Korteriomandiõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis juhtudel nõuda valitsejalt korteriomanike üldkoosoleku protokolli notariaalset tõetamist?22.09.2014

Mida tähendab korteriomandiseaduse §20 (4) - korteriomanike üldkoosoleku protokolli notariaalne kinnitus. Mis juhtudel seda valitseja peaks tegema ja mis alustel valitsejalt seda nõuda saab?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kõnealune korteriomandiseaduse paragrahv 20 lõige 4 eesmärgiks on eelkõige kolmandate isikute, kellega valitseja korteriomanike nimel lepinguid sõlmib, huvide kaitsmine. Nimelt puudub Eestis avalik register (a la äriregister), mille kaudu kontrollida valitseja volituste kehtivust.
Kui keegi seda otseselt ei nõua, siis minu hinnangul ei anna volituse nö igaks-juhuks tegemine suurt lisaväärtust. Ise kaaluksin notariaalse volituse võtmist juhul, kui valitseja võtab korteriomanikele pikaajalise (laenu)kohustuse.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas 7 allkirjast piisab (majas 12 korterit), et trepikoja välisuksi vahetada, või peab üldkoosoleku kokku kutsuma?19.09.2014

Tere,
Viimasel üldkoosolekul valiti mind uueks juhatuse esimeheks. Samal koosolekul räägiti ka trepikoja välisuste vahetusest. Protokolli läkski kirja, et trepikoja uksed vajaksid vahetust. Mina siis küsisin ustele pakkumised ja valisin välja ühe, mis sobiks. Ei tahtnud kohe uut üldkoosolekut korraldama hakata ja printisin pakkumise välja ja panin mõlema trepikoja seinale, et koguda allkirju nõusolekuks. Sain 12 korteri peale 7 allkirja. Kas sellest nüüd piisab ja võin uksi vahetama hakata või peab ikkagi üldkoosoleku ka korraldama? Küsiks veel igaks-juhuks, et ega ma vallast uste vahetamiseks luba ei pea küsima?

Suured tänud!

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, alustaksin vastamist kirjalikust hääletusest,mida reguleerib mittetulundusühingute seaduse paragrahv 22 lõige 3. Eelnimetatud seadusesätte kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed. Seega kirjaliku hääletuse tulemusele - 7 poolt, 5 mittehääletanut - kui eraldiseisvale otsusele Te antud juhul tugineda ei saa. Küll aga saab läbiviidud hääletust hinnata koosmõjus üldoosolekul vastu võetud otsusega sellest, et "trepikoja uksed vajavad vahetust", ning asuda seisukohale, et juhatus sai üldkoosolekult volituse trepikoja välisuksed välja vahetada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kellele saan esitada nõude kahjude korvamiseks, kui ülemises korteris läks katki radiaator?18.09.2014

Tere
Ülemises korteris läks katki keskkütteradiaator ja selle tulemusena sai kahjustada minu korteri siseviimistlus. Kellele ja millistel alustel saan esitada nõude kahjude korvamiseks?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kui keskkütteradiaatori purunemine ei olnud ülemise korteriomaniku tahtliku tegevuse(tuse) tulemus, siis vastutavad hüvitise maksmise eest kõik korteriomanikud, kui küttesüsteemi kaasomanikud solidaarselt (vt võlaõigusseaduse § 137 lg 1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahaldue OÜ
 

Küsimus: Kes peab kinni maksma loata paigaldatud soojuspumba teisalduse, kas korteriomanik või KÜ?17.09.2014

Tere!
Korteriomanik on eelneva kokkuleppeta paigaldanud õhksoojuspumba ja teised kortermaja omanikud ei ole paigalduse asukohaga nõus. Samas aga keeldub korteri omanik teisaldust ise kinni maksmast, kuna tema sõnutsi näitas asukoha talle kätte KÜ esimees.
1: Kes on vastutav teisalduse eest?
2: Kui teisalduse tellib kÜ, kas siis võib teisaldusega seotud kulud lisada korteriomaniku üüriarvele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kulud õhksoojuspumba eemaldamiseks peaks kandma korteriomanik, kes õhksoojuspumba paigaldas. Korteriühistu ise antud olukorra eest vastutust ei kanna, kuna õhksoojuspumba paigaldamise otsustamine ei ole korteriühistu juhatuse pädevuses.
Juhul, kui korteriomanik ise õhksoojuspumpa ei eemalda, siis võib ka seda teha korteriühistu, nõudes kulud sisse vastutavalt korteriomanikult.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mida ühistul teha korteriga, mille osas on võlgnevus, korteriomanik on surnud ja pärija on välismaal ning huvi puudub?12.09.2014

Teil on eelnevalt olnud küsimus selle kohta, et kui on võlg, aga pole pärijat selgunud. Meil on sarnane juhus, aga probleem natuke teine - omanik suri, pärija on olemas, aga pärija elab Valgevenes ja erilist huvi üles ei näita antud korteri osas.
Pigem oli tema seisukoht, et las keegi annab asja kohtusse ja siis saab niimoodi võla kätte. Kuidas me peaksime toimima olukorras, kus korter on endiselt surnud inimese nimel ning pärija elab teadmata kohas teises riigis, kuid KÜ tahab võlga kätte saada?
Surnud inimest ei saa ju kohtusse anda? Või kui pärijat hakata taga ajama, siis Valgevenest tema kättesaamine võtab meeletu aja.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kujunenud olukorras on lahenduseks taotleda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 117 alusel. Sama seaduse paragrahv 172 lõige 4 kohaselt vastustavad pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest pärijad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas on Eestis kohustuslik minimaalne korteri müügihind?12.09.2014

Tere
Kas on Eestis kohustuslik minimaalne korteri müügihind?
Kas ma võin kinkida oma korter võõrale inimesele?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteri hind määratakse müüja ja ostja omavahelise kokkuleppe alusel, piiranguid hinna suurusele ei ole, ning ka korteri kinkimise puhul kehtib sama reegel - korteri kinkija ise otsustab, kellele oma vara kinkida.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Mis järjekorras makstuks arvata korteriomaniku makseid, kui tal on maksta kuhtukulud ning igakuised arved?10.09.2014

Lp Andry Krass,
Meie korteriühistus on ühe korteri kaasomanik KÜ majanduskulude arvete täpse tasumise asemel kandnud KÜle üle mingi ebamäärase summa ja kirjutanud selgituseks "majanduskulude ettemaks". Eranditult kõik maksed on tehtud maksetähtaega eirates - hilinemisega. Selline käitumine on kestnud umbes aasta. Enne seda kaotas ta kohtus KÜ vastu esitatud hagi ja temalt mõisteti välja kohtukulud.
Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest oleme siiski katnud nende nn ettemaksudega selle korteri majanduskulude kuuarveid ning arvestanud võlgnevuse summast maha "ettemaksu" summa (pärast sellist ettemaksu kasutust on ka alati veel üles jäänud võlgnevus). Kuidas on õige töödelda selliseid ettemakseid? Kas ja missugune on juriidilisest seisukohast erinevus majanduskulude ettemaksu tegemise ja majanduskulude tasumise vahel olukorras, kus korteriomanikul on selle ettemaksu summat ületav majanduskulude võlgnevus?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, Teie kirjeldatud juhtum on reguleeritud võlaõigusseaduse § 88 lg 3 poolt nii, et korteriomanik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või korteriühistu veel nõuda. Sama paragrahvi lõige 6 kohaselt tuleb "ettemaksu" arvelt lugeda täidetuks:
1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus;
2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus;
3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus;
4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus.

Kokkuvõttes olete talitanud õigesti!

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas metoodika, kus korteriüüri maksmisel kustutatakse kõigepealt viivis ja seejärel üürivõlgnevus, on korrektne?08.09.2014

Tere,
KÜ juhatus kutsus kokku erakorralise üldkoosoleku. Päevakorras üks punkt oli sõnastatud niimoodi: Korteriomanike üldkoosolekul varem tehtud otsuste põhikirja sisseviimine. Otsustati: viia põhikirja selline korteriüüri ja viiviste arvestamise metoodika, kus korteriüüri maksmisel kustutatakse kõigepealt viivis ja seejärel üürivõlgnevus.
Antud säte on VÕS § 88 lg 1 ja VÕS § 88 lg 4 vastuolus.
Ühelpool, KÜS § 13 lg 4 kohaselt otsus kõigile KÜ liikmetele kohustuslik, juhul kui KÜS § 13 lg 3 alusel otsus ei ole vaidlustatud, vaid teiselpool, vastavalt MTÜ § 7 lg 2 juhul, kui põhikirja säte on seadusega vastuolus, kohaldatakse seadusega.
Sooviksin teada, kas antud juhul oleks vaja kohtusse pöördud otsuse tühistamiseks, kas päevakorra küsimus ja otsus on erinevad või ikka sama.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna antud juhul kordab korteriühistu otsus võlaõigusseaduse paragrahv 88 lõikes 8 sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt loetakse intressikohustus täidetuks enne põhikohustust, siis puudub mõistlik põhjus üldkoosolekul vastu võetud otsuse vastu vaielda.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas pangaga laenulepingu sõlminud korteriühistu peab nüüd iga korteriomanikuga ka eraldi laenulepingud vormistama?08.09.2014

Tere
KÜ-l on sõlmitud pangaga laenuleping. Kas KÜ peab omakorda sõlmima iga korteriomanikuga, kes on laenuga seotud, laenulepingu? Ette tänades

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, kuna korteriomanik on samaaegselt ka korteriühistu liige (vt KÜS paragrahv 5 lõige 1), siis tekib tema kohustus tasuda põhikirjaga sätestatud proportsionaalne osa laenumaksetest korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel (vt KÜS paragrahv 13 lõige 4). Sama otsus kehtib ka korteriomaniku õigusjärglase suhtes (vt KÜS paragrahv 5 primm).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas korterile õhksoojuspumba paigaldamiseks on vaja lube ka siis, kui see jääb rõdule ja ei paista välja?06.09.2014

Lugesin http://www.vastused.ee/loe/oigus/korteriomandioigus/10310/kelle-kaest-vaja-luba.html ja http://tarbija24.postimees.ee/1087680/lugeja-kelle-luba-on-kortermajas-vaja-soojuspumba-paigaldamiseks vastusest, et vaja on taotleda luba, kui soovin oma korterisse paigaldada õhksoojuspumpa. Kas lube on vaja ka siis, kui väline seade paigaldatakse minu korteri juurde kuuluva välisrõdu põrandale ning fassaadi ilme sellega ei muutu, sest seade ei jää paistma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, õhksoojuspumba paigaldamise, aga samuti mistahes muud kortermaja projektijärgset toimimist muutva tegevuse eelduseks on igal-juhul minimaalselt üle poolte korteriomanike nõusoleku olemasolu (vt korteriomandiseaduse § 12 lg 3 ja § 16¹). Seda põhjusel, et korteriomandiseadus kaitseb kortermaja terviklikkust, nõudes korteriomanikult selliste tegevuste vältimist, mis lähevad vastuollu või segavad kortermaja projektijärgset funktsioneerimist (vt korteriomandiseaduse § 10 lg 1 ja § 16). Ilma teiste korteriomanike kooskõlastuseta on korteriomanikul õigus teha üksnes selliseid toiminguid, mis on vajalikud kortermaja säilitamiseks (vt korteriomandiseaduse § 15 lg 2) .

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ