Korteriomandiõigus
Küsimus: Mida teha, kui majast 70 % on äripinnad ja haldaja ei soovi korteriomanikele maja majandamise kohta infot jagada?13.01.2014
Tere,
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Probleem Tallinna kesklinnas uhke kortermajaga. KÜ ei ole. 70% äripindadest kuulub haldajale. Palusime esitada maja majanduskava eelmise ja praeguse aasta kohta - vastus oli, et neid ei ole, kuna keegi ei ole kunagi neid tahtnud ja puudus vajadus neid teha. Maja siis ehitatud 2007 sama haldaja poolt. Ühisust ei ole. Maja nõukogu ei ole. Mida teha, kui haldaja ei soovi infot maja majandamise kohta anda? Kas kommunaalmaksud tehnohooldus ühiku hind 0,249 m2 + km ja heakord ühiku hind 0,201 + km ja haldusteenus 0,147 m2+km on üldse mõistlikud, sest meile tunduvad need küll suured?Lisaks peavad korteri omanikud, kes on vähemuses, tasuma äripindade nn üldelektri, eest mis kuus ca 25 eurot korteri eest. Mida teha sellises situatsioonis, kus ühistut ei ole, haldaja ei vasta ja paljud korteriomanikud on välismaalased ja neid ei huvitagi mis toimub?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
- mõistet "korteriomanike ühisus" kasutatakse korteriomandiõiguses iseloomustamaks erilist võlaõiguslikku suhet, mis korteriomanike vahel automaatselt alates korteriomandite moodustamisest tekib. Eeltoodud võlaõiguslik suhe on sätestatud korteriomandiseaduse paragrahvides 8-23.
- Nii nagu korteriomanike ühisus tekib automaatselt, nii ei ole võimalik seda ka lõpetada muudmoodi kui koos korteriomandite likvideerimisega kinnisasjal. Seega eksisteerib korteriomanike ühisus kõikides kortermajades, ka nendes, kus tegutseb korteriühistu;
- Korteriomanike ühisus pöörab kõrgendatud tähelepanu üksiku korteriomaniku õiguste kaitsele, sätestades terve rea sätteid, millest kõrvalekaldumine on lubatud üksnes korteriomaniku nõusolekul. Esitatud küsimuse kontekstis on nendest sätetest asjasse puutuvad korteriomandiseaduse paragrahvid 13 ja 15.
- Korteriomanike ühisuses ei sõltu korteriomaniku häälte arv talle kuuluvate korteriomandite arvust. Korteriomandiseaduse paragrahv 19 lg 1 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korterite arvust sõltumata üks hääl.
Kujunenud olukorras on mul Teile kaks soovitust:
1. Olukorras, kus teenuste vahendajal (haldaja) puudub korteriomanike volitus teenuseid vahendada ning korteriomanikud ei ole kinnitatud majanduskava, on ta kohustatud tehtud kulutusi tõendama. Kulude tasumise kohustust, mida haldaja tõendada ei suuda, Teil ei ole.
2. Kutsuge esimesel võimalusel kokku korteriomanike üldkoosolek ning valige endale valitseja.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Korteriomandiõigus