Korteriomandiõigus


Küsimus: Kas peame rohkem maksma, kui elamispinda tuli katusealuse arvelt juurde, kuid seda kasutada ei saa?06.04.2013

2005. aastal ostsime korteri, millel on väljaehitatud katusekorrus. Katusekorrus oli ehitatud ebaseaduslikult. Mõni aasta hiljem otsustasime, et taotleme kasutusõigust (sealjuures maksime ka trahvi teise omaniku ebaseadusliku tegevuse pärast), kuna ühistu oli selle vastu, et meil see on, kuigi seaduslikku alust seda kasutada ei ole. Kasutusluba alates 2008 a. olemas, aga katusekorrust elamispinnana kasutada ei saa, kuna katust hakati eelmisel aastal alles renoveerima, mille tööd veel lõpuni viimata. Kuna korteri pind suurenes katusekorruse kasutusõiguse saamisega, siis on ka meie kommunaalkulud sellevõrra suuremad. Rohkem maksame üldelektrit, kindlustust, remondikapitali, haldus-hooldust, laenumakset. Uurisin ühistu raamatupidajalt, kas ikka peame maksma rohkem neid kõiki makse sh ka laenu, mis kunagi majafassaadi renoveerimiseks sai võetud (laen võetud teise omaniku ajal juba), kuigi me katusekorrust kasutada ju ei saa. Tema vastas, et peame.
Kas tõesti on see siis nii, et elamispinda tuli juurde, kasutada reaalselt ei saa, kuid kommunaalkulusid peab ikkagi selle pealt maksma?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kasutusluba ja korteri kulude suurus ei ole omavahel seotud. Kasutusloa väljastamisega kinnitab KOV lihtsalt, et korter on välja ehitatud lähtudes ehitusloa aluseks olevale projektile.
Kulude jagamisel on aluseks korteriomandiseaduse paragrahv 13 lg 1 ning juhul kui kortermajas tegutseb korteriühistu, siis ka korteriühistu põhikiri ja korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõige 1.
Saan aru, et antud juhul on tekkinud olukord, kus osa korterist, pööning, ei ole kinnistusregistris korteri koosseisus arvele võetud. Sellisel juhul on korteri pööningu osa kõigi korteriomanike kaasomandis, ning valitseja või korteriühistu ei ole korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse alusel õigustatud pööningu eest tasu nõudma, küll aga võivad seda teha korteriomanikud, kui nad leiavad, et pööningu kasutamisega on korteriomanik nende arvelt rikastunud. Juhul, kui pööning ehitati välja ilma korteriomanike kokkulepet sõlmimata, siis võivad korteriomanikud nõuda ka esialgse olukorra taastamist.

Lugupidamisega,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ