Korteriomandiõigus
Küsimus: Kas pean üldse arveid tasuma, kui kortermaja haldaja ei anna lisateavet summade kujunemisest?22.11.2013
Tere,
Soetasin korteri. Nüüd selgus, et majas ühistut ei ole veel loodud. Ka ei ole majas loodud ühisust ega maja nõukogu. Üldse ei ole toimunud ühtegi koosolekut. Maja on ehitatud 2007.a., maja ehitas praeguse haldajaga seotud firma, haldaja saadab arveid ja tänaseni ei ole keegi uurinud mille alusel jne. Seega kontroll haldaja üle puudub korteriomanikel. Kortereid on majas ca 50 tk ja need asuvad kolmel viimasel korrusel, maja 5 korrust on aga bürood, mis kuuluvad haldajaga seotud firmale. Miks ma pean arveid tasuma, kui mul puudub selgus mille eest, näiteks maja üldelekter võetakse (kuus ca 30 eurot/korteri kohta), kas haldaja peaks andma lisateavet mille eest, kas üldse pean siis arveid tasuma kui puudub info mille alusel haldaja üldse valitseb kui ei ole ühisust ega kü-t. Mis kaitseb väikeomanikku suures majas. Elupindu majas ca 25 % ja 75% kuulub haldajaga seotud firmale.
Soetasin korteri. Nüüd selgus, et majas ühistut ei ole veel loodud. Ka ei ole majas loodud ühisust ega maja nõukogu. Üldse ei ole toimunud ühtegi koosolekut. Maja on ehitatud 2007.a., maja ehitas praeguse haldajaga seotud firma, haldaja saadab arveid ja tänaseni ei ole keegi uurinud mille alusel jne. Seega kontroll haldaja üle puudub korteriomanikel. Kortereid on majas ca 50 tk ja need asuvad kolmel viimasel korrusel, maja 5 korrust on aga bürood, mis kuuluvad haldajaga seotud firmale. Miks ma pean arveid tasuma, kui mul puudub selgus mille eest, näiteks maja üldelekter võetakse (kuus ca 30 eurot/korteri kohta), kas haldaja peaks andma lisateavet mille eest, kas üldse pean siis arveid tasuma kui puudub info mille alusel haldaja üldse valitseb kui ei ole ühisust ega kü-t. Mis kaitseb väikeomanikku suures majas. Elupindu majas ca 25 % ja 75% kuulub haldajaga seotud firmale.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Korteriomanike ühisuse puhul on arvete tasumise aluseks majanduskava (KOS par 22 lg 2). Juhul, kui korteriomanikud ei ole majanduskava kinnitanud, siis peab teenuse osutaja (või valitseja) tõendama, (a) et ta on korteriomanikult nõutava kulu kandnud, (b) kulu on seotud kaasomandi eseme korrashoiu või säilitamisega ning (c) kulu on jagatud korteriomanike vahel kaasomandi eseme mõttelise osa suurusest lähtudes.
Väikeomanikku kaitsvaks säteteks korteriomandiseaduses on eelkõige paragrahv 13 lg 1 ja 3, paragrahv 15 lg 2, paragrahv 16 lg 1 ja paragrahv 19 lg 1. Antud juhul toonitaksin eriti viimast sätet, mis välistab olukorra, kus 75% korteriomandite omanik omab sama suure osa üldkoosoleku häältest.
Loodan siiralt, et vastusest oli abi.
Tervitades,
Andry Krass, M.A.L.
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus