Korteriomandiõigus

Tere, kehtiv õigus lubab enamuse otsuse alusel kujundada vabalt korteriühistu ja korteriühistu liikmete (korteriomanike) vahelist võlasuhet kolmel eeldusel: a) otsus ei ole vastuolus heade kommetega, b) otsus on seotud krundi ja sellel asuva kortermaja korrashoiuga, c) otsuse langetamisel ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda.
Antud juhul tunduvad kõik eelnimetatud eeldused olevat täidetud (või täidetavad), mistõttu ei näe ma takistust korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks, mille kohaselt tasuvad 5 korteriomanikku enda osa remonditöödest ära kohe ning teiste korteriomanike osa ulatuses võetava laenu tagasimaksmise vastutus pannakse ülejäänud korteriomanikele.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, soovitud infot korteri kohta on Teil võimalik saada korteri kinnistusraamatust, mida peavad maakohtute juures olevad kinnistusosakonnad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, esmalt tuleks välja selgitada, kas teised korteriomanikud on juurdeehitusega nõus ja korteriomandi suurendamise eelduseks oleva notariaalse kokkuleppe sõlmimiseks kättesaadavad.

Kui kõikidelt korteriomanikelt korteri laiendusele nõusoleku saamine on kindel, siis tuleb koostada hoone plaan, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid ning hankida sellele kohaliku omavalitsuse kooskõlastus (vt korteriomandiseaduse paragrahv 4 lõige 4). Viimase sammuna tuleb sõlmida korteriomanikevaheline notariaalne reaalosade ja kaasomandi mõttelise osa suuruse muutmise kokkulepe ning esitada kinnistusregistrile vastav avaldus.

Juhul, kui kõik korteriomanikud ei ole juurdeehitusega nõus, siis võimaldab korteriomandiseaduse paragrahv kaheksa primm korterit suurendada 2/3 korteriomanike nõusolekul eeldusel, et sellega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve, kaasomandi võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele ning võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, haldusfirma ja korteriühistu(korteriomanikud) ei ole kokku laulatatud. Korrashoiuteenuste turul on teenusepakkujaid sadu, seega, kui probleem oleks korteriühistu lepingupartneris, siis peaks juhatus ta välja vahetama.
Enne korteriühistu väliselt kedagi süüdistama hakates küsiksin selgitust korteriühistu juhatuse liikmetelt, sest korteriomanike ees on vastutavad nemad.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomandiseaduse paragrahvidest 1 lg 2 ja 2 lg 2 tulenevalt on rõdu(konstruktsioon) kaasomandi ese. Seetõttu vastutavad selle korrasoleku ja ohutuse eest kõik korteriomanikud, kandes ühiselt ka vastavad kulud.
Usun, et kui vaataksime eeltoodud põhimõtet silmas pidades tagasi aega, kui korteriomandid Teie kortermajas moodustati, siis leiaksime suure tõenäosusega, et rõdude kasutamise privileeg on seotud korteri kõrgema ostuhinnaga.
Kokkuvõttes soovin öelda, et sageli kiputakse korteriomandite puhul unustama asjaolu, et korteriomandite moodustamine on käsitletav korteriomanikevahelise lepinguna, mis kehtib ka (esimeste) korteriomanike õigusjärglaste suhtes.

Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 vastu võetud määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" sätestab üldsõnaliselt, et päästetööde tegemise tagamiseks:
1) peab ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde ja
2) päästemeeskonnal peab olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kuidas konkreetsel juhul on eeltoodud nõue täidetud, tuleks juba üle kontrollida ehitusprojektist.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, korteriomanike enamuse nõusolek peab grillmaja ehitamiseks kindlasti olema - seda eeldusel, et grillmaja ehitamisega ei kaasne korteriomanikele kahjulikke mõjutusi. Vastasel korral tuleks grillmaja ehitamiseks saada kõikide korteriomanike nõusolek.

Ehitusseaduse § 16 lg 1 kohaselt peab Tartu linn anda grillmaja ehitamiseks nõusoleku juhul, kui grillmaja ehitamiseks teostatakse kaevetöid ning selle ehitisealune pind on üle 20 m2.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, Teie kirjeldatud asjaoludel ei saa septembris peetavat üldkoosolekut pidada mai kuu üldkoosoleku korduskoosolekuks.
Olen sellisel seisukohal seetõttu, et mai kuu üldkoosoleku korduskoosoleku kutsus KÜ kokku kuu hiljem (juunis), ning ei ole tähtis, mis põhjusel ka juuni koosolek ära jäi. Teiseks (jättes kõrvale asjaolu, et kordus üldkoosolek toimus juunis) oleks septembris toimuv kordusüldkoosolek vastuolus hea usu ja mõistlikuse põhimõttega kuna kahe üldkoosoleku vaheline, 4 kuu pikkune, ajavahe oleks põhjendamatult pikk, samuti on selle toimumisajast teavitamisega viivitatud liiga kaua.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, loen küsimusest välja, et kinnisasi (krunt) on nelja isiku kaasomandis, ning kinniasjal asuv elamu on omakorda notariaalse kasutuskorra kokkuleppe alusel kaasomanike vahel ära jaotatud. Kirjeldatud olukorra puhul tuleb asja lahendamisel lähtuda asjaõigusseaduses kaasomandit reguleerivatest seadusesätetest (paragrahvid 71-79).
Asjaõigusseaduse paragrahv 72 lõige 1 kohaselt võivad kaasomanikud otsustada häälteenamusega küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Tuginedes eeltoodud seadusesätetele soovitan Teil kokku kutsuda kaasomanike koosolek, ning langetada sellel elamu renoveerimiseks vajalikud otsused. Juhul, kui otsuse poolt hääletanud isikutele kuulub üle poole elamu kaasomandiosast, siis on need otsused täitmiseks kohustuslikud ka nende kaasomanike jaoks, kes otsusega ei nõustunud ja/või kes koosolekul ei osalenud.

Juhul, kui Teie kinnisasjal on siiski korteriomandid moodustatud, siis kehtib sama protseduur korteriomandiseaduse paragrahvides 15, 16 primm, 17, 18 ja 19 sätestatud alustel.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, kui kortermaja majandamiseks ei ole korteriühistut asutatud, siis jagunevad korteriomanike üldkoosolekul hääled vastavalt korteriomanike arvule - igal korteriomanikul on sõltumata talle kuuluvate korterite arvust 1 hääl (vt korteriomandiseaduse paragrahv 19 lõige 1).

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ