Korteriomandiõigus


Küsimus: Mida teha, kui korteris on külm, sest ühistu püüab küttearvetelt kokku hoida?29.10.2014

Ostsime korteri majja, kus on olemas toimiv korteriühistu. Korterid saavad sooja kaugkütte kaudu. Septembri teises pooles läksid ilmad niivõrd jahedaks, et toas langes temperatuur alla 20 kraadi. Kannatasime lootuses, et äkki hakatakse 1. oktoobril kütma. Kui 10. oktoobriks polnud kütet sisse lülitatud, pöördusime ühistu esinaise poole. Ta ütles, et paljud teised on ka kurtnud, et toad külmad, ja lubas, et küte lülitatakse sisse 13. oktoobril. Selleks ajaks oli toas vaevu 15 kraadi sooja (teinekord külmemgi). Lõpuks lülitati küte sisse 15. oktoobril. 27. oktoobril läksin töölt koju ja tundsin juba uksel, et korter on täiesti külm. Radikad olid külmad. Kui läksin aru pärima, öeldi, et õues läks ju soojaks (õues oli 11 kraadi sooja) ja pole vaja kütta. Korteris oli 17 kraadi sooja. Usun, et tänaseks on temperatuur veelgi langenud. Kuna majas elab palju pensionäre, siis üritatakse tõenäoliselt küttearveid võimalikult väikeseid hoida, kuid see ei saa olla ometi põhjuseks, miks me oma korteris peame külmetama. Loomulikult võiksime endale muretseda alternatiivseid kütteallikaid (elektriradikad, õhksoojuspump), kuid see on lisakulu, mida ei peaks tegema, kui majas on kaugküte olemas. Igal radikal on ka regulaatorid, kust igaüks peaks saama reguleerida seda, kui soojaks toad lähevad. Kas korteriomanikul on õigus nõuda kütte sisselülitamist? Kui ühistu esinaine ütleb, et lülitatakse siis, kui tulevad miinuskraadid, kas on võimalik selleks midagi ette võtta? Näiteks loobuda üldse kaugküttest? Kellelegi kaevata? Väikeste lastega peres ei ole ju normaalne, kui toatemperatuur on alla 20 kraadi. Lisaks tekib tubades niiskuse probleem.

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Tere, korteriühistule laienevad korteriomandiseaduses sätestatud valitseja kohustused, kellelt korteriomanik saab nõuda, et korteriomandeid valitsetakse korteriomanike huvidest lähtudes (vt korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 5).
Juhul, kui korteriomandi näol on tegu eluruumiga, siis saab piiri, millest alates saab korteriomanik esitada korteriühistule nõude kaugkütte sisse lülitamiseks, tuletada Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusest nr 38. Selle määruse kohaselt peab eluruumi, mille kütmine toimub kaugküttevõrgust, siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olema vähemalt 18 °C. Õhu niiskus peab olema piires, mis ei kahjusta inimeste tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.
Juhul, kui korteriühistu korteriomaniku nõuet, küte sisse lülitada, ei täida, siis on korteriomanikul õigus lülitada küte sisse iseseisvalt (KOS par 15 lg 2) või nõuda alternatiivsete kütteallikate kasutamisest tekkinud kulu hüvitamist korteriühistu poolt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-61-14, p 30 ja 32). Kaugküttest loobumine ei ole lubatud.

Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ