeid teavitama?16.11.2014

Majas on 12 korterit. Maksame igakuiselt remondifondi. Maja järjepidevaks korrashoiakus tehtavaid töid teeme reeglina vastavalt sellele, mida võimaldab remondifondi kogunenud raha. Viimasel KÜ koosolekul otsustati soojustada samuti sokkel, piisavalt raha selle jaoks remondifondi veel kogunenud ei olnud. Seega otsustati, et kõik korterühistu liikmed peavad juurde maksma kolmel kuul järjest minu arvates ebamõistlikult suure summa.
Kas korteriühistu liikmeid peab sellisest otsusest teavitama? Kas võib eelpool nimetatud summa üüri arvele juurde lisada ilma ühistu liikmeid sellest eelnevalt teavitamata?
Minul koosolekust osa võtta ei olnud võimalik, seega ei olnud teadlik eelpool nimetatud otsusest ja ei olnud arvestanud sellise väljaminekuga nagu arve järgi tasuma pidin, samuti puudusid vahendid selliseks lisa väljaminekuks.
Võtsin KÜ esimehega ühendust, selgitasin et olen nõus remonditööde eest tasuma, aga nii ootamatult ja korraga sellist summat pole mul võimalik tasuda. Jõudsime suusõnalisele kokkulepele, et võin tasuda maksmisele kuuluva summa aasta jooksul. Maksin ära ka esimese osamakse, sellele vaatamata oli järgnevale arvele lisatud veel maksamata summa koos viivisega. Sellel korral kui ühistu esimehega ühendust võtsin, ütles ta, et pole meil mingit kokkulepet ja seaduse järgi pean tasuma viivist.
Kas mul on antud juhtumi põhjal võimalik keelduda viivise tasumisest?
Lisan veel, et sokli soojustamine ei olnud minu arvates vältimatu väljaminek maja korrashoiuks kuna sokkel sai alles hiljuti (umbes aasta, kaks tagasi) korda tehtud. Küll mitte soojustatud, aga parandatud, krohvitud, värvitud jne.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 2 viimase lausest tulenevalt on korteriühistul õigus võtta vastu sokli soojustamise otsus. Otsus on kehtiv kui korteriühistu ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning otsus ei ole vastuolus heade kommetega.
Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegu juhul, kui koosoleku kokkukutsumisest ei ole korteriühistu liikmeid õigel viisil teavitatud või üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mille ei ole üldkoosoleku kutses teavitatud. Mittekehtivat otsust ei pea korteriühistu liige (korteriomanik) täitma.

Juhul, kui korteriühistu üldkoosolek on kokku kustutud ja läbi viidud õigesti, kuid korteriühistu liige leiab, et vastuvõetud otsus rikub tema õiguseid, ning on ebaseaduslik, siis on korteriühistu liikmel õigus pöörduda 3 kuu jooksul alates otsuse teadasaamisest kohtusse, palvega otsus tühistada. Teie kirjeldatud juhtumi puhul võib otsuse vastuolu seadusega tuleneda tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 32, mis ütleb, et korteriühistu liikmed, samuti korteriühistu juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Juhul, kui korteriühistu liige 3 kuu jooksul kohtusse ei pöördu, siis kohustub ta otsust täitma sõltumata sellest, kas otsus oli seadusega vastuolus või mitte, sh peab ta tasuma viivist.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ