Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas naabri poolt korteri pööningule laiendamise pärast pöörduda tsiviilkohtusse või linnavalitsuse vastu halduskohtusse?31.05.2013
Naaber alustas ehitamist oma korterist otse pööningule ja sulges trepikojast pööningule ligipääsu. Pööning on kaasomandis. Tal õnnestus kuu aega tagasi saada ehitusluba, sest lisas taotlusse ühistu koosoleku protokolli, kust saab välja lugeda, et üldkoosolekul justkui otsustati toetada ehitusloa taotlemist. Allkirjalehel on koosolekul osalejate allkirjad (12 allkirja ja 11 korterit). Linnavalitusus väidab, et sellest piisab. Meil on kahe majaga ühistu ühise maa ja 16 korteriga, kummaski majas 8 korterit. Saaga algas 2006. aastal, kui naaber tuli meie käest allkirja nõudma, et ta saaks oma korterile ja vastaskorterile juurde lisapinna pööningult. Meie tegime ettepaneku jagada pind kolme korteri vahel. Üks teise korruse korteritest ei soovi laieneda. Naabrile see lahendus ei sobi, sest siis jääb temale vähem pinda. Sellisel juhul ei ole me üldse ehitusega nõus, sest meie korteri peale tulev ehitus tekitab meile igapäevase lisamüra, mida majja kolimisel ei olnud, rääkimata ehitustegevusest endast. Samuti kaob meil võimalus pööningut kasutada ja ise laieneda. Teisel korrusel on 4 korterit, 3 kahetoalist ja meil kolmetoaline. Nüüd ajab ta asju salaja ja ühistu juhatus toetab teda. Kumbki ei teavitanud meid ehitusloa taotlemisest, saamisest, ega ehitustegevuse alustamistest. Saime sellele jälile alles nädal tagasi. Milline on Teie hinnangul parim võimalus enda kaitseks? (Vaie linnavalitsusele ehitusloa tühistamiseks, hagi halduskohtule linnavalitsuse vastu, tsiviilhagi naabri vastu jne). Juhul kui see on tsiviilhagi, siis kuidas seda koostada ja mida taotleda.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Teise sammuna on Teil võimalus pöörduda maakohtusse nõudega ehitustöid teostava korteriomaniku vastu, nõudes ehitustööde peatamist, tekitatud kahju hüvitamist ning ehitustööde eelse olukorra taastamist.
Lõpetuseks on oluline märkida, et ka siis, kui naaberkorteri omanikul õnnestuks oma eluruumi laiendada Teile kuuluvale kaasomandile (pööningule), siis ei lähe talle sellega veel üle laindatud osa omandiõigus ning ta on kohustatud pööningu kasutamise Teile igal-juhul igakuiselt hüvitama.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus